3-24-741/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-741

Haldusasi

G.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.

veebruari 2024. a otsuse nr 15.3- 3.2/135-1 ja 19.

märtsi 2024. a lahkumisettekirjutuse nr

1052277625 tühistamiseks ning elamisloa taotluse

uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – G.M

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindajad Marta Gromtsev ja Marika

Reintop

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.M-i apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.M-i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsuse

peale haldusasjas nr 3-24-741 läbi vaatamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja e-posti aadress tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 190, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jordaania Hašimiidi Kuningriigi kodanik G.M esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

09.05.2023 taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks püsivalt Eestisse elama asumiseks.

PPA keeldus 28.02.2024 otsusega nr 15.3-3.2/135-1 tähtajalise elamisloa andmisest.

PPA kohustas 19.03.2024 lahkumisettekirjutusega nr 1052277625 G.M-i lahkuma

Eestist Jordaaniasse 14 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 02.04.2024 (sundtäidetav

alates 03.04.2024), ning kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 3 aastaks.

3-24-741

2. G.M esitas Tallinna Halduskohtule 11.03.2024 ja 01.04.2024 kaebused PPA 28.02.2024

otsuse nr 15.3-3.2/135-1 ja 19.03.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052277625

tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema elamisloa taotlus uuesti läbi.

3. Tallinna Halduskohus liitis 02.04.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-741 ja nr 3-

24975 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-24-741) ning keelas esialgse õiguskaitse

korras PPA 19.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277625 täitmise kuni kohtumenetluse

lõpuni.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.10.2024 määrusega PPA 26.09.2024 taotluse ning

tühistas 02.04.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse alates 01.12.2024.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2024 määrusega G.M-i määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 30.10.2024 määruse muutmata.

6. G.M palus 29.11.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue

otsusega rahuldada tema kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks.

7. Tallinna Ringkonnakohus võttis 02.12.2024 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse.

8. G.M esitas 03.12.2024 taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset ning keelata PPA

19.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277625 sundtäitmine kuni haldusasja menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.12.2024

määrusega G.M-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

9. PPA teavitas 02.01.2025 vastuses apellatsioonkaebusele, et G.M on saadetud Eestist

10.12.2024 välja Jordaaniasse.

10. Ringkonnakohus palus 14.01.2026 kohtunõudega G.M-ilt järgmisi selgitusi: 1) kas

kaebaja on jätkuvalt huvitatud apellatsioonkaebuse lahendamisest? 2) kas kaebaja on

leidnud endale asjas uue esindaja? 3) kas kaebaja soovib jätkuvalt apellatsioonkaebuse

läbivaatamist kohtuistungil (videosilla vahendusel) või nõustub kirjaliku menetlusega?

4) mis põhjustel ei ole kaebaja taotlenud enda ja oma abikaasa vande all ülekuulamist

juba esimese astme kohtus, vaid alles apellatsioonimenetluses? 5) millised on kaebaja

praegune elukoha aadress ja kasutatavate sidevahendite andmed? Ringkonnakohus andis

kaebajale vastamiseks 15-päevase tähtaja kohtunõude kättesaamisest arvates ning

hoiatas, et kui kaebaja jätab kohtu küsimustele tähtajaks vastamata (ning ei taotle ka

vastamistähtaja pikendamist), võidakse tema apellatsioonkaebus jätta HKMS § 144 lg 1,

§ 151 lg 2 p-de 2 või 3 ning § 185 lg 1 alusel läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 185 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu

menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud

teisiti või kui esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus

apellatsioonimenetluse olemusega. HKMS § 144 lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse

läbi vaatamata mh juhul, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud selgitust või vastust.

HKMS § 151 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata mh juhul, kui

kaebuses märgitud aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet ka korduval katsel

kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. HKMS §

2(4)

3-24-741

151 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta

nõuetekohaselt kohtu nõudele.

12. Ringkonnakohus leiab, et G.M-i apellatsioonkaebus tuleb jätta HKMS § 144 lg 1, § 151

lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 185 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebaja märkis 29.11.2024

apellatsioonkaebuses ja 03.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluses enda

kontaktandmetena mh e-posti aadressi XXX. Kuna kaebajat varasemalt esindanud isik

teavitas 09.12.2024 enda esindusõiguse lõppemisest ja kaebaja ei ole teatanud uue

esindaja valimisest, siis on ringkonnakohus 14.01.2026 kohtunõude kolmel korral

edastanud kaebaja poolt teatatud elektronposti aadressil (14.01.2026, 20.01.2026,

26.01.2026). Kaebaja ei ole selle kättesaamist kinnitanud (vt HKMS § 72 lg 4,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teavitas

26.01.2026 e-kirjas, et 14.01.2026 kohtunõue loetakse TsMS § 3141 lg 2 alusel

kaebajale kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödumisel kirja saatmisest, s.o 30.01.2026.

13. TsMS § 3141 lg 2 näeb mh ette, et kui saaja on avaldanud samas kohtumenetluses

kohtule enda aadressi või sidevahendi andmed, siis võib menetlusdokumendi saata sama

aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest

kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Kohtupraktika järgi ei tohiks

TsMS § 3141

rakendamine üldjuhul olla esmane, vaid üksnes erandlik

menetlusdokumentide kättetoimetamise viis, ning enne tuleks üritada

menetlusdokument toimetada kätte muul viisil. Samuti peab saajat olema hoiatatud

TsMS § 3141 lg 2 kohaldamise tagajärgede eest ning TsMS § 3141 kohaldamine peab

olema nõuetekohaselt dokumenteeritud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus nr 2-20-123093,

p 9.1; 01.03.2017 määrus nr 3-2-1-171-16, p 21; 09.03.2016 määrus nr 3-2-1-189-15, p-

d 13, 15–16). Need tingimused on siinsel juhul täidetud. Esindusõiguse lõppemise tõttu

ei olnud kohtunõuet võimalik toimetada kätte esindajale. Kuna kaebaja saadeti

10.12.2024 välja Jordaaniasse, siis ei ole apellatsioonkaebuses märgitud Eesti

postiaadress ja telefoninumber enam asjakohased. Samas puudub mõistlik põhjus arvata,

et kaebajal ei oleks päritoluriigis viibides ligipääsu oma e-posti aadressile, mille ta on

apellatsioonkaebuses kohtule avaldanud. Sama e-posti aadressi vahendusel on G.M

seejuures viimati 06.02.2025 ehk pärast Eestist välja saatmist isiklikult suhelnud Harju

Maakohtuga tsiviilasjas nr 2-24-5786. Sellele vaatamata ei ole kaebaja siinses

kohtuasjas tema e-posti aadressile mitmel korral edastatud dokumentide kättesaamist

kinnitanud. Ringkonnakohus on 26.01.2026 e-kirjas kaebajat TsMS § 3141 lg 2

kohaldamise tagajärgede eest hoiatanud ja see on nõuetekohaselt dokumenteeritud.

14. Eeltoodust lähtudes tuleb 14.01.2026 kohtunõue lugeda kätte toimetatuks 30.01.2026 ja

kaebajale antud 15-päevane tähtaeg kohtunõudele vastamiseks lõppes 16.02.2026.

Kaebaja ei ole 14.01.2026 kohtunõudele vastanud ega taotlenud ka vastamiseks antud

tähtaja pikendamist. Olukorras, kus kaebaja saadeti Eestist välja rohkem kui 1 aasta ja 2

kuud tagasi ning ta ei ole pärast seda kohtuga kordagi ühendust võtnud, ei saa eeldada

tema huvi menetlusega jätkamise vastu. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole

kohtul alust menetleda (vt HKMS § 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule

õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2 lg 3).

15. Eelneva põhjal jääb G.M-i apellatsioonkaebus HKMS § 144 lg 1, § 151 lg 2 p-de 2 ja 3

ja §185 lg 1 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise korral

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole ringkonnakohtu menetluses olnud (HKMS § 187

lg 2).

3(4)

3-24-741

16. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud

kaebaja. G.M on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole

esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus

jääb läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel, siis ei kuulu apellatsiooniastmes tasutud

riigilõiv tagastamisele. Seega jäävad kaebaja menetluskulud ringkonnakohtu menetluses

HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda. PPA-l menetluskulud puuduvad.

17. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja nimi ja e-posti aadress tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)