2-25-4744/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-4744

Tsiviilasi

T.D hagi Osaühingu Makro Trade Baltic vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

50,31 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja):

Osaühing Makro Trade Baltic

(registrikood 10617776), lepinguline esindaja Karin

Varikmägi

Vastustaja (hageja): T.D (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast

Osaühingu Makro Trade Baltic

apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2026 otsuse peale.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Osaühingule Makro Trade Baltic tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Osaühingu Makro Trade

Baltic kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli T.D (hageja) hagi Osaühingu Makro Trade Baltic (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 37,68

eurot ja viivise.

2. Tartu Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2026 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 37,68 eurot ja viivise 8,63 eurot, samuti edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja

menetluskulude suuruseks 100 eurot (riigilõiv). Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud

hageja poolt tellitud kauba üleandmist Tartu vanglale, kus hageja kostjalt kauba tellimise ajal

viibis. Maakohus ei andnud luba lihtmenetluses tehtud otsuse edasikaebamiseks.

3. Kostja esitas 13. veebruaril 2026 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ja teha otsus apellandi kasuks, mis vabastab apellandi tasumiskohustusest. Menetluse

jätkumise korral palub apellant lisada kolmanda osapoolena menetlusse Tartu Vangla ja

nõuda Tartu Vanglalt välja dokumendid või videotõendid, millega saab tõendada kauba üle

andmine kõigepealt apellandi poolt Tartu Vanglale ja vangla poolt vastustajale. Kõik

menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendusena on märgitud, et maakohus hindas valesti kostja esitatud

tõendeid kauba üleandmise kohta ning jättis hagejalt ja Tartu vanglalt välja nõudmata tõendid

kauba mittesaamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 21 alusel.

5. Tsiviilasja hind maakohtus oli 50,31 eurot. TsMS § 405 kohaselt võib kohus varalise

nõudega hagi, mille hagihind põhinõudelt ei ületa 3500 eurot, menetleda lihtsustatud korras.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses, et ei anna TsMS § 442 lg-s 10

nimetatud luba otsuse edasikaebamiseks.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi

või ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna

alust vastupidise väitmiseks. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uusi taotlusi. TsMS §

633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja

tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus

esitamata jätmise põhjus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud uute taotluste

esitamist alles apellatsioonimenetluses.

7. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale TsMS § 638 lg

4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Hagejat ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

9. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on

avaldajal õigus nõuda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS

§ 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldus esitada kohtule, kelle

menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4), seega praegusel juhul ringkonnakohtule.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)