3-25-1245/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-1245

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaraline

kahju hüvitamiseks ja kohustamiseks väljastada

kaebajale 6. veebruaril 2023 maksikirjaga

saabunud prillid

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. novembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. novembri 2025. a

määrus osas, millega lõpetati menetlus osaliselt, s.o hüvitamiskaebuse osas. Saata asi

tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

2. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 19. augustil 2024 Tartu Vanglale hüvitisenõude nr 1-13/24/493-1. Kaebaja

nõudis muuhulgas 6. veebruaril 2023. a saabunud prillide väljastamist ja kaebajale tekitatud

kahju hüvitamist.

2. X.X. esitas 22. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks ja 6.

veebruaril 2023 vanglasse saabunud prillide väljastamiseks. Kaebaja märkis, et silmaarst

kinnitas kaebajale prillide väljastamise juba 2024. aastal. Kaebaja selgitas, et prillid saabusid

vanglasse 6. veebruaril 2023, kuid kaebajale ei ole neid väljatatud. Kaebaja taotles riigilõivust

vabastamist ja advokaati.

3. Tartu Halduskohus lõpetas 13. novembri 2025. a määrusega menetluse, s.o

hüvitamiskaebuse osas ning tagastas kaebuse ülejäänud osas. Halduskohus jättis taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata ja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

3.1. Kaebaja pöördus kohtusse 6. veebruari 2023. a prillide väljastamata jätmisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustamisnõudega prillide väljastamiseks.

3.2. Hüvitamiskaebus ei ole tähtaegselt esitatud, kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning

menetlus vastavas osas tuleb lõpetada. Kaebaja esitas hüvitisenõude Tartu Vanglale 19.

augustil 2024. Vangla andis 17. oktoobri 2024. a kirjaga nr 1-13/24/493-2 kaebajale tähtaja

hüvitisenõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas 1. ja 27. novembril 2024

hüvitisenõude täiendused koos lisadega. Vanglal tuli hüvitisenõue lahendada kahe kuu

jooksul ehk hiljemalt 27. jaanuaril 2025 (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1). Vangla

tähtpäevaks hüvitisenõuet ei lahendanud ning pole siiani nõude osas otsust teinud. RVastS §

18 lg-s 2 on sätestatud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib

kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega

pidanuks kaebaja hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast

hüvitisenõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt 2025. a veebruaris. Kaebaja

pöördus kohtusse alles 22. aprillil 2025. Kaebus on järelikult esitatud oluliselt kaebetähtaega

rikkudes. Praegu ei saanud kaebajal olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse

tähtaegselt esitamiseks. Seepärast ei pea kohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning

kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse

halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

3.3. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle vanglasse 6.

veebruaril 2023 maksikirjaga saabunud prillid. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

haldusasjas nr 3-25-2169 esitanud halduskohtule kaebuse, milles märkis, et silmaarst kinnitas

kaebaja vajadust väljastada kaebajale prillid, mis tulid kaebajale 6. veebruaril 2023. Kohus on

teinud nimetatud haldusasjas esmased menetlustoimingud. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus

oma õigusi ja nõuda kohustamiskaebusega talle 6. veebruaril 2023 vanglasse saabunud prille,

siis tuleb seda teha haldusasja nr 3-25-2169 raames. Kohustamiskaebus käesolevas asjas

kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. X.X. esitas halduskohtu 13. novembri 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles palub

halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et ta

pöördus kahjunõudega kohtusse õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Kaebaja palub advokaati.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes määruskaebuses esitatud

taotlusest ja määruskaebuses esitatud sisulistest põhjendustest, tõlgendab ringkonnakohus

kaebaja tahet määruskaebuse esitamisel selliselt, et kaebaja taotleb halduskohtu määruse

tühistamist osas, millega halduskohus lõpetas hüvitamiskaebuse menetluse. Kuigi

halduskohus tagastas sama määrusega kaebuse ülejäänud osas (kohustamiskaebus 6. märtsil

2023 saabunud prillide väljastamiseks), ei nähtu määruskaebusest selle vaidlustamise tahet.

Määruskaebus sisaldab riigi õigusabi taotlust.

6. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. X.X. taotles halduskohtule esitatud kaebuses Tartu Vanglalt 6. veebruari 2023. a prillide

väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus lõpetas

menetluse hüvitamiskaebuse osas, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei

kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Ringkonnakohus halduskohtuga ei

nõustu.

8. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja esitas halduskohtule hüvitamiskaebuse pärast

kaebetähtaja möödumist. Kaebaja pidi hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduma 30 päeva

jooksul pärast hüvitisenõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt 2025. a veebruaris,

kuid kaebaja pöördus kohtusse 22. aprillil 2025. Ringkonnakohus aga ei nõustu

halduskohtuga osas, milles halduskohus ei pidanud vajalikus jätta kaebust käiguta

kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks.

9. HKMS § 38 lg 5 kohaselt kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse

kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt

HKMS § 71 lõigetest 1–4 on kaebajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist,

kui ta esitab kohtule koos kaebusega tähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja mööda laskmise

põhjused. HKMS § 120 lg 3 lause 1 kohaselt kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid

puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-

päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Halduskohus ei pidanud vajalikuks

anda kaebajale võimalust kaebetähtja ennistamise taotluse esitamiseks. Halduskohus leidis, et

kaebajal ei saanud olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegselt

esitamiseks, viidates kaebaja varasematele halduskohtule esitatud arvukatele kaebustele ja

kaebaja kohtumenetluse kogemusele.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei saanud teha sellist järeldust enne kaebajale tähtaja

ennistamise taotluse ja põhjenduste esitamiseks tähtaega andmata ja taotlust lahendamata.

Kohtumenetluses osalemise kogemus ei välista kaebetähtaja ennistamise aluste olemasolu,

kuna ka kohtumenetluses kogenud isikul võib esineda takistusi menetlustoimingute

õigeaegsel teostamisel. Kuigi kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmisel on

samuti tulemuseks menetluse lõpetamine vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2,

siis käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades toob halduskohtu eksimus kaasa määruse

tühistamise menetluse lõpetamist puudutavas osas ning asja tagasisaatmise halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

10. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

HKMS § 47 lg-st 3 tuleneb, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan

viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses

menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. RVastS § 18 lg 2

kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30

päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega näeb RVastS §

18 lg 2 ette 30 päevase kohtusse pöördumise tähtaja nii taotluse rahuldamata jätmise kui ka

tähtaegselt lahendamata jätmise korral. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus

kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 47 lg-d 2 ja 3),

ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajal selge (RKHKm 3-3-

1-18-16, p 13). Kaebaja on määruskaebuses tähtaegsust puudutavas osas selgitanud, et ta tegi

kõik endast sõltuva, millest ta üldse aru saab ja on suuteline tegema (dtl 101). Kaebaja selgitas

hüvitisenõude esitamist vanglale ja seda, et ta kõrvaldas puudused, kuid vangla lihtsalt jättis

vastamata (dtl 102). Seejärel on kaebaja määruskaebuse täienduses seisukohal, et tema

hüvitisenõue on kohtule esitatud nõuetekohaselt, kuna vangla viivitas lahendi tegemisega

õigusvastaselt ja seega on kaebajal õigus halduskohtule esitada kaebus ühe aasta jooksul

kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtut tähtaja möödumisest arvates (dtl 111).

Eelnevat arvestades ei saa olemasolevate materjalide pinnalt välistada, et kaebajal võis

tekkida väär arusaam kaebetähtaja kulgema hakkamisest. Kaebajale tuleb anda võimalus

tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks ning seejärel

taotluse esitamisel see lahendada.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 13. novembri 2025. a määruse osas, millega lõpetati menetlus osaliselt, s.o

hüvitamiskaebuse osas. Ringkonnakohus saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse

jätkamiseks.

12. Kaebaja lisas määruskaebuse juurde 3. oktoobri 2018. a dokumendipõhise töövõime

hindamise eksperthinnangu ja 12. aprilli 2017. a üksuse juhi e-kirja. Kuna ringkonnakohus

saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tõendite vajalikkuse osas võtta

seisukoht halduskohtul.

13. Ringkonnakohus käsitleb X.X.-i määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat

taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5

nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1

kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on

ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul

esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et X.X. on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)