2-25-19626/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-19626

Tsiviilasi

O.I hagi D.C vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2378,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.I (isikukood XXX, elukoht XXX-i), hageja

seaduslik esindaja B.J (e-post XXX)

Kostja: D.C (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.I hagi D.C vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D.C-lt O.I kasuks igakuine elatis alates 18.11.2025 kuni O.I täisealiseks

saamiseni (s.o 22.12.2028) summas 264,24 eurot (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59

eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot 50

senti (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel 3-ga, so laste

arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. D.C-l tuleb tasuda temalt O.I kasuks

välja mõistetud igakuine jooksev elatis iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu

elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval B.J arvelduskontole nr

EE411010602400564000 selgitusega: O.I elatis.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Asjaolud, menetluse käik

1. O.I Tarankov esitas 18.11.2025 Pärnu Maakohtule hagi D.C Tarankovi vastu elatise nõudes.

Kohus jättis hagi 19.12.2025 käiguta ning hageja esitas uue hagi tervikteksti 23.12.2025. Kohus

võttis hagi 29.12.2025 määrusega menetlusse.

2. Kostjale on 23.12.2025 esitatud hagi terviktekst ja 29.12.2025 kohtumäärus kätte toimetatud

e-posti teel 06.01.2026. 25.01.2026 saatis kostja kohtule e-kirja, milles selgitas, et on siiani

haige ja pole jõudu isegi keskenduda kirjutamist rääkimata.

3. Kohus 06.02.2026 selgitas kostjale, et võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada, kui kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Samuti selgitas kohus, et hagile

vastamata jätmiseks on mõjuvaks põhjuseks poole ootamatu haigestumine ning haigestumise

põhistamiseks tuleb esitada kohtule vormikohane tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda

takistuseks hagile vastamiseks. Kohus kohustas kostjat esitama hiljemalt 12.02.2026 kohtule

tõend, millest nähtub, et kostja oli hagile vastamiseks määratud tähtaja ajal haigestunud ja

haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamaks ning vastus hagile. Kohus hoiatas, et vastasel

juhul teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtu määratud tähtajaks arstitõendit ja

hagivastust ei esitanud.

Kohtu seisukoht

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

5. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

2 (2)

lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise

aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15%

esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

6. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

8. Rahvastikuregistri andmetel on O.I B.J ja kostja D.C ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei

ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja

väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja andis hagejale ülalpidamist viimati

10.07.2025. Hageja kostjaga koos ei viibi. Kuigi B.J peres kasvab kaks B.J ja kostja D.C ühist

last, on üks neist täisealine ning laste vanusevahe on rohkem kui kolm aastat, seega ei kuulu

PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101

lg-tele 3-5.

9. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati

kohtule 18.11.2025. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on O.I B.J teine laps, seega

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on tema lapsetoetus 80 eurot. Kuna B.J peres

kasvab kolm PHS § 17 lg 1 alusel lapsetoetust saavat last, saab pere lasterikka pere toetust

summas 450 eurot (PHS § 21 lg 2).

10. Alates hagi esitamisest kuni O.I täisealiseks saamiseni (s.o 22.12.2028) tuleb kostjal tasuda

hagejale elatist summas summas 264,24 eurot, mis kujuneb välja järgnevalt: 282 eurot 31 senti

(PKS § 101 lg 3) + 59 eurot 43 senti (PKS § 101 lg 4) - 37 eurot 50 senti - 40 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust ja 50%

lapsetoetusest, PKS § 101 lg 5), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026.

a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

3 (2)

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

11. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

12. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik

4 (2)