3-25-4074/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4074

Määruse kuupäev

18. veebruar 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Karl Koiva kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (vangla teenistujate suitsetamine)

Menetlusosalised

Kaebaja: Karl Koiva

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Kohus ei luba Siim Grossbergil tegutseda

kohtumenetluses kaebaja esindajana.

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Kaebaja Karl Koiva esitas 07.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu.

Kaebuse nõudeks on mittevaralise kahju 2500 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on, et vangla

teenistujad käivad suitsetamas õues asuvas varjualuses, mis on nähtav kaebaja kambri aknast.

Kaebaja väärikust alandab see, et kaebaja näeb aknast suitsetavaid inimesi, kuid kaebajale on

suitsetamine keelatud. Suitsetamine peaks olema keelatud kogu vangla territooriumil või

peaks kaebajal samuti olema õigus suitsetada.

Kaebaja väitel on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse: ta esitas vastustajale kahju

hüvitamise taotluse ja vastustaja ei ole seda tähtaegselt lahendanud. Kaebaja taotles

vabastamist riigilõivu tasumisest ja riigi õigusabi.

2. Kaebuse esitas kaebaja nimel Siim Grossberg. Kaebaja esitas 11.11.2025 avalduse, milles

ta nõustus esitatud kaebusega ja volitas Siim Grossbergi esindama teda kohtumenetluses.

Kohtu seisukoht

3. Kohus ei luba Siim Grossbergil tegutseda käesolevas kohtuasjas kaebaja esindajana.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lg 1 sätestab, kes võib olla volitatud

esindajaks halduskohtumenetluses. Siim Grossberg ei vasta ühelegi selle sätte tingimustest.

4. Kohus käsitleb kaebust hüvitamiskaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebuse alusena välja

toodud vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamine on hõlmatud hüvitamisnõudega.

Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju

hüvitamise nõudele kaebaja.

Kohtu hinnangul ei saa intensiivseks pidada riivet, mis väljendub selles, et kaebaja näeb

aknast suitsetavaid inimesi. On vähe tõenäoline, et kaebaja saavutab sellisel põhjendusel

rahalise hüvitise väljamõistmise mittevaralise kahju eest, rääkimata sellest, et hüvitis ületab

1000 eurot. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine

selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on aknast nähtavate suitsetavate inimeste tõttu tekkinud

rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

6. Suitsetamiseks keelatud kohad on sätestatud tubakaseaduse (TubS) § 29 lg 1. Vangla

piiratud maa-ala nende hulka ei kuulu. TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS § 29 nimetamata

juhtudel otsustab piiratud maa-alal suitsetamise lubamise piiratud maa-ala valdaja enda

äranägemisel, arvestades sama paragrahvi lõiget 3 ning TubS § 31. Viidatud sätetest ei tulene

piiranguid või erisusi suitsetamise reguleerimisel vangla piiratud maa-alal.

Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad

tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku

panna või neid suitsetada.

Eeltoodud õigusnormid tähendavad, et kaebajal ei ole vanglas võimalik suitsetada.

Vanglateenistujate suitsetamist vangla territooriumil asuvas varjualuses on vastustajal õigus

lubada. See, et kaebaja ei saa suitsetada, kuid vanglateenistujatel on selleks võimalus, on

vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus vangistusseaduse § 41 lg 1 tähenduses.

Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust esitada nõudeid sellele, kuidas

korraldab vastustaja vangla teenistujate suitsetamise vangla piiratud territooriumil, kus

paikneb vangla teenistujatele suitsetamiseks ette nähtud koht, kas see on nähtav kaebaja

kambrist.

7. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks

vastustaja õigusvastane tegevus. Määruse punktis 6 toodu tähendab, et on vähe tõenäoline, et

kohus hindab vangla teenistujate suitsetamise korralduse õigusvastaseks.

8. Kohus jätab tähelepanuta kaebuses sisalduvad väited, mis käsitlevad tubakatoodete,

süütamisvahendite või suitsetamise keelamist kinnipeetavatele, selle aluseid, põhjendatust

jms. Need ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

10. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. Samuti puudub sel juhul vajadus kindlaks teha, kas kaebaja on läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse.

11. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7

lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 4-7 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse

kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku

huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma

majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg

1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks