2-25-17382/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-17382

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-17382

Tsiviilasi

Muudatus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: Muudatus OÜ

(registrikood:

14999645; asukoht: Pärnu XXX-i, 69303 XXX; e-post:

XXX), seaduslik esindaja A.K. (isikukood: XXX);

Ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi

(OÜ

Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; 511

8670, 742 0583; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Muudatus OÜ (registrikood: 14999645) pankrotimenetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalus.

2. Tühistada 28.10.2025.a kohtumäärusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise

abinõud (täitemenetluse peatamine, vara käsutuskeeld).

3. Määrata, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus likvideerida Muudatus OÜ

(registrikood: 14999645) kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest

likvideerimismenetluseta.

4. Vabastada Einar Vallandi Muudatus OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest

pärast Muudatus OÜ kustutamist äriregistrist.

5. Määrata Muudatus OÜ (registrikood: 14999645) raamatupidamise dokumentide

hoidjaks seaduslik esindaja A.K. (isikukood: XXX).

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade

Muudatus OÜ

pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Teate avaldamise ajaks on 6 kuud.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2. Määrata Muudatus OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 777,48 eurot

(sh käibemaks).

3. Tasuda ajutise halduri tasu summas 777,48 eurot (sh käibemaks) menetlusabi

korras riigi eelarvest

OÜ Õigusbüroo Faktootum pangakontole nr

EE742200221013804535.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes

avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Võlgniku esindaja esitas 15.10.2025 pankrotiavalduse, mille kohaselt puudub võlgnikul vara.

Kohustusi on kokku vähemalt 37 429,18 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt tegi võlgnik enne

Covid-19 kriisi valed otsused. 15.10.2025 sai võlgnik teada, et Riigikohus ei võtnud

menetlusse võlgniku menetlusabi taotluse määruskaebust ja sellest tulenevalt jõustus

tsiviilasjas 2-22-106219 Pärnu Maakohtu kohtuotsus. Otsusest tulenevate nõuete tasumiseks

vahendid pole. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning

tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Võlgnik on alates 15.10.2025 muutunud püsivalt

maksejõuetuks. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot.

28.10.2025.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri.

Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt sai haldur ligipääsu võlgniku

raamatupidamisdokumentidele läbi endise raamatupidaja. Selgus, et dokumendid on

puudulikud ega kajasta tõde. Võlgniku raamatupidamine on korraldatud ebarahuldavalt ning

selline olukord on etteheidetav võlgniku juhatusele, kes on olnud ükskõikne

raamatupidamisarvestuse olemasolu ja selle õigsuse suhtes.

Ajutine haldur ei tuvastanud realiseerimisväärtust omavat vara. Võlgnik omas tahvelarvutit,

iPhone’i ja höövel-paksusmasinat, mille jääkväärtus oli kokku 1371,45 eurot, kuid mis

võlgniku juhatuse liikme sõnul läksid rikki ja need utiliseeriti. Teoreetiliselt on võlgnikul oma

osanike vastu osakapitali sissemaksmise nõue, kuid halduri sõnul on selline nõudeõigus

osanike vastu väärtusetu, sest võlgniku osaniku A.K. Kxxx suhtes toimub praegu 16

täitemenetlust. Vanemates täiteasjades on algse sissenõudja nõude täitmine lõppenud

tõenäoliselt aegumise tõttu. Menetlusse on jäänud vaid kohtutäiturite tasunõuded. Sellel

vaatamata on seniajani menetluses olevate nõuete summa suurem kui 21 000 eurot. Vastuseks

ajutise pankrotihalduri küsimusele, kas võlgniku juhataja ja ainuosanik soovib teha ettepaneku

seni osaühingule maksmata osakapitali tasumise kuupäeva osas, viitas A.K. võimalusele

esitada sellise sisuga nõue tema kui füüsilise isiku pankrotimenetlusse. A.K. Kxxxx on kolm

ülalpeetavat ning nõuete rahuldamise väljavaated tema suhtes pole head. Võlgniku endise

osaniku ja juhatuse liikme RxxxxxLxxxxxxxsuhtes toimub 25 aastatel 2020–2023 algatatud

täiteasja. Menetluses olevate nõuete summa on enam kui 130 000 eurot.

Ajutine haldur tuvastas võlgnikul kohustusi vähemalt 37 685,03 euro ulatuses. Neist 28

439,70 eurot on maksuvõlad, 7915,13 eurot võlad tarnijatele (solidaarvastutus, tuleneb

kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-22-106219), 1200 eurot trahvid äriseadustiku alusel ja 130,20

eurot kohtutäituri tasu.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad vahendid

pankrotimenetluse läbiviimiseks. Menetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutise halduri hinnangul võis maksejõuetuse põhjuseks olla juhatuse kasin

majandamisoskus ning ebakorrektsus varaliste suhete kavandamisel ja elluviimisel.

Kohus määras 04.12.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei

maksnud deposiiti.

13.01.2026 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

13.02.2026 teatas Konkurentsiamet, et ei kavatse esitada avaldust võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust

võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 37 685,03 euro

ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgnik omas tahvelarvutit, iPhone’i ja höövel-

paksusmasinat, mille jääkväärtus oli 1371,45 eurot, kuid mis väidetavalt läksid rikki ja

utiliseeriti. Ajutise halduri sõnul on teoreetiliselt võlgnikul nõue oma osanike vastu

osakapitali sissemaksmiseks, kuid osaniku A.K. Kxxx suhtes on täitmisel 16 täitemenetlust.

Nõudeõigus on sellises olukorras väärtusetu. Ka võlgniku endise osaniku ja juhatuse liikme

suhtes toimub 25 täitemenetlust. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole

võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu

hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Kuna ükski isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu

deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama.

Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud

avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

28.10.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning

keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna

edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb

pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4).

PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab

avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist

kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud

tingimustel.

Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku

praegune juhatuse liige.

Menetluskulude jaotus

Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 777,48 eurot (koos

käibemaksuga).

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks

886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele

kokku 9,5h (19 pooltundi), kokku tasu 627 eurot, mis teeb tunnitasuks 66 €/h (33€/pooltund).

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja

mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud

tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu on vastavuses

ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud

ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega

ajutise halduri tasuks 627 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 150,48 eurot, kokku on

ajutise halduri tasu 777,48 eurot.

Ajutine haldur on palunud raugemise korral enda tasu välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei

määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud.

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni

kohta.

Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on võimalik ja see vastab

seadusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu, kokku summas 777,48

eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23

lg-le 6 määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik