2-25-117065/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes R.Z-i tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2026, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-117065 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi R.Z vastu põhivõla 1304 euro 92 sendi, sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 2372 eurot 76 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes R.Z-i tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2026, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-117065 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi R.Z vastu põhivõla 1304 euro 92 sendi, sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 2372 eurot 76 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: R.Z (isikukood XXX) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 2063 eurot 17 senti (põhinõue 1304 eurot 92 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 708 eurot 25 senti). 3. Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhinõude (1304 euro 92 sendi) täitmiseni määras 0,065 % päevas. 4. Jätta menetluskulud hagi R.Z-i kanda. 5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 490 eurot. Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 490 eurot. 6. Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks temalt väljamõistetud 490 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718180733. 9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 3. juulil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.Z-ilt (kostja) 2011 euro 32 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 12. septembril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule. 30. septembril 2025 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista enda kasuks 13. aprillil 2016, 27. juulil 2022 ja 20. augustil 2022 Elisa Eesti AS-ga sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise liitumislepingutest ning 25. oktoobril 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 1304 eurot 92 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivise summas 708 eurot 25 senti ajavahemiku 19. juunist 2023 kuni 30. septembri 2025 eest, lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas. Lisaks palub hageja välja mõista alates 1. oktoobrist 2025 edasiulatuva viivise kuni põhinõude 1304 euro 92 sendi täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja on lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26. mail 2023 ja loovutanud 16. jaanuaril 2025 kostja vastase nõude hagejale. 2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluses on rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt XXX-i omanik (kostja isa) kinnitanud 18. märtsil 2025, et kostja ei ela antud aadressil, kontakte ei tea. 9. septembril 2025 kostja isa kinnitas, et kostja on juba pikemat aega xxxxxxx ja ei ole Eestis käinud. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 4. aprillil 2025, et 2
politsei infosüsteemis on isiku viimaseks teadaolevaks aadressiks: XXX-i. Sidevahenditeks on märgitud: XXX ning e-posti aadressiks xxxxx. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil poiss_123@hotmail.com, millelt vastused puuduvad. 30. detsembri 2025 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril XXX. Kõnedele ei ole vastatud ega tagasi helistatud. Kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt XXX-i on tähtsaadetis tagastatud märkega „saaja ei olnud kohal“. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 30. detsembril 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 15. jaanuaril 2026. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (12. veebruariks 2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 töötundi tasumääraga 169 eurot tund käibemaksuta). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 350 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks (TsMS § 484 2). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud telekommunikatsiooniteenuse ja vara müügilepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja 3
õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 490 eurot (350+120+20). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda. 7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4