4-25-2621/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada X kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2025 kiirmenetluse VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest X poolt valitud kaitsjale makstud
Legislator headnote
AI generated4-25-2621/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada X kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2025 kiirmenetluse VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest X poolt valitud kaitsjale makstud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.02.2026, Tallinn
Väärteoasja number
4-25-2621 (10220192474039)
Kohtunik
Lea Pähkel
Kohtuistungi sekretär
Sirje Luga
Kaebuse sisu
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2025
kiirmenetluse otsusele nr 10220192474039
Kaebuse esitaja
(menetlusalune isik)
X, isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx;
haridus: xxxharidus; töökoht: XXX; e-post: xxx
Kohtuväline menetleja
Politsei- ja Piirivalveamet, PVO Merebüroo SAR
talitus (registrikood: 70008747; asukoht Pärnu
mnt 139, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju
maakond)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.10.2025, 03.12.2025, 28.01.2026
Istungil osalenud isikud
Istungile ilmumata
menetlusalune isik: X
kohtuvälise menetleja esindaja, VTMS § 126 lg 3 alusel
arutati ilma menetleja osavõtuta
Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 3, 133–134, 135 lg 2 kohus
otsustas:
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada X kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2025 kiirmenetluse
otsus väärteoasjas nr 10220192474039 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p
1 alusel.
2. VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest X poolt valitud kaitsjale makstud
tasu summas 1246,20 eurot.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni
Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või
tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab
ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa
kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav e-
toimiku kaudu hiljemalt 06.03.2026. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva
jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti PVO Merebüroo SAR talituse 21.06.2025 kiirmenetluse
otsusega väärteoasjas nr 10220192474039 karistati Xd meresõiduohutuse seaduse (MSOS) §
82 lg 1 järgi rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 296 eurot.
2. Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt juhtis X 21.06.2025 kella 16.05 paiku
Lennusadama–Tallinna lahe suunal väikelaeva BAVARIA BMB-32 reg-nr XXX, mille pardal
viibis lubatust suurem arv reisijaid. Pardal oli kokku 13 inimest, kuigi lubatud on 8 inimest. X
rikkus väikelaevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise nõudeid MSOS § 82 lg 1 järgi.
3. Eelnimetatud kiirmenetluse otsusele esitas X esindaja kaebuse, taotledes otsuse tühistamist
ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt on väikelaeva Bavaria BMB-32 manuaalis
toodud märgis (sama märgis asub ka väikelaeva juhtimispaneelil) ning selgitused väikelaeva
kategooria, reisijate arvu ja kandevõime kohta. Nendest andmetest nähtub, et väikelaeva
kategooria on B (see tähendab, et väikelaevaga võib sõita avamerel), tootja poolt soovitatav
reisijate arv avamerel on 8 ja reisijate arv võib olla rannikuvees sõites suurem, arvestades
väikelaeva maksimaalset kandejõudu. Väikelaeva maksimaalne kandejõud on 1000 kg.
Otsusest nähtub, et selle koostamise kohaks on märgitud Tallinna Lennusadam. VeeS § 9
sätestab, et rannikuvesi on rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt on
ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse
territoriaalmere laiust ja mis ulatub siirdevee olemasolu korral siirdevee välispiirini. Seetõttu
asus väikelaev Bavaria BMB – 32 rannikuvees, mitte avamerel. Seetõttu sai ka väidetav
rikkumine toimuda rannikuvees, kus väikelaeva Bavaria BMB – 32 pardal võib olla rohkem
kui 8 inimest, aga ületada ei tohi väikelaeva kandevõimet 1000 kg. Seetõttu ei ole õige otsuses
kajastuv PPA etteheide, et X juhtis väikelaeva Bavaria BMB – 32, mille pardal viibis lubatust
suurem arv reisijaid, kuivõrd reisijate arv võis antud juhul rannikuvees olla suurem kui 8.
PPA ei ole sealjuures heitnud Xle ette, et ta oleks juhtinud väikelaeva, mille kandevõime 1000
kg oli ületatud. Seetõttu ei ole X karistamine põhjendatud ja otsus tuleb tühistada. Kaebusele
on lisatud väikelaeva Bavaria BMB – 32 manuaali esileht ja väikelaeva Bavaria BMB – 32
manuaali lk 4 väljavõte.
KOHTUMENETLUS
4. Menetlusalune jäi kohtus esitatud kaebuse juurde ja palus rahuldada kaebus. Kohus arutas
kaebust kohtuvälise menetleja osavõtuta juhindudes VTMS §-dest 125 lg-st 1 ja 126 lg-st 3.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, ära kuulanud kaebaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse
kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et X kaebus on põhjendatud.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud
kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja
õiguslikke asjaolusid.
8. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja
väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud
väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
9. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on
õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
10. Antud asjas seisneb vaidlus selles, kas väikelaeva BAVARIA BMB-32 r/m XXX pardal
võib rannikuvetes seilates viibida rohkem kui 8 reisijat.
11. X selgitas kohtule, et väikelaeva juhtimisõigus on tal aastast 1993 ja väikelaeva Bavaria
omab aastast 2005. Laeva omaniku manuaalist nähtub, et kui laev on rannikuvetes, siis võib
laevale võtta inimesi peale kogu kaalus kuni 1000 kilogrammi. 21.06.2025 olid laeval
sugulased ja sõbrad, kes olid talle külla tulnud ja kellega tegi lõbusõitu. Kaks laeval viibinut
olid 8-aastased lapsed, ülejäänud olid täiskasvanud; muu hulgas ei kaalunud täiskasvanud
naised üle 70 kilo, tõenäoliselt umbes 60 kilo ringis. Seega võisid inimesed laevas kaaluda
kokku 900 kilo ringis. Sõitis väikelaevaga sadama juures, umbes paarsada meetrit rannikust.
Tallinna lahele polnud põhjust seilata, sest vihma sadas, ilm ei olnud ilus.
12. Kaebuse lisadest nähtub, et väikelaeva käsiraamatu kohaselt on tegemist B tüüpi
väikelaevaga, milline sobib avamerel sõitmiseks. Tootja soovitatud maksimaalne inimeste arv
on 8 kui väikelaev sõidab avamerel. Inimeste arvu saab suurendada arvestades maksimaalse
lisakandevõimega kui laev sõidab rannalähedastes vetes. 1000 kilogrammi on maksimaalne
lisakoormus, mis koosneb 8 inimesest, varudest, toiduvarudest ja isiklikest vahenditest, kuid
ei hõlma mahutite (kohtu täpsustus: vee- ja kütuse mahutid) mahutavust. Samasugused
andmed on ka märgisel, mis on kinnitatud laeva juhtimispaneelile.
12. Kaebaja esitas kohtule Transpordiameti väljavõtte väikelaeva r/m XXX põhiandmete
kohta. Väljavõttest nähtub, et väikelaeva kategooria on B ja lubatud inimeste arv pardal on 8,
kandejõud on 1000 kilogrammi.
13. MSOS § 2 p 3 kohaselt on väikelaev veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks
paat, purjejaht ja kaater), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka
2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või
mida renditakse vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev,
millega korraldatakse tasu eest vabaajareise). Seega reguleerib MSOS § 2 p 3 väikelaeval
lubatud reisijate arvu üksnes juhul, kui väikelaevaga
korraldatakse tasu eest vabaajareise
või seda renditakse vabaajareisideks.
14. MSOS § 37 lg 1 kohaselt väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest ja
väikelaeva pardal viibija on kohustatud täitma väikelaevajuhi vastavasisulisi korraldusi.
Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada
ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva
tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja
kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise.
15. Teo toimepanemise ajal kehtinud MKM määrusest „Nõuded väikelaeva varustusele ning
väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva
ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ (Nõuded väikelaeva varustusele
ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva
ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise–Riigi Teataja) nähtub väikelaeva
ohutuse tagamiseks ühtsed minimaalse varustuse nõuded ja väikelaeva kategooriad vastavalt
konstruktsioonile. B-kategooria (avameri) väikelaev on projekteeritud ja ehitatud
avameresõiduks, kus tuule tugevus võib tõusta kuni 8 pallini ja laine kõrgus kuni 4 meetrini.
16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL ja komisjoni rakendusotsuse (EL)
2021/2173 kohaselt peab tootja märkima laeva paigaldatud plaadile maksimaalse inimeste
arvu ja maksimaalse koormuse, mille pardal kandmiseks laev konstrueeriti. Tootja juhindub
standardist ISO 14945:2021 (Small craft — Maximum load capacity). See standard määratleb
maksimaalse soovitusliku isikute arvu (crew/persons) laeval, lubatud suurima koormuse
andmed, mis peavad olema ehitaja paigaldatud plaadil (builder’s plate).
17. Seega väikelaeva juht, tagades väikelaeva ohutu liiklemise, peab arvestama
navigatsioonitingimusi, järgima ohutusreegleid, arvestama sõidupiirkonda ja -olusid, laeva
konstruktsiooni ja varustust. MSOS ei sätesta vabaaja veetmiseks väikelaevas viibivate
inimeste arvu ega reguleeri, et rannalähedases vees sõites juht peab rangelt järgima tootja
poolt määratud maksimaalset inimeste arvu avamerel. Seadus sätestab, et väikelaeva juht ei
tohi seada ohtu väikelaeva kasutamisel väikelaevas viibijat. Seega on ainus selge juhis, millest
väikelaevajuht saab inimeste arvu määramisel vaba aja veetmise eesmärgil lähtuda, on
väikelaeva tootjaplaadil esitatud teave.
18. Kohtu hinnangul tähendab olukord, kus väikelaeva tootjaplaat näitab, et rannalähedases
vees (ehk C-kategooria tingimustes) võib pardale võtta rohkem inimesi, kuid mitte ületada
suurimat lubatud koormust, seda, et väikelaeva juht vastutab otseselt selle eest, et pardal
olevate inimeste arv koos varude ja isiklike vahenditega ei ületaks tootjaplaadil ISO 14945
järgi märgitud suurimat lubatud koormust. Seega väikelaeva juht hindab kas pardal olevate
inimeste arv vastab ohutusnõuetele, mis kehtivad just selle sõidupiirkonna kohta ja kas
piirkonna ilmaolud seda võimaldavad. Ainuke piirang, mille rikkumine on absoluutselt
keelatud, on väikelaevale lubatud suurima koormuse ületamine, sõltumata sellest kas laev
sõidab avamerel, rannalähedal või kaitstud vetel. Antud piirangu rikkumine seab
vaieldamatult ohtu laevapardal viibijate elu kuivõrd mõjutab oluliselt mh laeva stabiilsust,
kandevõimet, ujuvust, jaotuskoormust ehk suurendab aluse uppumisohtu.
19. Antud juhul on kohus tuvastanud menetlusaluse isiku ütluste, kiirmenetluseotsuses
kajastatu ja tootjaplaadil esitatuga, et 21.06.2025 kella 16.05 paiku sõitis väikelaev
BAVARIA BMB-32 r/m XXX, mille kategooria on B, suunal Lennusadam Tallinna laht.
Seega sõitis väikelaev rannalähedases vees. Väikelaeva BAVARIA BMB-32 ( ehitatud aastal
2003) tootja soovitatud maksimaalne inimeste arv on 8 kui väikelaev sõidab avamerel.
Inimeste arvu saab suurendada arvestades maksimaalse lisakandevõimega kui laev sõidab
rannalähedastes vetes. 21.06.2025 kella 16.05 paiku oli väikelaeval 13 inimest. Menetlusaluse
isiku sõnul olid nendest kaks 8 aastased lapsed ja laeval viibivad naised kaalusid alla 70 kg.
Väikelaeva juhina hindas ta inimeste kogukaalu ja muud varustust alla 1000 kg. Kohtul ei ole
alust kahelda menetlusaluse isiku sellekohastes ütlustes, kuivõrd tegemist on väga pikaajalise
kogemusega väikelaeva juhiga. Teda ei ole varem karistatud MSOS rikkumise eest, tegemist
eeskujuliku ja vastutustundliku laevajuhiga. Kohtu hinnangul X tagas väikelaeva ohutu
liiklemise ning ei seadnud ohtu väikelaevas viibivaid sugulasi ja sõpru, kellega veetis vaba
aega. Kõik inimesed väikelaeval mahtusid istuma, kõigi jaoks oli olemas päästevarustus.
Kohtu hinnangul ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud, et X, võttes väikelaeva pardale
13 inimest koos juhiga ning arvestades ka muid varusid, oleks ületanud 1000 kg. Seega X ei
rikkunud MSOS § 37 lg 1 nõudeid, mis reguleerib väikelaeva juhi vastutust.
20. Nagu kohus juba eelpool märkis, ei ole MSOS-is sõnaselgelt reguleeritud, millest peab
väikelaeva juht inimeste arvu määramisel pardale võtmisel juhinduma. Näiteks
liiklusseaduses on selgelt kirjeldatud juhi kohustust §-s 34 lg 2 ja vastutus on ettenähtud LS-s
§ 238. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt märkinud, et isikule
ebasoodsas suunas liikuv ning üksnes õiguspoliitilistest argumentidest kantud tõlgendamine ei
ole lubatud ning normi tekstist ei tohi isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda.
Seaduses peab olema selgesõnaliselt kirjeldatud nõuded, millest tuleb juhinduda ja mille
rikkumise eest on ettenähtud vastutus. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest
seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik
ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab,
et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (4-17-4621/22).
21. Kohtu hinnangul puudub X poolt toimepandus MSOS § 82 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o
väikelaevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise nõuete rikkumise objektiivne koosseis,
mistõttu tuleb kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus
lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
MENETLUSKULUD
22. X kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks väärteoasjas kogusummas
1246,20 eurot (sisaldab käibemaksu), kuivõrd kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja
otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
23. Vastavalt VTMS § 23 sätetele väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1
punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel
valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku
eelarve vahenditest.
24. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja lõpetab
väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Seega on VTMS § 23 sätestatud
valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise alus olemas.
25. Esitatud dokumentide kohaselt on menetlusalune isik valinud endale väärteomenetluses
kaitsjaks Advokaadibüroo Kaldvee vandeadvokaadi Rivo Kaldvee. Esitatud dokumentidest
nähtub, et kaitsja on osutanud õigusabi kokku 6 tundi ja 42 minutit. Menetlusalune isik on
osutatud teenuse eest advokaadibüroole tasunud. Arvestades väärteoasja spetsiifikat, leiab
kohus, et õigusabi tunnihind, s.o 150 eurot+km on mõistliku suurusega. Kohus arvestab
sealjuures asjaoluga, et menetlusalune isik on advokaadibürooga sõlminud kliendilepingu,
olles teadlik osutatava õigusteenuse hinnast ning samuti sellest, et juhul kui kaebus jääb
tagajärjetuks, jääksid arvest tulenevad õigusabikulud menetlusaluse isiku enda kanda. Seega
on menetlusalune isik ise pidanud õigusteenuse hinda ja makstavat tasu mõistliku suurusega
tasuks, mistõttu ei saa ka kohus teistsugusele seisukohale asuda. Kohus loeb kaitsja poolt
tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega vajalikuks ja põhjendatuks.
26. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada 1246,20 euro
suuruses summas ning menetlusalusele isikule tuleb tema valitud kaitsja õigusabi eest tehtud
kulutused hüvitada antud summa ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pähkel
kohtunik