3-25-3309/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3309

Määruse kuupäev

Kohtunik

18.02.2026

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav Juri Kolesnikov esitas 10.10.2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt ei vasta Tartu Vangla kaebajale õigeaegselt ja

kohtul tuleb tuvastada, et vangla ei anna õigusvastaselt kaebajale võimalust esitada vastuses

edasikaebust. Vangla ei vii läbi menetlust, ei küsitle tunnistajaid, ei vestle meedikutega, ei

kontrolli, mis on kaebaja meditsiinikaardis kirjas, ega vestle meditsiinitöötajatega. Kaebaja

palub tuvastada, et vangla tekitas talle alandust, hirmu, tervisekahjustusi ning rikkus kaebaja

õigusi ja enda kohustusi. Väärkohtlemine peab olema uuritud ja tuvastatud. Koos kaebusega

esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse tagastada

kaebajale kaebuse originaaldokument.

2. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2025. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuse nõude ja aluse täpsustamiseks. Kohus jättis veel rahuldamata kaebaja taotluse

kaebuse originaali saamiseks.

3. Kaebaja selgitas 05.11.2025. a pöördumises kohtule, et kuna kaebaja ei leia

kohtumäärusest ühegi dokumendi numbrit, ei ole tal võimalik kaebust täpsustada. Kaebaja

palub veel saata talle kaebuse originaal või koopia kaebusest ning pikendada puuduste

kõrvaldamise tähtaega.

3-25-3309

4. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2026. a määrusega kaebuse teist korda käiguta. Kohus tõi

määruses välja kaebaja poolt kaebuses viidatud dokumentide numbrid ning märkis, et

kaebajal tuleb selgelt märkida, millise nõudega ta kohtusse pöördub ning milline on

vaidlusaluse haldusakti kuupäev ja number või vaidlusaluse toimingu sisu ja kuupäev. Samuti

tuli kaebajal välja tuua, kelle tegevust ta vaidlustab. Kahjunõude esitamisel tuli selgelt

märkida kahjunõude alus(ed). Kuna kohus lahendas enda 31.10.2025. a määruses kaebaja

taotluse kaebuse originaali talle tagastamiseks, jättis kohus 05.11.2025 esitatud samasisulise

taotluse läbi vaatamata. Kaebusest koopia saamise taotluse jättis kohus rahuldamata.

5. J. Kolesnikov esitas 27.01.2026 kohtule pöördumise, milles märkis, et talle ei ole

arusaadav kaebuse sisu, mistõttu palub ta saata vanglalt nõutud asja materjalid seoses

kaebusega või anda advokaat, kes tegeleks dokumentide väljanõudmisega. Kaebaja leiab, et

vanglalt on vaja välja nõuda asjaga seonduvad materjalid ja need talle edastada, et kaebajale

oleks teada kaebuse asjaolud. Terviseprobleemide tõttu ei ole kaebaja suuteline asju

mäletama. Kaebajal on mälu- ja keskendumishäired. Kaebaja sai ühel päeval kolm

kohtumäärust ja hiljem veel ning ta peab neile kõigile vastama.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2025. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse esimest korda

käiguta ning kohustas kaebajat esitama kohtule uus kaebuse terviktekst, mis sisaldaks

konkreetset kaebuse nõuet ja kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja teatas enda

05.11.2025. a pöördumises kohtule, et kuna kohtumääruses ei ole märgitud ühegi dokumendi

numbrit, ei ole talle arusaadav kaebuse alus, ning palus talle väljastada kaebuse koopia.

Seepeale jättis kohus 19.01.2026 kaebuse uuesti käiguta, tuues muu hulgas välja kaebuses

nimetatud erinevate dokumentide numbrid. Kohus andis kaebajale tähtaja seitse päeva

määruse kättesaamisest arvates kaebuse nõude ja aluse esitamiseks ning selgitamiseks, kelle

tegevust kaebaja vaidlustada soovib.

8. Kuigi kaebaja vastas kohtule talle antud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, ei vasta

kohtu hinnangul kaebus endiselt HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole sellisena

võimalik menetleda. Kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 5-6 kohtule teada

andnud, millise nõude ta kohtule esitab ning millist toimingut või haldusakti ta vaidlustada

soovib. Algselt väitis kaebaja, et ei saa kaebust täiendada, sest kohus ei ole määruses

märkinud ühtegi dokumendi numbrit. Siiski, pärast 19.01.2026. a kohtumääruses märgitud

dokumentide numbrite väljatoomist väidab kaebaja endiselt, et ta ei saa midagi aru ning tal on

mälu- ja keskendumishäired, mistõttu vajab ta kaebuse materjale. Kohus ei pea eelnevat

usutavaks. Kuna kaebaja viitas esialgses kaebuses erinevatele dokumentide numbritele, saab

järeldada, et need dokumendid on tal olemas ning seeläbi pidi tal olema võimalus kaebuse

sisustamiseks. Lisaks on kaebuse teksti ka kohus enda määrustes kajastanud. Kaebaja väide,

et tal on mälu- ja keskendumishäired, mistõttu ta ei saa kohtu määrustest aru ja kohus peab

talle saatma kaebuse originaalteksti ja vanglalt välja nõutud dokumendid, on põhjendamatu.

Kaebajal on pikaaegne halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Samuti on kaebaja

varasemalt erinevates kaebustes suutnud nimetada tema varasemaid kohtuasju, tuua välja

aastatetaguseid sündmuseid, märkides nende toimumise konkreetsed kuupäevad (nt

haldusasjad nr 3-25-4658, 3-25-4452, 3-25-291). Eelnev ei kinnita kaebaja väidet, et tal on

tervisest tulenevalt keeruline mäletada enda pöördumistes esitatut. Veel leiab kohus, et kui

kaebaja peab vajalikuks vaidlustada kohtus erinevaid toiminguid, tuleb ka tal endal

menetlusse panustada ning teha vajadusel endale märkmeid, kelle tegevust ja milliseid

3-25-3309

toiminguid ta vaidlustab. Kaebaja ei saa loota, et ainuüksi kohtule pöördumise esitamisel ja

selles erinevate dokumentide numbrite välja toomisel on kohus kohustatud talle järjepidevalt

saatma koopiaid kaebusest ja/või tagastama talle originaalkaebuse selleks, et kaebaja saaks

enda kaebust täiendada. Lisaks kaebuses vaidlusega seonduvatele dokumentidele viitamisele

tuleb kaebajal põhistada kaebuses ka nende dokumentide seost vaidlusega ja tuua eraldi välja

kaebuse alus. Eelnevat kaebaja tavapäraselt ei tee ning sellist kaebaja käitumist saab pidada

ka kaebaja õiguste kuritarvitamiseks. Vaatamata kaebaja esitatud dokumentide numbritele, ei

saa kohus kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama. Kohus ei saa vaidluse eset sisustada

ka võimalike kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab

kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses,

kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad

HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei

ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus nendib, et kohtul tuleb vajaduse korral

kaebajat enda selgitustega abistada, kuid kohus ei peaks hakkama kaebust tervikuna sisustama

kaebaja eest (vt Riigikohtu 10.09.2024. a määrus nr 3-23-1278, p 16). Kui kaebaja tekstist

nähtuks, et ta on osaliselt kohtu küsimustele vastanud, kaaluks kohus kaebuse kolmandat

korda käiguta jätmist. Kuivõrd J. Kolesnikov ei ole vaatamata kohtu antud selgitustele ja

tähtaegadele kaebuses esinenud puuduseid kõrvaldanud ega esitanud konkreetset kaebuse

nõuet ega alust, ning kohus ei pea põhjendatuks kaebuse korduvat käiguta jätmist, tagastab

kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Riigi õigusabi taotlus

11. Kaebaja on 27.01.2026 kohtule esitatud pöördumises palunud, et kohus edastaks talle

vanglalt nõutud asja materjalid või annaks kaebajale advokaadi, kes vajalikud dokumendid

välja nõuaks. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta soovib riigi õigusabi korras talle esindaja

määramist. Kohus peab vajalikuks kaebajale märkida, et ka riigi õigusabi taotluse esitamisel

kohtule tuleb taotlust põhistada ning märkida kohtule probleemi kirjeldus, mille jaoks kaebaja

riigi õigusabi korras esindajat vajab. Käesolevalt on kaebaja kohtule esitanud üksnes

lakoonilise riigi õigusabi taotluse, jättes taotluse põhistamata, kuid kohus ei pea vajalikuks

taotluse käiguta jätmist. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi

enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5.

12. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

13. Kaebajal on arvestatav kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel

kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja 2025. aastal

halduskohtule esitanud 62 kaebust. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

3-25-3309

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega on kohtu hinnangul

kaebaja võimeline end ise kohtumenetluses esindama ning ei vaja advokaadi abi.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)