2-23-2124/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-2124

Tsiviilasi

AS LHV Pank hagi MMMarkFish OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549)

Hageja lepingulised esindajad: Teele Reedi ja Marjana

Hiie

Kostja: MMMarkFish OÜ (registrikood 14157411)

Istungi aeg

03.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt MMMarkFisk OÜ-lt hageja AS LHV Pank kasuks välja 51 714,74

eurot, millest 25 856,37 on põhinõue, 25 856,37 on viivis ja 2 eurot kaardi kuutasu.

3. Jätta läbi vaatamata hageja nõue kostjalt kaardi kuutasu 22 eurot väljamõistmiseks

seoses nimetatud nõude tagasivõtmisega.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt MMMarkFisk OÜ-lt hageja AS LHV Pank kasuks välja

menetluskulud (riigilõiv) 1400 eurot.

6. Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (1400 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

2-23-2124

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. AS LHV Pank (hageja) esitas kohtule hagi MMMarkFish OÜ (kostja) vastu 25 856,37

eurot, kaardi kuutasu ja viivise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 19.12.2016 kliendileping ning

12.05.2020 kaardileping. 18.01.2022 laekus kostja pangakontole XXXXXXXXX ettevõttelt

CCCCCC kokku 28 936,64 USD. Peale nimetatud summa laekumist tegi kostja mitmeid

erinevaid tehinguid ning võttis raha sularahaautomaadist välja. CCCCCC taotles 31.01.2022

tagastamist maksja kontole. Pangatöötaja kontakteerus 31.01.2022 kostjaga, paludes

nõusolekut makse tagastamiseks. Kostja oli nõus ning makse tagastati makse teostajale.

Kuivõrd kostja kontol puudusid piisavad rahalised vahendid, läks konto saldo miinusesse.

Kostjat teavitati hageja poolt e-posti teel maksenõudest 12.10.2022 ja kordusnõue saadeti

välja 07.11.2022. Kordusnõudes selgitati, et võlgnevused koos lisanduvate tasudega tuleb

tasuda hiljemalt 21.11.2022, tagades võlgnevuse ulatuses vabade rahaliste vahendite

olemasolu arvelduskontol LHV pangas. Koos põhinõudega on esitanud hageja viivisenõude.

Vastavalt hageja hinnakirjal on konto viivise määraks 0,1% põhiosamakselt päevas.

3. Hageja oma täiendavas seisukohas toob välja, et kostja väited on ümber lükatud

hagiavalduse lisas 4 oleva kõnesalvestusega. Kostja on oma vastuses jaatanud loa andmist

ning selgitanud, et ta ei saanud aru, millele ta nõusoleku andis. Hageja ei tohi makse

tagasikutsumisel vahendada makse tegija ja makse saaja vahelist suhtlust, sest seda ei luba

pangasaladus. Kui hageja saab teavituse, et maksja on mingil põhjusel teinud makse

ebaõigesti, küsib ta peale makse tagasikutsumist saajalt sellele nõusoleku. Ei ole oluline,

millised on kostja ja CCCCCC vahelised õiguslikud suhted. Juhul kui kostja leiab, et tal on

nõue CCCCCC vastu, on tal võimalik kasutada väljaspool käesolevat kohtumenetlust

erinevaid õiguskaitsevahendeid. Kostja on selgitanud, et tema ei ole saanud CCCCCC

18.01.2022 makset. Nimetatud makse kajastub hageja poolt esitatud konto väljavõtte

leheküljel 4 19.01.2022 maksena, sest makse laekumine võttis aega päeva. Olukorras, kus

kostja ei oleks CCCCCC poolt 18.01.2022 teostatud makse ning makse tagasikutsumise

perioodi vahelisel ajal valesti laekunud summasid oma eurokonto kaudu sularahana välja

võtnud, ei oleks konto peale summa CCCCCC-le tagastamist miinusesse läinud. Kuivõrd

kostja tunnistas, et CCCCCC makse ei olnud õiguspärane, oli hageja kohustatud selle

tagastama. Hageja tegi seda antud juhul omadest vahenditest (sest kostja oli summa ära

kulutanud), mistõttu tekkis hagejal nõue kostja vastu.

4. Kostjat on 31.01.2022 kell 12.32 teavitatud, et makse referents nr 467057376 kohta on

esitatud tagasikutsumispalve. Nimetatud laekumise tagasikutsumise puhul küsiti kostjalt, kas

ta on nõus makse tagasikutsumisega (st kas ta peab seda makset valesti täidetud makseks).

Kostjale nimetati makse referentsnumber, summa, kuupäev, maksja ja tema konto numbri

andmed. Nimetatud kirjast on aru saada, et tegemist võib-olla alusetult kantud summaga.

Kostja on 31.01.2022 kell 13.11 vastuses selgitanud, et on nõus makse tagastama. Sellega on

kostja tunnistanud, et tema kontole on laekunud alusetult kantud summa ning ta on nõus selle

tagastama. Juhul kui kostja oleks andnud vastuseks, et ta ei ole nõus kannet tagastama, poleks

2-23-2124

hageja kannet tagastanud ning CCCCCC oleks pidanud nõude esitama kohtusse, kus alles

peale võimalikku nõude rahuldamist oleks raha tagastatud ilma kostja nõusolekuta.

Makseteenuse lepingu üldtingimuste punktist 6.2 tulenevalt võib klient pangale antud

maksejuhise tagasi võtta üldtingimustes kliendi korralduste kohta ja panga poolt antud

juhistes sätestatud korras. Ebaõige maksekorraldamise tagastamise ajal kehtinud hageja

üldtingimuste punktist 8.7 tulenevalt on klient kohustatud tagama, et kontol oleks pangale

esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui kontol ei ole korralduse täitmiseks

vajalikke vahendeid, on Pangal õigus (mitte kohustus) jätta korraldus täitmata. Kui pank siiski

täidab kliendi korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese

positsiooni andmiseks kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning klient on kohustatud

viivitamatult kandma kontole vahendid, mis oleks kontol pidanud korralduse täitmiseks

olema. Viidatud üldtingimuste punktist tulenevalt oli hagejal kohustus valekanne tagastada

ning tehing sooritada, hoolimata asjaolust, et kostja kontol puudusid selleks piisavad

vahendid. Olukorras, kus kostja on andnud loa tagastada tema kontole valesti laekunud

summa, ei saanud hageja keelduda CCCCCC korralduse täitmisest ja valesti laekunud summa

tagastamisest. Hageja märgib lisaks, et kui kostja ei oleks oma kontot peale CCCCCC

laekumist enamjaolt vahendite sularahas väljavõtmise näol tühjaks teinud, ei oleks kostja

olnud peale valekande tagastamist olnud ka miinuses.

5. 03.02.2026 toimunud istungil teatas hageja, et soovib võtta tagasi kaardi kuutasu nõude

summas 22 eurot. Hageja on üle vaadanud esitatud tõendid ning nõuab kaardi kuutasu

summas 2 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja on leidnud, et ei ole

andnud hagejale käsundit kostja rahaliste vahendite tagastamiseks CCCCCC-le, kes on

kostjalt kauba ostnud. Kauba ostja (väidetav tagastusnõude esitaja) ei ole kostjale kauba

suhtes mingeid pretensioone esitanud. Hageja küsis 31.01.2022 nõusolekut 18.01.2022

väidetavalt laekunud makse tagastamise kohta. Kostja ei kontrollinud hageja väiteid ja arvas,

et tegemist on topelt laekumisega. 18.01.2022 ei ole kostjale tegelikult CCCCCC-lt mingeid

makseid laekunud ja neid ei saanud ka tagastada aluste puudumise tõttu. Hageja poolt ei ole

esitatud kostjale mitte ühtegi asjakohast tagastusmenetlusega seotud asjaolu (kes tehingu

vaidlustas, millisel alusel vaidlustas ja miks otsustati tagastusotsus teha). Esitatust ei nähtu, et

tagasimakse taotlus on tehtud, kelle poolt tehtud ja kas tagasimakse taotlus on täidetud. Kostja

soovib nõuda hagejalt välja kõik dokumendid seoses väidetava tagastusnõude täitmisega

hageja poolt, sh tagastusnõue, selle menetlemise dokumendid, kirjavahetus ja tagastusotsus.

7. Kostja oma täiendavas seisukohas on leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et esineb

tagasinõude alus. Materjalidest ei nähtu, et CCCCCC on hageja klient ja kostja ei saa aru,

mille alusel laieneb hageja väidetav pangasaladus CCCCCC-le. Väidetava

„tagasikutsumispalve“ esitamise ajal ei olnud kostja kontol enam selliseid rahalisi vahendeid,

mille suhtes oleks saanud kohaldada makse tagastamist. Raha oli arvatud kostja rahalisse

sfääri. W.W kostja juhatuse liikmena ei ole andnud hagejale taasesitaval kujul nõusolekut

tagasimakse teostamiseks. Kostja ei ole andnud hagejale volitusi ega korraldusi tagasimakse

tegemiseks hageja enda vahenditest. Hageja on kostjat krediteerinud ilma, et kostja oleks seda

soovinud.

8. Kostja 03.02.2026 istungil vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei oleks pank tohtinud

raha tagasi kanda, kuna kostjal ei ole pangaga sõlmitud liisingu-, laenu- ega

faktooringulepingut ning kostja kontol ei olnud tagasikandmiseks vajalikku summat.

2-23-2124

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, on

jõudnud järeldusele, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS §

436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1

kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

11. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 19.12.2016

kliendileping ning 12.05.2020 kaardileping (dtl 13). Hageja tõi esile, et poolte vahel on

sõlmitud kliendileping (dtl 6-12) kostja arveldusarve avamiseks, mille lahutamatuks osaks on

makseteenuse lepingu tingimused (dtl 115-117), üldtingimused ja hinnakiri. Kohtu hinnangul

vastab poolte vahel sõlmitud leping makseteenuse lepingu tingimustele. VÕS § 709 lg 1 järgi

makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust

omav käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (maksja)

korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid,

makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Makseteenuse pakkujale on seaduses

sätestatud ammendavad alused, mil ta võib kliendi kontot debiteerida: kliendi juhise alusel,

kolmanda isiku nõudmisel makseteenuse lepingus ettenähtud tingimustel või muul seaduses

sätestatud juhul (VÕS § 713 lg 3). VÕS § 7241 lg 1 järgi maksetehing on maksjale siduv, kui

ta on selle täitmiseks andnud nõusoleku (autoriseerimine). Nõusoleku võib anda enne tehingu

tegemist või poolte kokkuleppel ka tagantjärele heakskiiduna. VÕS § 726 lg 1 kohaselt ei saa

makseteenuse pakkuja klient maksejuhist tagasi võtta, kui maksejuhis on käesoleva seaduse § 7242

kohaselt kätte saadud ning kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. VÕS 7334 lg 1

järgi, kui on vaieldav, kas maksetehing on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud, peab

makseteenuse pakkuja tõendama, et maksetehing on autenditud, korrektselt dokumenteeritud,

kontodel kajastatud ja tehingu tegemist ei ole mõjutanud ükski puudus.

12. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 19.01.2022 (makse tehtud 18.01.2022) kostja

pangakontole nr XXXXXXXXX laekunud ettevõttelt CCCCCC kokku 28 936,64 USD (dtl

17). Hagiavalduse kohaselt taotles CCCCCC 31.01.2022 makse tagastamist maksja kontole

(dtl 118). Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtuvalt on hageja töötaja võtnud ühendust

kostja seadusliku esindajaga, kes 31.01.2022 on andnud nõusoleku makse tagastamiseks (dtl

18-19). Kuivõrd kostja kontol puudusid vajalikud rahalised vahendid makse tagastamiseks,

läks kostja arvelduskonto saldo miinusesse. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on

õigus nõuda kostjalt 25 856,37 euro tasumist olukorras, kus kostja pangakonto läks makse

tagastamise tõttu eelnimetatud summa ulatuses miinusesse.

13. Tagasinõude täitmise ajal kehtinud makseteenuse lepingu tingimuste (dtl 115-117) punktis

6.2 on sätestatud, et Klient võib Pangale antud Maksejuhise tagasi võtta Üldtingimustes

Kliendi korralduste kohta ja Panga poolt antud juhistes sätestatud korras. Vaidlusaluse

maksekorraldamise tagastamise ajal kehtinud hageja üldtingimuste punkti (dtl 120-123) 8.7

kohaselt on Klient on kohustatud tagama, et Kontol oleks Pangale esitatava korralduse

täitmiseks vajalikud vahendid. Kui Kontol ei ole korralduse täitmiseks vajalikke vahendeid,

2-23-2124

on Pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kui Pank siiski täidab Kliendi korralduse, siis ei

loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks Kliendile

ega muuks sarnaseks tehinguks ning Klient on kohustatud viivitamatult kandma Kontole

vahendid, mis oleks Kontol pidanud Korralduse täitmiseks olema.

14. Kohus seisukohal, et olukorras, kus kostja seaduslik esindaja on andnud hagejale

omapoolse nõusoleku tagasi kutsutud makse tagastamiseks, oli hageja poolt tehtud toiminud

kooskõlas seaduse ning poolte vahel kehtinud lepingute ning makseteenuse lepingu ja

üldtingimustega. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei süvenenud, milline makse on tagasi

kutsutud või kas kostja kontol on makse tagastamiseks piisavalt vahendeid, ei saa olla aluseks

hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud

ning tuleb rahuldada.

15. Hageja nõuab kostjalt ka viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu. VÕS §

101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab

võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on

viivismääraks vastavalt poolte vahel kokku lepitud hinnakirjale 0,1% põhiosamakselt päevas.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

16. Kohus rahuldab hageja hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 25

856,37 eurot, kaardi kuutasu 2 eurot ning viivise 25 856,37 eurot. Kuivõrd hageja on kaardi

kuutasu nõude summas 22 eurot võtnud tagasi, siis jätab kohus selles osas TsMS § 423 lg 1 p

2 alusel läbi vaatamata.

17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

19. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

21. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, so 1400 eurot. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1400 eurot.

22. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik