2-25-17951/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada tagaseljaotsusega Z.V hagi S.J-i vastu elatise suurendamiseks. Suurendada Viru Maakohtu 21.05.2018. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6779
Legislator headnote
AI generated2-25-17951/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Suurendada Viru Maakohtu 21.05.2018. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6779
Full text
VIRU MAAKOHUS
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tagaseljaotsus
Kohtuasja number
2-25-17951
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.02.2026, Narva
Kohtunik
Heleen Jääger
Kohtuasi
Z.V hagi S.J-i vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind
87,66 eurot
Menetlusosalised
ja esindajad
nende Hageja Z.V (isikukood XXX)
Hageja seaduslik esindaja V.F (isikukood XXX)
Kostja S.J (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
KOHUS OTSUSTAB
1. Rahuldada tagaseljaotsusega Z.V hagi S.J-i vastu elatise suurendamiseks.
2. Suurendada Viru Maakohtu 21.05.2018. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6779
S.J-ilt Z.V kasuks välja mõistetud elatist alates 24.10.2025 kuni Z.V täisealiseks
saamiseni (17.07.2031) perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud
miinimumsummani muutuva suurusena.
3. Mõista S.J-ilt (isikukood XXX) Z.V (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks
muutunud elatis 1284,83 eurot ajavahemiku 24.10.2025–18.02.2026 eest, sh 2026. a
veebruarikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
4. Mõista S.J-ilt (isikukood XXX) Z.V (isikukood XXX) kasuks alates 01.03.2026 kuni
Z.V täisealiseks saamiseni (17.07.2031) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31
(baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes
baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §
17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda Z.V seadusliku esindaja V.F (isikukood
XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal V.F pangakonto nr xxx)
selgitusega „Z.V elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole
2-25-17951
hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Z.V elatis“
ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Hageja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg
1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS
§ 633 lg 7).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394
nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt
riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Z.V (hageja) esitas 24.10.2025 Viru Maakohtule hagi S.J-i (kostja) vastu igakuise elatise
suurendamiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimumsummani muutuva
suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni (17.07.2031).
Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja V.F alaealine laps. Kostjalt on hageja kasuks Viru
Maakohtu 21.05.2018. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6779 välja mõistetud igakuine
elatis 250 eurot, kuid mitte vähem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
alammäära. Miinimumsummas elatise arvutamise alused on muutunud ning hageja ei nõustu
välja mõistetud elatisega, sest elukallidus on tõusnud.
2. Kostja hagile ei vastanud.
3. Kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega.
4. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 31.10.2025. Kostjal tuli hagile vastata hiljemalt
01.12.2025, kuid kostja ei ole vastust seniajani esitanud. Kostjat on teavitatud hagile
vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega.
Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid
asjaolusid. Hagis esitatud asjaolud on piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult
põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
5. Hageja nõuab kostjalt elatise suurendamist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummani
muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja nõude
aluseks on TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 2172 lg 2. Nende sätete järgi saab jõustunud
kohtulahendiga välja mõistetud minimaalset elatist muuta, tuginedes õigusliku olukorra
muutumisele, kui laps ei nõustu PKS § 2172 lg-s 1 nimetatud elatise miinimumsummaga.
2(4)
2-25-17951
6. Kostjalt on hageja kasuks Viru Maakohtu 21.05.2018. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-
18-6779 mõistetud välja igakuine elatis 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi
Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (dtl 6–8). PKS § 2172 lg 1 järgi on selline elatis
292 eurot kuus. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja ei nõustu selle summaga. Hageja saab ta
tugineda õigusliku olukorra muutumisele.
7. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja
tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks
kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma ning vanemad annavad lapsele
ülalpidamist võrdselt. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama
paragrahvi alusel arvutatud summa. Eeldada võib, et vanemad on võimelised lapsele
miinimumsumma ulatuses ülalpidamist andma (vt PKS § 101 lg 1, § 105 lg 3, § 116; RKTKo
08.01.2014, 3-2-1165-13, p-d 15–16).
8. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on
ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt
ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist
loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud
baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti
kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4
alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse
maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused
saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud
võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja
teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus
(perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt
kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta
jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse
elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste
vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
9. Hagi esitamise ajal oli PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 282,31
eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot.
Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub
01.04.2026. Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetust perele ei maksta.
Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et ta annab hagejale vahetut ülalpidamist, sest hageja
viibib tema juures. Seega puudub põhjus vähendada elatist kostjaga koos veedetud aja võrra.
Hageja on pere ainus laps.
10. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute
ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt PKS § 102 lg-le 2 välja mõjuvat
põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama. Seetõttu loeb kohus, et
kostja on hagis esitatud faktilised väited hageja ülalpidamise ulatuse kohta omaks võtnud
ning kostja kanda jääb miinimumsummale vastav elatis.
11. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatis alates 24.10.2025 kuni otsuse tegemiseni, sh
2026. a veebruarikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine:
o
ajavahemikul 2025. a oktoober kuni 2026. a veebruar on igakuine elatis 301,74 eurot.
Sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 24.10.2025–18.02.2025 eest, sh 2026. a
veebruarikuu elatis, on kokku 1284,83 eurot (301,74 x 4 + 301,74 : 31 x 8 = 1284,83).
3(4)
2-25-17951
o
alates 01.03.2026 kuni Z.V täisealiseks saamiseni (17.07.2031) on elatis 301,74 eurot
kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot
(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg
3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
12. Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja V.F nimetatud
pangakontole (otsuse tegemise aja seisuga V.F pangakonto nr xxx) selgitusega „Z.V
elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole hiljemalt iga kuu
viimaseks päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Z.V elatis“ ning kuu ja aasta, mille
eest elatist makstakse.
13. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad
väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
14. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)