2-25-15579/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-15579 Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasi Q.E hagi V.T vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Q.E ( Kostja: V.T Korraldav kohtuistung

17. veebruar 2026, osalesid V.Y ja V.T , veebi teel osales IXXXX RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Q.E Pi (P) vanemate V.Y ja V.T Pi vahel 17. veebruaril 2026 korraldaval kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine kompromiss:

1.1. V.T maksab alates 01. märtsist 2026 kuni Q.E Pi täisealiseks saamiseni Q.E Pi ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lgte 3-6 sätestatud kriteeriumite alusel arvutatav elatise minimaalmäär, arvestades, et Q.E viibib aastas keskmiselt 8 päeva kuus isa V.T Pi juures.

1.2. Q.E Pi elatise minimaalmäär arvutatakse edaspidi järgmise valemi järgi: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (määruse tegemise ajal 282,31 eurot) + 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 40 eurot (80/2)); elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt hageja kostja juures viibitud ajaga (aasta jooksul keskmiselt 8 päeva). Minimaalse elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lgtele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast (avaldatakse Statistikaameti kodulehel). Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse. Elatise

kuumakse

suuruse

arvutamisel

saab

kasutada

elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

1.3. Alates 1. septembrist 2026 maksab V.T lisaks igakuisele elatise summale ½ Q.E PiXX XXgümnaasiumi õppemaksust nendel kuudel, mille eest õppemaksu tuleb tasuda.

Tsiviilasi nr 2-25-15579

1.4. Täiendavalt kannavad vanemad võrdsetes osades Q.E Pi suuremate erakorraliste kulude (kooliekskursioonid, laagrid, elektroonikaseadmed (arvuti, telefon) ja kallimad riided) kulud. Selliste kulude tegemise kooskõlastavad V.Y ja V.T eelnevalt omavahel. Vanem teatab teisele vanemale e-kirjaga Q.E Pi huvides suurema kulu tegemise vajadusest, teine vanem vastab sellele e-kirjaga kolme tööpäeva jooksul.

1.5. V.T maksab Q.E Pi elatise lapse ema V.Y arvelduskontole selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10. kuupäevaks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-15579.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on alaealise Q.E Pi (seaduslik esindaja V.Y) hagi V.T Pi vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud minimaalmääras, mis hagi esitamise ajal oli 301,74 eurot kuus.

2. Kostja vaidles hagile vastu, märkides, et on osalenud lapse ülalpidamisel: isa maksab lapse trennikulud 40 eurot kuus ja õppemaksuXX XXgümnaasiumis 105 eurot kuus, õppemaks on tasutud 2025/2026 õppeaasta lõpuni. Lisaks viibib laps isa juures keskmiselt 8 – 10 päeva kuus, mil isa annab lapsele vahetult ülalpidamist, samuti on isa lapsele ostnud riideid, kandnud laagrite ja väljasõitude kulud.

3. 17. veebruaril 2026 eelistungil hageja seaduslik esindaja kostja kõikide väidetega ei nõustunud, kuid kinnitas, et isa maksab lapse õppemaksu, trennikulud, on ostnud lapsele jope ja telefoni, maksnud laagri eest. Hageja seadusliku esindaja sõnul pärast elatise hagi esitamist leppisid vanemad kokku suhtlemiskorra, mille järgi laps viibib isaga kolm nädalavahetust kuus reede õhtust pühapäeva pärastlõunani ning koolivaheajad, sh jõuluvaheajal ja suvevaheajal vähemalt nädala. Hageja hinnangul aasta keskmisena viibib laps isa juures maksimaalselt 8 päeva kuus. Hageja seaduslik esindaja samuti kinnitas, et menetluse ajal on isa maksnud lisaks kooli õppemaksule ja trennikulude tasumisele elatist

100 eurot kuus. Kompromissi korras hageja seaduslik esindaja nõustus, et perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest kuni kompromissi sõlmimiseni on kostja ülalpidamiskohustuse täitnud.

4. Eelistungil jõudsid V.Y ja V.T läbirääkimiste ja arutelu tulemusel kokkuleppele alates 1. märtsist makstava elatise suuruses ja korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: alates 1. märtsist 2026 maksab V.T lapsele elatist 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-te 3-6 alusel arvutatav minimaalne elatis arvestusega, et laps viibib kostja juures aasta keskmisena 8 päeva (nende kriteeriumite järgi arvutatud minimaalne elatis kuni 31. märtsini 2026 on 140,82 eurot). Alates 1. septembrist 2026 maksab kostja lisaks igakuisele elatisele ½ Q.E õppemaksustXX XXgümnaasiumis. Q.E Pi suuremad erakorralised kulud (laagrid, ekskursioonid, kallimad riided, tehnika jms) kooskõlastavad vanemad eelnevalt omavahel e-kirja teel ning kannavad kulud võrdsetes osades, kulude tegemise taotlusele vastab teine vanem kolme tööpäeva jooksul. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde. Pooled kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õigusest.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-15579 kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud. Samuti näeb TsMS § 164 lg 1 ette, et alaealise ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik

3 (3)