Legislator Case Law & Legislation
2-25-21463/8 AI generated

2-25-21463/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-21463/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

D. P. (hageja) esitas 10. detsembril 2025 Viru Maakohtule hagi V. P. (kostja) vastu abielu perekonnaseisuametisse tulema. Kostja tõstis hageja vastu kätt ja kujutab ohtu hageja ja

Legislator headnote

AI generated

2-25-21463/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: D. P. (hageja) esitas 10. detsembril 2025 Viru Maakohtule hagi V. P. (kostja) vastu abielu perekonnaseisuametisse tulema. Kostja tõstis hageja vastu kätt ja kujutab ohtu hageja ja

Keywords

AI generated
medical needs of child endangerment of child welfare lack of urgency delayed asylum application childcare allowance request for protection status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-21463

Tsiviilasi

D. P. hagi V. P. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D. P. (isikukood XXX)

Kostja: V. P. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

17. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D. P. hagi V. P. vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Lahutada D. P. ja V. P. abielu, mis on sõlmitud 12. oktoobril 2022 Tallinna

Perekonnaseisuametis.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada D. P.le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot D. P.

pangakontole nr EEXXX.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. D. P. (hageja) esitas 10. detsembril 2025 Viru Maakohtule hagi V. P. (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Kostja ei ole nõus

perekonnaseisuametisse tulema. Kostja tõstis hageja vastu kätt ja kujutab ohtu hageja ja

ühiste laste füüsilisele ja vaimsele tervisele. Hageja tegi politseile avalduse 2025. a augustis.

Lapsed nägid pealt, kuidas kostja hagejat lõi. Hageja on püüdnud üle poole aasta abielu

lahutada, kuid kostja keeldub sellest ega anna nõusolekut. Leppimise võimalust ei ole, sest

perekondlikud suhted on faktilised lõppenud, usaldus puudub ja ühiselu on täis konflikte,

agressiivsust ja ähvardusi.

2. Kostja võttis 17. veebruari 2026 kohtuistungil hagi õigeks ja nõustus lahutusega.

Abielusuhted on lõppenud, pooled elavad lahus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Poolte abielu on sõlmitud 12.

oktoobril 2022, Tallinna perekonnaseisuametis (dtl 4).

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning

kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll

õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest

keeldumiseks. Pooled kinnitasid istungil, et abielulised suhted on lõppenud ja nad elavad

lahus.

Kohus selgitas 17. veebruari 2026 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja

leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Seetõttu ei pea

kohus põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut

arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma abielusuhteid ei taasta, mistõttu on abielu

lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

8. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

9. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja pangakontole, mille hageja avaldas kohtuistungil.

(allkirjastatud digitaalselt)