3-25-3911/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3911

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Randoja

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20.03.2026

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus

esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 15.10.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) e-residendi

digitaalse isikutunnistuse taotluse (registreeritud numbriga 1075156036).

3-25-3911

2. PPA jättis 21.10.2025 otsusega nr ERESID-741748 X. Xi taotluse läbi

vaatamata, kuna isiku suhtes on varem, s.o 13.05.2025 otsusega nr ERESID-648711

keeldutud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest isikut tõendavate

dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lg 3 p 2 alusel ning varasema keeldumise aluseks

olnud asjaolud ei ole muutunud.

3. X. X esitas PPA-le avalduse 21.10.2025 otsuse vaidlustamiseks, mis jäeti PPA

29.10.2025 vaideotsusega nr 15.3-24/277-2 rahuldamata.

4. X. X esitas 03.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tunnistada kehtetuks PPA 21.10.2025 otsus nr ERESID-741748 ning kohustada PPA-d

kaebajale väljastama digitaalset e-residendi ID-kaarti. Kohus tõlgendas kaebust ja

võttis selle menetlusse nõudes kohustada PPA-d vaatama sisuliselt läbi kaebaja taotlust

nr 1075156036. Kaebaja ei vaielnud kohtu tõlgendusele vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X. Xi kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaebaja asutas 2025. a aprillis Eesti ettevõtte Raymedical OÜ. Ta taotles seejärel

07.04.2025 e-residentsust, kuid PPA jättis taotluse 13.05.2025 otsusega rahuldamata. Kaebaja

ei vaidlustanud seda otsust, kuna tema ettevõte oli äsja asutatud ja ei suutnud veel nähtavat

tegevust näidata.

2)

Seejärel sai kaebaja D-viisa perioodiks 16.05.2025-14.11.2025, ettevõte on käivitunud ja

leidnud ka sobiliku hoone tegutsemiseks. Kaebajal on uus D-viisa kuni 14.11.2026.

3)

Kaebaja esitas 15.10.2025 uue e-residentsuse taotluse, millest PPA 21.10.2025

põhjendamatult keeldus, viidates 13.05.2025 otsusele ning jättes arvestamata, et ettevõte juba

tegutses aktiivselt, maksis makse, oli omandanud tootmiskinnisvara ja renoveeris seda. Kõiki

dokumente ei vaadatud täielikult läbi.

4)

Ilma kehtiva digitaalse e-residendi kaardita ja Eesti isikukoodita ei saa kaebaja teha

põhitegevusi, nt töötajate palkamine, lepingute allkirjastamine, e-valitsuse teenustele

juurdepääs. Need on Eesti digitaalses keskkonnas ettevõtluse alustalad.

5)

Raymedical OÜ tegevus aitab kaasa Eesti majanduse arengule, uute töökohtade loomisele

ja Eesti kohaloleku tugevdamisele elutähtsate meditsiinitehnoloogiate globaalsel turul.

Kaebaja on seaduskuulekas, usaldusväärne ja heade kavatsustega ning tal on õigus saada e-

residendiks.

2. PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

PPA jättis 21.10.2025 otsusega nr ERESID-741748 ITDS § 207 lg 2 alusel taotluse läbi

vaatamata, kuna PPA on kaebajale varem keeldunud e-residendi digitaalset isikutunnistust

andmast ja keeldumise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud.

2)

Äriregistri andmetel on kaebaja seotud kahe Eestis asutatud äriühinguga. Kaebaja on

Hollandi äriühingu Raymed Group B.V. Eesti filiaali seadusjärgne esindaja. Filiaali juhataja

on Y. Y, kellel on õigus esindada filiaali kõikide tehingute tegemisel. Kaebaja on ka

Raymedical OÜ ainuosanik, ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Raymedical OÜ

prokurist on Y. Y, kes võib esindada osaühingut kõikide majandustegevusega seotud

õigustoimingute tegemisel.

2(4)

3-25-3911

3)

E-residendi digitaalne isikutunnistus ei ole välismaalase jaoks Eestis ettevõtlusega

tegelemise eelduseks. Kaebajal on võimalik osaleda Raymed Group B.V. Eesti filiaali ja

Raymedical OÜ tegevuses ka ilma digitaalse isikutunnistuseta, isegi kui digitaalne

isikutunnistus muudaks mõnede toimingute tegemise hõlpsamaks. Samuti on kaebajal

võimalik korraldada oma äriühingute tegevus ümber selliselt, et temal e-residendi digitaalse

isikutunnistuse puudumine ei takistaks ühingute juhtimist. Äriregistrist nähtuvalt ongi kaebaja

seda teinud – Raymed Group B.V. Eesti filiaali juhatab Y. Y ning Raymedical OÜ prokurist

on samuti Y. Y.

4)

ITDS § 205 lg 2 kohaselt on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada

e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Selle sätte puhul tuleb vaadelda e-residendi

ettevõtete kaudu Eesti riigile laekunud maksutulu kõrval ka e-residendi tegevuse võimalikku

laiemat majanduslikku mõju. X. Xi kohta teatavaks saanud asjaolud on sellised, mis tema

liitumise korral e-residentsuse programmiga võivad kahjustada programmi ja selle kaudu Eesti

riigi mainet. Mainekahju võib olla suurema negatiivse majandusliku mõjuga kui X. Xi

tegevuse tõttu Eesti riigile laekuv maksutulu.

5)

Seadusandja on loonud e-residendi programmiga välisriigi kodanikule hüve. Põhiseadus

sellise hüve loomist ei nõua ja X. Xil on õigus üksnes sellele, et tema taotluse menetlemisel

järgitaks ITDS-i sätteid. Välismaalasel, kes ei viibi Eestis, ei ole õigust ega ootust sellele, et ta

peaks saama välisriigist Eesti Vabariigis ettevõtlusega tegeleda. Seega ei oma välismaalase

huvi tegeleda välisriigist Eestis ettevõtlusega sellist kaalu, mida tuleks pidada oluliseks. Muid

huve, mida PPA oleks pidanud kaaluma, ei esine (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2025 otsuse

nr 3-23-867 p 15).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Vaidlustatud PPA 21.10.2025 otsusega jäeti kaebaja e-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotlus läbi vaatamata. Seega ei lahendanud PPA kaebaja taotlust

sisuliselt ega kujundanud seisukohta küsimuses, kas kaebajal on õigus tema poolt

taotletule. Kohtu menetluses oleva kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb kohtul

hinnata seda, kas PPA jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata tulenevalt

sellest, et varasema otsuse aluseks olnud asjaolud ei olnud muutunud. Praeguse

vaidluse esemeks ei ole PPA algne keeldumine 13.05.2025 otsuses. Kui kaebaja PPA

13.05.2025 otsusega ei nõustunud, oleks ta saanud selle vaidlustada.

4. ITDS § 207 lg 2 sätestab, et isiku taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse

väljaandmiseks võib jätta läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud e-

residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on

muutunud. Sätte osas on selle seletuskirjas põhjendatud, et selline alus taotluse läbi

vaatamata jätmiseks on vajalik uue ja innovaatilise instituudi puhul, kus tõendamise

kriteeriumid ja tähtsust omavad asjaolud ei ole veel selged ning puudub praktiline

kogemus. Samuti vähendab see seletuskirja kohaselt survet tehtud lahendeid

vaidlustada, sest isikul on võimalik mõjutada asjaolusid, mis olid keeldumise aluseks.

Teisalt aitab see vältida haldusorgani töökoormuse suurenemist, kuna samadel

asjaoludel esitatud uued taotlused saab jätta sisuliselt hindamata ja üksnes sellel

põhjusel isikule tagastada, et ta pole tõendanud asjaolude muutumise fakti.

5. Asja materjalidest nähtuvalt keeldus vastustaja 13.05.2025 otsusega kaebajale

e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel, kuna

dokumendi välja andmine ei olnud vastustaja hinnangul kooskõlas ITDS § 205 lg 2

3(4)

3-25-3911

nimetatud eesmärgiga. PPA tuvastas tolles haldusmenetluses kaebaja taotlust

menetledes tema kohta informatsiooni, mis seadis kahtluse alla taotleja

usaldusväärsuse. Sellest tulenevalt leidis PPA, et esines e-residendi digitaalse

isikutunnistuse välja andmisest keeldumise alus.

6. X. Xi 15.10.2025 taotlust menetledes leidis PPA, et 13.05.2025 tehtud

keelduva otsuse aluseks olnud asjaolud ei olnud muutunud. Seega jättis PPA

21.10.2025 otsusega kaebaja taotluse läbi vaatamata.

7. Kohus leiab, et ITDS § 207 lg 2 kohaldamise eeldused olid praegusel juhul

täidetud. Kaebajale keelduti 13.05.2025 otsusega digitaalse isikutunnistuse

väljaandmisest põhjusel, et digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, kuid antud

olukorras ei peetud kaebajale dokumendi väljaandmist nende eesmärkidega kooskõlas

olevaks. Seda selgitab PPA ka 09.12.2025 asjaolude ja kaalutluskäigu selgitustes:

mõlemad taotlused esitati äritegevuse eesmärgil, kuid keeldumine on põhinenud

kahtlustel kaebaja usaldusväärsuses ning sellega seostuvad asjaolud ei ole muutunud.

8. Seega ei ole asjakohased kaebaja selgitused tema ettevõtte laienemist ja

arenemisest, kuna need asjaolud ei ole olnud keeldumise aluseks. PPA on mõlema

taotluse puhul arvestanud, et need on esitatud äritegevuse eesmärgil ning ka kohus ei

kontrolli praeguses asjas kaebaja äritegevuse laienemisega seonduvaid asjaolusid.

Asjaolude muutumine eeldanuks praegusel juhul seda, et kaebaja usaldusväärsus oleks

varasema otsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt tõusnud. Kaebaja ei tõendanud uue

taotluse esitamisel, et keeldumise aluseks olnud asjaolud oleksid muutunud. Kaebaja ei

ole ka kaebuses keeldumise aluseks olnud asjaolude muutumist põhistanud, esitades

üksnes väite, et ta on usaldusväärne ja heade kavatsustega inimene.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA jättis põhjendatult kaebaja taotluse

ITDS § 207 lg 2 alusel läbi vaatamata, mistõttu puudub kaebuse rahuldamiseks alus.

10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Kaebaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Ka

vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, mistõttu jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

11. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s

175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne

otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)