2-25-12424/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

17.veebruar 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-12424

Tsiviilasi

XXX korteriühistu avaldus F.J vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja XXX

korteriühistu (registrikood

80024181), seaduslik esindaja valitseja J.X.C

(registrikood XXX)

Puudutatud isik F.J (isikukood XXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista F.J-ilt XXX korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõlgnevus

1118,15 eurot (arved ajavahemiku eest alates 8.04.2024 arvest nr 57 kuni 14.07.2025

arve nr 105).

3. Välja mõista F.J-ilt XXX korteriühistu kasuks viivis seisuga 31.07.2025 summas

32,12 eurot ja alates 1.08.2025 viivis tasumata põhivõlgnevuselt (1118,15 eurot) VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Rahuldada avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada

avaldajale riigilõiv summas 230 eurot Saaremaa Vald, XXX korteriühistu

kontole nr EE947700771005993072.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud puudutatud isik F.J kanda.

6. Määrata kindlaks ja välja mõista F.J-ilt XXX korteriühistu kasuks menetluskulud

summas 50 eurot.

Toimetada puudutatud isikule F.J-ile käesolev kohtumäärus kätte määruse resolutiivosa

(sh edasikaebamise kord) avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt

TsMS § 317 lg-le 5 loetakse kohtulahend avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. XXX korteriühistu esitas 31.07.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse F.J

vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1118,15

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 32,12 eurot, samuti edasiulatuva

viivise põhinõudelt seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise

avalduse. Avalduse kohaselt on F.J korteriühistu liige omades

korteriomandit (registriosa nr 647134) (korteriomand). Kostjal on seaduse

ja korteriühistu põhikirja kohaselt kohustus tasuda majandamiskulude ja

muude kulude eest endale langevas osas. Kostja ei ole alates

korteriomandi omanikuks saamisest tasunud korteriühistu esitatud arveid.

2. Pärnu Maakohtu 1.08.2025 määrusega jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata.

3. 4.09.2025 määrusega võttis Pärnu Maakohus TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel esitatud

hagiavalduse hagita menetlusse. 3.01.2026 määrusega kohus määras toimetada puudutatud

isikule F.J avaldaja XXX korteriühistu esitatud avaldus kätte avalduse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid loeti kätte

toimetatuks 29.01.2026. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem

avaldusele vastanud.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks, kuid puudutatud isik kohtule ei

vastanud. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja

lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus

menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja

kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

6. Kohus on seisukohal, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand XXX, Kuressaares (registriosa

nr 647134). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 85). Avaldaja väljastas

puudutatud isikule igakuuliselt majanduskulude arved. F.J oli ja on kohustatud arved tasuma.

F.J-il on tasumata jäänud arved perioodil 8.04.2024 alates arvest nr 57 – 14.07.2025 arveni nr

105. Korteriomanik ei ole täitnud arvete tasumise kohustust, ei ole arveid täies ulatuses

tasunud ning on võla olemasolu ka tunnistanud. Samal ajal ei ole võlgnik arveid vaidlustanud

ega ole mis tahes pretensioone arvete summade ega tariifide osas esitanud. Seisuga

31.07.2025 oli võlgniku põhivõlgnevus avaldaja ees summas 1118,15 eurot ja viivised

seisuga 31.07.2025 on summas 32,12 eurot. Viivise määraks on VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr.

8. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik

kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga

ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase

valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike

kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist

kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

9. Kohus leiab, et avaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et avaldajal on sissenõutavaks

muutunud nõue oma kohustusi rikkunud puudutatud isiku vastu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1

ning KrtS § 43 lg 2 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kohustuste täitmist ja KrtS §

42 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viiviste tasumist.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult perioodi 8.04.2024 – 31.07.2025 eest esitatud arvete alusel

tekkinud 1118,15 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmist. Puudutatud isik ei ole vastava

kohustuse täitmata jätmisele ega võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja nõue

on avaldusele lisatud tõenditega tõendatud. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja mõista põhivõlgnevusena 1118,15 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista

põhivõlgnevuselt ka 31.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 32,12

eurot. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud sellele, et ei ole tähtaegselt eelpool viidatud

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust tasunud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

tõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni. Puudutatud isikult tuleb seega välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivis

32,12 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Seega avaldaja saab nõuda ka edasiulatuvat viivist. Avaldaja

viivisenõue jääb seaduses sätestatud raamidesse.

10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1118,15 eurot, seisuga 31.07.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 32,12

eurot ja alates 1.08.2025 viivise tasumata põhivõlgnevuselt (1118,15 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses kuni põhinõude kohase

täitmiseni.

11. Avaldaja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kuivõrd hagita menetluses

avalduse esitamisel tasutakse vastavalt RLS § 59 lõikele 5 riigilõivu 50 eurot, on avaldaja

käesoleval juhul tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem (280-50) 230 euro ulatuses. TsMS § 150 lg

1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama sätte

lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus on seisukohal, et

avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete

lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus

menetluskulud kindlaks asja materjalide põhjal ning toimiku materjalidest

nähtuvalt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot, mis on TsMS §

138 lg 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Seega tuleb

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud 50 eurot.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

14. Kuna puudutatud isiku tegelik elukoht on teadmata, ei ole võimalik talle nõuetekohaselt

käesolevat kohtulahendit edastada ning seega tuleb kohtulahend talle kätte toimetada

avalikult. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loetakse kohtulahend avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik