3-23-551/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-551

Haldusasi

OÜ DSVH kaebus Vabariigi Valitsuse 02.02.2023

korralduse nr 42 „Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord“

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ DSVH, esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Kultuuriministeeriumi

kaudu), esindaja Merle Põld

Kaasatud haldusorgan – Muinsuskaitseamet, esindajad

Külli Siim ja Kateriin Ambrosevits

Kaasatud haldusorgan – Pärnu linn, esindaja Eva

Kruuse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ DSVH apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

09.02.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ DSVH apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

23.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-551 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20.03.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-551

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le DSVH (kaebaja) kuulub Pärnu linnas aadressil Hommiku tn 1 kinnistu (registriosa

nr 324405, katastritunnus 62510:127:2320, pindala 781 m2; sihtotstarve 100% ärimaa), millel

asub aastatel 1998˗1999 püstitatud büroohoone (endine Optiva panga maja). Vabariigi

Valitsuse 06.02.2006 määruse nr 32 „Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala

põhimäärus“ (määrus nr 32) kohaselt asus Hommiku tn 1 Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitsealas.

2. Muinsuskaitseamet (MKA) koostas 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse (MuKS)

§ 91 lg 1 alusel Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu. Kaebaja esitas eelnõu avaliku

väljapaneku käigus 30.06.2021 vastuväited Hommiku tn 1 kinnistu paiknemisele

muinsuskaitsealas ja Hommiku tn 1 hoonele B-kaitsekategooria määramisele. Ta taotles

muinsuskaitseala piiride muutmist selliselt, et Hommiku tn 1 ei asuks muinsuskaitsealal, vaid

selle kaitsevööndis, jättes sellest tulenevalt Hommiku tn 1 hoone väärtusklassi määramata.

Alternatiivselt palus kaebaja määrata hoone B-kaitsekategooria väärtusklassi asemel C-

kaitsekategooria väärtusklassi. MKA märkis 03.08.2021 seisukohas nr 1.1-7/2083-74, et

kuigi eelnõuga on kavas arvata Pika tänava ääres muinsuskaitsealast välja 12 kinnistut, ei ole

Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealast välja arvamiseks alust. Hommiku tn 1 kinnistul on

hilisem hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur, millel on iseseisev kõrge väärtus. Tegu on

1999. a-l valminud Optiva panga büroohoonega, mille kavandasid tipparhitektid Jüri Okas ja

Marika Lõoke ning mis kuulub vaieldamatult 1990. a-te silmapaistvaimate ehitiste hulka

Pärnus ja kogu Eestis. Hoone välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel kujul, siselahendusi

on teadaolevalt muudetud nii palju, et A-kategooriasse hoone ei kvalifitseeru. Hoonet on

toodud esile näiteks Mart Kalmu raamatus „Eesti 20. sajandi arhitektuur“ (2001) ning seda on

märgitud Pärnu vaatamisväärse ehitisena linna arhitektuuri tutvustavas Leele Välja raamatus

„Jalutaja teejuht. Pärnu“ (2008). Hommiku tn 1 kinnistul asuv pangahoone on

kultuuriväärtuslik hoone, mis väärib B-kaitsekategooriat (vt kultuuriministri 15.05.2019

määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (määrus nr 23) § 10 lg 3). Seisukohaga

täiendati hoone kaitsekategooria põhjendust.

3. Vabariigi Valitsus kehtestas 02.02.2023 korraldusega nr 42 MuKS § 14 lg 1 ja § 19 lg 3

alusel ning kooskõlas MuKS § 91 lg-ga 1 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra, mille kohaselt

on Pärnu muinsuskaitseala võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Pärnu

linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn, seda ümbritsev

linnakindlustuste vöönd, rannapark ning nende vahele jääv kuurordi ja eeslinna ala.

Korraldusega jagati muinsuskaitsealas asuvad hooned A-, B- ja C-kaitsekategooriasse ning

kehtestati muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir. Kaitsekorrast tulenevalt paikneb

2(14)

3-23-551

Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealal ning kinnistul asuv büroohoone kuulub B-

kaitsekategooriasse. Korralduse jõustumisega 17.02.2023 kaotas määrus nr 32 kehtivuse.

4. Kaebaja esitas 09.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse

02.02.2023 korralduse nr 42 tühistamiseks osas, millega on Hommiku tn 1 asuv kinnistu

määratud muinsuskaitseala koosseisu, või alternatiivselt osas, millega Hommiku tn 1 kinnistul

asuv hoone on määratud B-kaitsekategooriasse.

Kaitsekorrast tulenevad piirangud riivavad oluliselt kaebaja omandipõhiõigust. MKA ei ole

esile toonud põhjendusi ega kaalutlusi, mis õigustaksid sedavõrd intensiivset kaebaja

omandipõhiõiguse riivet.

Hommiku tn 1 büroohoone ei vasta tänapäevastele vajadustele, on amortiseerunud ning

moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Hoonele on iseloomulik väga väheste avatäidete

olemasolu. Hoone ruumides ei ole võimalik tagada loomulikku valgust ega luua loomulikule

valgusele avatud alasid, mis on tänapäevastest heaolustandarditest tulenevalt tavapärased.

Hoone kuulumine B-kaitsekategooriasse ei võimalda kaebajal rajada hoonele täiendavaid

avatäiteid ega hoonet lammutada. Kaebaja on suhelnud hoone arhitektidega, kes ei pea

põhjendatuks anda nõusolekut võimalikeks hoonega seonduvateks ümberehitustöödeks

tulenevalt sellest, et hoone asub muinsuskaitsealal ja kuulub B-kaitsekategooriasse.

Kaitsekorra alusel on kaebaja kinnistu hõlmatud arheoloogilise kultuurkihiga alaga, kus ei ole

lubatud teostada ühtegi kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd MKA loata. MKA ja

vastustaja on oluliselt rikkunud MuKS § 3 lg-t 8 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t

2. Esitatud ei ole piisavaid põhjendusi, miks on kinnistu määramine muinsuskaitseala

koosseisu ja büroohoone määramine B-kaitsekategooriasse vajalik ning mõõdukas. MKA

03.08.2021 kirja põhjendused on meelevaldsed, sest MKA ei ole kaalunud kaebaja

omandipõhiõigust. Põhjendused on üldsõnalised ja tõendamata ning sisaldavad subjektiivseid

hinnanguid. Asjaolu, et Hommiku tn 1 hoone on välja toodud raamatutes, ei saa olla põhjus,

miks tuleb hoone määrata B-kaitsekategooriasse. Meelevaldne on ühest teosest ja autori

mainitud ühest lausest teha põhjapanevaid järeldusi. Samuti on eksitav, nagu tähendaks M.

Kalmu raamatus hoone mainimine, et sel on iseseisev tähendus arhitektuuriväärtusena. MKA

ei ole kõiki teoses nimetatud hooneid lugenud selliseks, mis peaksid asuma muinsuskaitseal ja

kuuluma mõnesse kaitsekategooriasse. MKA ei esitanud menetluse käigus ühtegi

ekspertarvamust ega erialapädevust omava isiku koostatud dokumenti, mis tõendaks, et

Hommiku tn 1 hoonele kaitsekategooria määramine on põhjendatud. Millegagi ei ole

tõendatud ega põhjendatud, et hoone oleks üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja

kultuuriväärtusega, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Hoone

määramisel kaitsekategooriasse ei ole alust lähtuda ka selle arhitektidest, vaid hoonest endast.

Marika Lõoke ja Jüri Okas on kavandanud hulgaliselt hooneid, mida ei ole

kaitsekategooriasse määratud, nt Forekspanga maja. Tipparhitektide määratlemise osas ei ole

vastustaja asjatundja, vaid see peaks toimuma läbi rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse.

Hommiku tn 1 kinnistu ning sel asuv hoone ei vasta ühelegi MuKS § 10 lg-s 1 sätestatud

kriteeriumile. Sama ajaperioodi ehitisi on Pärnus mitmeid, kuid neid ei ole muinsuskaitseala

hulka arvatud. Näiteks Hommiku tn 1 vastas asuv Hommiku tn 3 hoone asus enne kaitsekorra

kehtestamist muinsuskaitsealas. MKA on muinsuskaitseala piire sisustanud sellest lähtudes,

kas ja millist väärtust omab kinnistul paiknev hoone, kuid mitte alast kui tervikust ja selle

vastavusest õigusaktides toodud kriteeriumitele. Tõendatud ei ole hoone eksterjööri ajaloo- ja

kultuuriväärtus. Hoonet ümbritsev miljöö ei ole asjakohane kaalutlus. Antud asukohas puudub

üheselt defineeritav olemasolev miljöö, arvestades lähedalasuva korterelamu ja büroohoone

väljaarvamist kaitsealast.

3(14)

3-23-551

Hommiku tn 1 kinnistul ei ole säilinud ajalooline keskkond, sest seal asuv hoone on püstitatud

alles 1999. a-l. Rääkida ei saa ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonist, kuna

naaberkinnistul Pikk tn 10 asub korterelamu, mis on ehitisregistri kohaselt rajatud 1962. a-l,

Hommiku tn 2 kinnistul asub aga 20. saj alguses aidahoonest üürikasarmuks ümber ehitatud

hoone, mis on täna kasutusel kaubanduskeskusena (Port Artur). Piirkonnas on igal kinnistul

omaette arhitektuuristiil ja -traditsioon. Hommiku tn 1 kinnistul ei asu arheoloogilise

kultuurkihi mõttes säilitamist väärivaid ehituskonstruktsioone, -detaile, või -elemente, hoonet

tuleb pidada uusehitiseks. Hommiku tn 1 hoonestus ei moodusta terviklikku linnaehituslikku

kogumit ning miljöö ei ole tajutav tervikuna naabruses asuva hoonestusega. Kuna hoone

määramine B-kaitsekategooriasse toob kaebajale kaasa intensiivse omandipõhiõiguse

piirangu, on kitsenduse seadmise põhjendamiseks vajalik esitada oluliselt kaalukamad

põhjendused. Arvestades määruse nr 23 seletuskirja, eristavad väga väärtuslikku ehitist ja

väärtuslikku ehitist üksnes interjööriga seonduvad erisused. Seega peab ka B-kategooria

kindlaksmääramisel lähtuma A-kaitsekategooria nõuetest. Vastustaja ei ole põhjendanud,

milles Hommiku tn 1 hoone silmapaistvus või silmapaistev mõju seisneb.

Kui MKA oli seisukohal, et Hommiku tn 1 hoone on sedavõrd silmapaistev

arhitektuuriväärtus, oleks tulnud algatada hoone mälestiseks tunnistamise menetlus (MuKS §

8). MuKS ei sätesta Pärnu muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohustust ega eelda, et

nõukogude perioodil loodud riikliku muinsuskaitseala piirid peavad kindlasti samaks jääma.

Muinsuskaitseala kaitse viisi valikul tuleb arvestada alternatiivse võimalusega, milleks on

muinsuskaitseala kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmine planeerimisseaduse (PlanS) § 75

lg 1 p 16 alusel ning muinsuskaitsealal asuvate (väga väärtuslike) ehitiste kinnismälestisena

riigi kaitse alla võtmine. MKA seisukohad on vastuolus kohaliku omavalitsuse poolt antud

hinnangutega Hommiku tn 1 hoonele. Põhjendatud ei ole, miks tuleb ette näha täiendavad

piirangud, võrreldes kohaliku omavalitsuse poolt määratud kitsendustega. Kohalikul

omavalitsusel on üldplaneeringu menetluse raames võimalik määrata kultuuriväärtusega

objektid. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna

üldplaneeringu kohaselt ei ole Hommiku tn 1 asuv hoone väärtuslik üksikobjekt. Seega on

kaitsekord vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu menetluse raames on üldplaneeringu

lahenduse 11.12.2019 kooskõlastanud ka MKA, olles seega ise nõustunud, et Hommiku tn 1

hoonet ei ole põhjust pidada väärtuslikuks üksikobjektiks. Ei ole põhjendatud, miks

üldplaneeringuga kindlaks määratud miljööväärtuslikust alast ei piisa ning vajalik on

täiendavate kitsenduste kehtestamine. Kaitsekorras puuduvad vastavad selgitused.

Kui kohus siiski leiab, et otsus määrata Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealasse on

õiguspärane, tuleks tühistada otsus Hommiku tn 1 asuva büroohoone B-kaitsekategooriasse

määramise osas ja määrata Hommiku tn 1 büroohoone osas kaitsekategooria uuesti.

Varem muinsuskaitsealal asumine ei muuda piirangutest tulenevat riivet väiksemaks.

Eksitavad ja asjakohatud on väited, et uus kaitsekord leevendas nõudeid. Kaitsekorraga

loodavat olukorda tuleb võrrelda sellega, kui kaitsekord Hommiku tn 1 kinnistut ei hõlmaks,

mitte vaadata erinevusi.

5. Vabariigi Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on olnud Hommiku tn 1

omandamisest alates teadlik hoone asumisest muinsuskaitsealal ning hoone kõrgest

arhitektuurilisest

väärtusest,

samuti

kultuuriväärtuse

säilimiseks

vajalikest

omandikitsendustest. Põhjendused ja kaalutlused on kirjas kaitsekorras, seletuskirjas ja lisas 2.

Haldusorganil on kohustus tuvastada muinsuskaitseala ja iga sellel asuva hoone kultuuri- ja

ajalooväärtus, määrata kindlaks muinsuskaitseala piir ning igale hoone väärtusele vastav,

määruses kirjas olev väärtusklass.

4(14)

3-23-551

Pärnu linna kontekstipõhine teave hoonete ajaloo- ja kultuuriväärtusest on kirjas kaitsekorra

põhjendava osa moodustava seletuskirja ptk 2 lk-del 3–7. Teave Hommiku tn 1 hoone ajaloo-

ja kultuuriväärtusest on kirjas kaebajale 03.08.2021 saadetud MKA vastuses nr 1.1-7/2083-74.

Kirjas on selgitatud, miks arvati just Hommiku tn 1 muinsuskaitsealale, paljud teised aga

mitte. Teiseks on seletuskirjas korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks olnud

eksperthinnangule, mille lk-l 29 on Hommiku tn 1 hoone kohta kirjas: „Suure

arhitektuuriväärtusega modernne hoone, mille lihtne kuupjas maht ja fassaadimaterjalid

(punane tellis, klaas, vineer ning terasvõrk) sobituvad hästi ümbritseva miljööga. Arhitektid

Jüri Okas ja Marika Lõoke (ehit 1999).“

Kaitsekorra koostamisel tugineti ekspertide teadmistele ning leiti, et Hommiku tn 1 hoone B-

kaitsekategooriasse määramine vastab MuKS ja määruse nr 23 alusel kehtestatud riikliku

kaitse eeldustele. Kultuuriväärtuse ja selle kaalukuse hindamine tugineb mh valdkondliku

ekspertiisi subjektiivsetele väärtusotsustele. Selliseid otsuseid teevad õiguslikult

kindlaksmääratud kriteeriumitest lähtuvalt erialase ettevalmistusega eksperdid, lähtutakse ka

kirjalikest allikatest. Kultuuriväärtus on ka nendel hoonetel, mida pole sellisena õiguslikult

kindlaks määratud, kuid mida väärtustatakse teaduskirjanduses. Allikaid on nimetatud ja

kirjeldatud kaitsekorra seletuskirjas ja kaebajale saadetud vastustes. Lisaks

arhitektuuriajaloolaste publitseeritule tugineti ka kaitsekorra koostamise töörühma töös

osalenud ekspertide seisukohtadele ning nt Arhitektide Liidult saadud tagasisidele. MKA

teenistujatel on vastav erialaharidus ja ekspertteadmised. Kaitsekorra koostamisel osales ka

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik, kellel on vajalikud eriteadmised. Kaitsekorra

hinnangulised lahendused ei ole haldusorgani suvaotsused.

Pärnu vanalinn võeti esmakordselt muinsuskaitse alla 27.02.1973. Kaebajale kuuluvale

kinnistule ehitati kõnealune hoone 1999. a-l, mistõttu on hoonele kehtinud nõuded selle

ehitamisest alates. Hoone väärtus on jätkuvalt alles ja oluline. Hoone kasutamisele ja

käsutamisele on varemaltki kehtinud muinsuskaitselased piirangud ning need kehtivad edasi,

sh varasemast leebemalt. Hommiku tn 1 hoone on oluline osa tervikust. Kaitsekorra

koostamise käigus hinnati kõikide alal asuvate hoonete, maa-ala ning sellel asuva kõikidest

hoonetest moodustuva ansambli kultuuriväärtuseid asjakohase teabe alusel. Hindamise

tulemusel jäeti osa seni muinsuskaitsealal asuvaid hooneid alalt välja. Hommiku tn 1 hoone

puhul hinnati eraldiseisvalt nii selle eksterjööri kui ka interjööri. Kaebaja viidatud

Forekspanga hoone on teises asukohas ja hoonete väärtuste üks-ühele võrdlus pole kohane.

MuKS § 3 lg 8 järgi tuleb lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste

tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Teatud juhtudel makstakse omanikule

toetust piirangute talumise eest (MuKS § 35), eelkõige siis, kui omaniku kohustus ületab selle

tunnetusliku piiri, mil võib öelda, et kohustuse ainult omaniku kanda jätmine on ilmselgelt

ebaõiglane. Välja makstud toetuste summad on vajaduspõhised. Ka kaebajal on võimalik

taotleda toetust.

Hommiku tn 1 hoonel on kõrge ajaloo- ja kultuuriväärtus selle ajastule vastava arhitektuuri

tõttu. Valitsusel ei ole võimalik jätta piisava ja kohase riikliku kaitseta (st muuta B-kaitse C-

ks) üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja kultuuriväärtust, mis esindab Eesti ainelise

kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Hommiku tn 1 puhul hoone ajaloo- ja kultuuriväärtus ajas

suureneb.

Täpne vastus küsimusele, mis on hoone ajakohastamisel võimalik, selgub, kui koostatakse

omaniku vajadusi ja hoone väärtusi arvestavad muinsuskaitse eritingimused. Eestis on

hulgaliselt kaasaegseks büroohooneks ajakohastatud

kultuurimälestisi ning

muinsuskaitsealade hooneid. Sama võib olla võimalik Hommiku tn 1 puhul. Arvestada tuleb

5(14)

3-23-551

hoone tehnilise eripärase lahendusega. Kaitsekord ei piira uuendustöid hoone sees. Hoone

materjali (vineer) omadused ei sõltu hoone kaitsekategooriast ega asukohast

muinsuskaitsealal.

6. MKA nõustus vastustaja seisukohaga ning palus jätta kaebus rahuldamata.

7. Pärnu linn palus jätta kaebus rahuldamata. Hoone arhitektuuriväärtuslikkust ja sellega

seotud kaitseväärtust ei välista asjaolu, et kaebaja ei pea Hommiku tn 1 asuvaid ehitisi

väärtuslikuks või leiab, et need ei arvesta piisavalt tänapäevaste nõuetega. Kaebajale kuuluv

Hommiku tn 1 kinnistu on asunud varasema Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala

põhimääruse kohaselt ja asub ka kaitsekorra järgi Pärnu muinsuskaitsealas. Seega ei muuda

kaitsekord sisuliselt kaebajale kuuluva kinnistuga seotud piirangut muinsuskaitseala

paiknemise tõttu.

Vastustaja on Hommiku tn 1 hoone kaitsekategooria ja muinsuskaitsealasse määramisel

lähtunud kokku vähemalt seitsmest asjaolust, sh sellest, et hoone on kõrge

arhitektuuriväärtusega ning rajatud perioodil, kui Eestis loodi vähe väärtarhitektuuri.

Hommiku tn 1 kinnistu kaitsekategooria määramisel kaitsekorras esitatud asjaoludest nähtub,

et Hommiku tn 1 hoone on arhitektuuriliselt väärtuslik. Hoone püstitamisele eelnevalt viidi

1997. a-l läbi arhitektuurivõistlus. Asjaolusid kinnitavad nii Pärnu muinsuskaitseala

inventeerimise lõpparuanne kui ka erialakirjandus. Kaitsekategooria valikul on vastustaja

lähtunud sellest, et hoone kaitseväärtus tuleneb suure kaitseväärtusega arhitektuurist, mis on

säilinud autentsena ja selle kaitse on vajalik just eksterjööri autentsena hoidmise eesmärgil.

Kaitsekord ei ole vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga. Kaebaja eksib riikliku ja kohaliku

kaitse eristamisel ning mõistab ebaõigesti üldplaneeringu ja kaitsekorra vahekorda.

Üldplaneeringu kehtestamisel tuleb arvestada muinsuskaitsealal kehtivate piirangutega.

Üldplaneeringu koostamisel arvestati muinsuskaitseala piire ning selle tingimusi, sh

muinsuskaitseala eritingimusi, mis tulenesid tol hetkel kehtinud põhimäärusest (tänaseks

asendunud kaitsekorraga). Kaitsekord on õigusakt PlanS § 93 lg 4 mõttes ning kaitsekorraga

tehtud muudatus muinsuskaitsealas või selle kaitsevööndis tuleb seega üle kanda

üldplaneeringusse. See tähendab, et kui Pärnu muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid või

tingimused muutuvad, kannab linn muudatused üle üldplaneeringusse. Asjaolu, et hoone on

ehitisena võetud riikliku kaitse alla MuKS § 10 mõttes, ei tähenda, et kohalikult

omavalitsuselt on võetud õigus kohaliku kaitse teostamiseks. Võimalik on kaitsekorraga

teostada riiklikku kaitset üheaegselt ka olukorras, kus kohalik omavalitsus on teostamas

kohalikku kaitset või vastupidi PlanS § 75 lg 1 p 16 mõttes.

8. Tallinna Halduskohus

jättis

23.02.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Põhjendamiskohustuse rikkumist ei nähtu. Kaitsekorra p-s 29 on viidatud, et kaitsekorra

põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas. Seletuskirjas sisalduvad erinevad

viitematerjalid, samuti viide seletuskirja kahele lisale, mis kokku moodustavad tervikliku

haldusakti (HMS § 56 lg 1). Lisas 2 „Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku

väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad“ on vastatud

kaebaja vastuväidetele (hüperlingina viidatud MKA 03.08.2021 vastus nr 1.1-7/2083-74).

Muinsuskaitseala piiride määramise osas on kaebajale selgitatud, et ei tuginetud ainult

asjaolule, et Hommiku tn 1 oli juba varem muinsuskaitsealas, vaid kõikide muinsuskaitseala

hoonete inventeerimistulemustele. Ka seletuskirjas on korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks

olnud eksperhinnangule – 06.08.2021 koostatud Pärnu muinsuskaitseala inventeerimise

lõpparuandele, milles on kirjeldatud hoonete väärtuse tuvastamise protsessi ja põhjendatud

6(14)

3-23-551

konkreetse hoone vastavust määruse väärtusklassile (Hommiku tn 1 hoone osas lk-l 29). Seni

kehtinud muinsuskaitseala piirest jäeti välja üks piirkond, kus kultuuriväärtuslikke (A- ja B-

kaitsekategooriatele vastavaid) hooneid ei asunud – suurimaks kavandatavaks

muinsuskaitseala piiri muudatuseks oli Pika tänava nõukogudeaegsete hruštšovka-tüüpi

kortermajade rivi ning paari uuema Pika tänava äärde jääva hoone muinsuskaitsealast

väljaarvamine (kaitsekorra seletuskirja lisas 2 viidatud MKA 03.08.2021 kiri, lk 5). Hommiku

tn 1, sellest ida ja põhja poole jäävaid hoonestust ja linnaehituslikke struktuure (sh Ringi

tänav, allee) hinnati seevastu kõrge kultuuriväärtusega alaks. Põhjendatud on sedagi, et

muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduste tuvastamisel on analüüsitud laiemat piirkonda, mitte

kitsalt Hommiku tn 1 kinnistut.

Kaebajale on selgitatud, et muinsuskaitsealal asuva hoone puhul väärtustatakse nii hoonet kui

ka selle kuulumist muinsuskaitseala moodustuvasse ansamblisse (MKA 03.08.2021 kiri, lk 6).

Ehkki eelnõus ei põhjendatud iga üksiku hoone kuulumist muinsuskaitsealale, vaid

muinsuskaitseala kui terviku vastavust muinsuskaitseala kriteeriumitele, on ka iga hoone

puhul selle kultuuriväärtust siiski hinnatud vastavalt määruses nr 23 loetletud väärtusklasside

kriteeriumitele ja nendest kriteeriumitest lähtutud (lk 4 jj). MKA on kirjas põhjalikult

vastanud kaebaja väidetele seoses hoone vastavusega muinsuskaitselistele väärtustele ja

muinsuskaitseala kriteeriumitele, tuginedes nii hoone arhitektuurilisele väärtusele,

valmimisajale, asukohale kui ka linnaehituslikule miljööle (lk-d 3–7). Asjaolu, et kaebajat

põhjendused ei veena, ei muuda neid ebapiisavateks ega õigusvastasteks.

Põhjendused ei ole asjakohatud ega subjektiivsed. Ka 1999. a-l ehitatud hoone võib oma

väärtuse tõttu olla riikliku kaitse all, kui see vastab riikliku kaitse eeldustele (määruse nr 23 §-

d 2, 9 ja 10). Hoone määrati B-kaitsekategooriasse. Kaitsekorra p 12 sätestab, et B-

kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. Seega on õiguslikult määratletud konkreetsed

kriteeriumid, millest kaitsekategooria määramisel tuleb lähtuda, isegi kui kriteeriumite loetelu

arvestades eeldavad need osaliselt ka hinnangute andmist ja subjektiivseid väärtusotsuseid.

Vastustaja on põhjendanud, et hoone ajaloo- ja kultuuriväärtuse hindamisel on tuginetud nii

kaitsekorra koostamisse kaasatud erinevate ekspertide (sh lisaks MKA ametnikele ka Pärnu

Linnavalitsuse linnaarhitekt, arhitekt ja planeerimisosakonna juhataja, aga ka

arhitektuuriajaloolane, arhitekt ning Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur) teadmistele,

hinnangutele ja järeldustele, samuti arhitektuuriajaloolaste publitseeritule. Lähtutud on

konkreetselt Hommiku tn 1 asuva hoonega seonduvatest asjaoludest. Hoone on ehitatud

suhteliselt hiljuti ja tolleaegse arhitektuuri teaduslikke käsitlusi on veel vähe, samas on nendes

vähesteski kõnealust perioodi kajastavates publikatsioonides Hommiku tn 1 hoonet siiski esile

tõstetud. MKA on 03.08.2021 kirjas selgitanud, et Hommiku tn 1 asuv hoone annab tunnistust

arhitektuuriajaloolistest ja ühiskondlikest protsessidest sel ajastul ning jätkab lähipiirkonna

arhitektuuritraditsiooni kaasaaegses võtmes, mistõttu saab hoonet pidada kõrge

arhitektuuriväärtusega ehitiseks; tegu on haruldase näitega 1990. a-tel loodud

väärtarhitektuurist Pärnu linnas. Hoonel on eriline ja väärtuslik eksterjöör ning see on

katkematult olnud lahutamatu osa Pärnu muinsuskaitsealast. Linnaehituslikku terviklikkust ei

ole võimalik hinnata ühe hoone kaupa, vaid see iseloomustab tervet linnalist keskkonda.

Hommiku tn 1 hoone on oluline osa tervikust, mille sisuline kultuurilooline väärtus ja sobivus

ajaloolisele Pärnu muinsuskaitsealale määratleti juba selle kavandamisel ja ehitamisel

muinsuskaitsealale. Kokkuvõttes on piisavalt põhjendatud, milles seisneb hoone silmapaistev

mõju. MKA 03.08.2021 vastuse lk-lt 2 nähtub, et tegelikult kontrolliti hoone osas ka selle

vastavust veelgi piiravamatele A-kaitsekategooria tingimustele, kuid sellest loobuti.

MKA on asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole hoone võrreldav muinsuskaitsealast välja

jäetud hoonetega (lk-d 2˗3), viidates seejuures nii hoone loonud tipparhitektidele, üldjoontes

7(14)

3-23-551

säilinud välisfassaadile kui ka hoone haruldusele ja silmapaistvusele (sh hoone kajastamisele

arhitektuuri tutvustavates raamatutes; asjaolule, et hoone on arhitektuuriajaloolaste hinnangul

keskkonda tundlikult paigutatud ja piirkonna ajaloolise hoonestusega haakuv). Hoone

arhitektide tuntus on hoone arhitektuurilise väärtuse hindamisel küll vaid üks aspekt, kuid

seda on põhjendatud siiski arvesse võtta ja see on oluline. Kaitsekorra seletuskirjas on

kaebuses viidatud hoonete muinsuskaitsealalt väljaarvamise osas selgitatud, et nende näol ei

olnud tegu kultuuriväärtusliku hoonestusega ning nende ümberehitamisel ei olnud seega

muinsuskaitselised kitsendused põhjendatud. Samuti on põhjendatud vastustaja selgitused,

miks ei ole kohane üks-ühele võrdlus kaebaja viidatud Forekspanga majaga Tallinnas: hooned

asuvad erinevates linnades, paiknevad linnasiseselt erinevas asukohas, neid ümbritsev

linnaruum on erinev. Eelnevat arvestades ei ole põhjendused Hommiku tn 1

muinsuskaitsealale jätmise ja kinnistul asuva hoone B-kaitsekategooriasse määramise osas

meelevaldsed ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet.

Väited kaitsekorra vastuolust Pärnu linna üldplaneeringuga ja kohaliku omavalitsuse

planeerimisautonoomiasse sekkumisest ei ole põhjendatud. MKA on kaebajale vastates

viidanud, et Pärnu linna üldplaneeringus väärtusliku üksikobjekti staatuse puudumine ei anna

põhjust hooneid muinsuskaitsealalt välja arvata ning ka Pärnu linn on kaebusele vastates

asjakohaselt välja toonud ja põhjendanud, et PlanS alusel kaitsmiseks puudub vajadus, kui

hoone on juba kaitstud muinsuskaitseala raames.

Lähtumist ebakohastest kaalutlustest või kaalutlusõiguse teostamata jätmist ei nähtu.

Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused on välja toodud kaitsekorra eelnõu seletuskirjas (lk 8).

Eelnõu koostamise üheks eesmärgiks on olnud omandiõiguse kitsenduste vähendamine. B-

kaitsekategooria hooned vabastati MKA loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-

kaitsekategooria hoonete puhul kaotati senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise

loa taotlemise nõue. Võrreldes määrusega nr 32 leevendab kaitsekord piiranguid ning

piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi

säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse-

eesmärgiga. Seletuskirja kohaselt on piirangud leebemad ja sihitumad kui senised piirangud.

Kultuuripärandi säilimine on avalik huvi, mis lubab seada omandiõigusele piiranguid. Mida

suurem on avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud

piirangud oma vara kasutamisel, kui need on sobivad ja vajalikud. Praegusel juhul on

kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk olulise ajaloo- ja kultuuriväärtustega

muinsuskaitseala väärtuste säilimine järgmistele põlvkondadele ja muinsuskaitseala kestlik

areng. Vastustaja on selgitanud, et kaitsekorra kehtestamine lähtub ettevaatuspõhimõttest, sest

ajaloo- ja kultuuripärand on taastumatu ressurss. Täiendav kaitstav eesmärk on nii ühe ajaloo-

ja kultuuriväärtuslikku hoone kui ka muinsuskaitsealal asuvatest kõikidest hoonetest

moodustuva hooneteansambli kui terviku kaitse. Hoone autentse eksterjööri olulise muutmise

võimaldamine võib viia hoone ja arhitektuuri kaitseväärtuslikkuse nullini.

Kaitsekorras on sätestatud, et muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikuks põhimõtteks on

mh kultuuriväärtuslike ehk A- ja B-kaitsekategooria hoonete säilitamine ja hooldamine,

kusjuures hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse

selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid (p 8 alap 6).

Vastav põhimõte ei ole olemuselt haldusakti resolutiivosa mõjuga ega vahetult kohustav

norm, vaid sellega tuleb arvestada konkreetsete kaitsekorra nõuete sisustamisel. Kuigi nii

kaebaja viidatud kaeve- ja pinnasega seotud tööde osas sätestatud nõuded ja loakohustus

(kaitsekorra p 8 alap 5, p 21 alap 1, p 25), üldisem hoone eksterjööris autentsuse säilitamise

kohustus (p 12) kui ka muinsuskaitsealal asuvate A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul

tööde tegemisele sätestatud konkreetsed nõuded (p 16) seavad kaebaja omandiõigusele teatud

8(14)

3-23-551

piiranguid, täidavad need piirangud olemuselt ülalkirjeldatud eesmärke ning on vajalikud

kaitstava hüve säilimisel.

Seletuskirjas on selgitatud, et tööd eksterjööris eeldavad MKA tööde tegemise luba (lk 21).

Ka kaebaja viidatud kaitsekorra konkreetsemaid nõudeid ei ole sätestatud kujul põhjust

ülemäärasteks pidada. B-kaitsekategooria hoone puhul tööde tegemisel tuleb säilitada hoone

ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed,

luugid jms) ning välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks (kaitsekorra

p 16 alap 5). Vastustaja on selgitanud, et kaebajal ei ole keelatud avatäidete lisamine,

muutmine vms, vaid selliste ilmet muutvate tegevuste puhul täpsustatakse nõuded

muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäidete vahetamine muinsuskaitsealal on

seega lubatud kooskõlastatult (vt ka seletuskirja lk 25). Niisiis ei ole põhjendatud väide, et

ainuüksi kaitsekorra tõttu ei ole uute avatäidete rajamine võimalik. Kaitsekorra p 16 alap-s 4

sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist lubatakse ainult juhul, kui

sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning

säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku

välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine seega pigem välistatud. Samas on

seletuskirjas märgitud, et seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda, kui kogu hoone laudis

vajab niikuinii välja vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas

jms) proportsioonid. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik

kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt (seletuskirja lk 24–25). Kaebajal tuleb seega taotleda

muinsuskaitse eritingimused kaebuses viidatud töödele, mida ta soovib ette võtta.

Eritingimuste ja vajalike lubade taotlemisega kaasnevat mõningast halduskoormust ei saa

pidada ülemääraseks omandiõiguse riiveks.

Kaitsekorra p 21 alap-dest 1 ja 2 tuleneb omanikule kohustus selgitada enne töödega

alustamist välja ja arvestada võimalike arheoloogiliste leidudega. Tegu on

uuringukohustusega maa-ala osas, mis ei ole veel läbi uuritud. Uuringukohustus ei tähenda

ehituskeeldu ega ka muude nimetatud tegevuste keeldu. Kuna ettevaatuspõhimõte tagab kõige

olulisema ajaloo- ja kultuuriväärtuse säilimise, on uuringukohustust kui kitsendust õigustav

eesmärk kaalukas. Seetõttu õigustab see ka omandiõiguse mõõdukal määral piiramist.

Teadmatusest või hooletusest kaasneda võivat ajalooväärtuse hävitamist ei pruugi saada

taastada. Kitsenduse talumise heastamiseks on olemas uuringukulude hüvitamise võimalus.

Seetõttu võib ka p 21 alap-te 1 ja 2 pidada mõõdukaks.

Seega ei ole alust pidada nõudeid kitsamas tähenduses ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on

mh arvesse võtta, et kaebaja osas on faktiliselt tegu jätkuvate omandikitsendustega, mille

kehtimisega sai kaebaja arvestada juba kinnisasja omandamisel. Kaebaja omandas 2010. a-l

muinsuskaitsealas paikneva kinnistu ja sellel asuvale büroohoonele laienesid juba

omandamise hetkel kõik määrusest nr 32 tulenevad nõuded ja kitsendused. Kaebaja oli teadlik

hoone väärtuslikkusest ning tal puudus alus eeldada, et see ajas väheneb. Vastustaja on

asjakohaselt põhjendanud, miks praeguseks ei ole asjaolud, sh hoone eksterjööri ajaloo- ja

kultuuriväärtus muutunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Kaebaja palub 25.03.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

23.02.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus on eksinud vaidluse olemuse kindlakstegemisel. Uue kaitsekorra kehtestamisega

muutusid kaebaja omandiõiguslikud kitsendused oluliselt intensiivsemaks. Halduskohus on

jätnud arvestamata Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2023 määruse p-s 10 toodu, mille kohaselt

9(14)

3-23-551

tuleb kaebuse lahendamisel hinnata vaidlustatud kaitsekorrast tulenevate piirangute

õiguspärasust, mitte seda, kas ja kuivõrd on kaebaja olukord varasemaga võrreldes muutunud.

Halduskohus on hinnanud vastustaja otsuse õiguspärasust ennekõike arvestusega, et kaebaja

kinnistu oli ka varem hõlmatud muinsuskaitseala piiridega. Kohus on korranud vastustaja

seisukohti, mis on suurel määral vastuolulised.

Kaebajale kuuluv hoone ei vasta MuKS § 10 lg-s 1 ning määruse nr 23 § 10 lg-s 3 sätestatud

tingimustele. Vaidlustatud korraldusest jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest on selle

tegemisel lähtunud ning kas kaebaja kinnistu kultuuriväärtus seisneb kinnistu asukohas ehk

paiknevuses alal või selles, et kaebaja kinnistul asub konkreetselt endine pangahoone.

Määruse nr 23 §-dest 9 ja 10 tuleneb üheselt, et esmalt tuleb riikliku kaitse alla võtmisel teha

kindlaks, kas ala kui sellise puhul on täidetud riikliku kaitse eeldused. Alles seejärel saab teha

kindlaks, kas ja millisesse väärtusklassi muinsuskaitsealasse jääv ehitis jääb. Vaidlustatud

korraldus on õigusvastane, kuna muinsuskaitseala olemasolu on põhjendatud läbi Hommiku tn

1 asuva hoone, mida ei ole võimalik teha. Kuigi kaebaja kinnistu ümber asuvad kinnistud

(Hommiku tn 3 ja Pikk tn 7) on arvatud muinsuskaitsealast välja, on vastustaja

põhjendamatult lähtunud asjaolust, et tuleks väärtustada kaebaja hoone kuulumist

muinsuskaitseala moodustavasse ansamblisse. Muinsuskaitsealal asuvaid hooneid on

määratud ka C-kaitsekategooriasse.

Hoone määramisel B-kaitsekategooriasse tuleb kitsalt hinnata üksnes hoonega seotud

kriteeriume, mitte muinsuskaitsealaga seotud kriteeriume. Halduskohus on eksinud hoone

väärtusklassi määramise õiguspärasuse hindamisel määruse nr 23 § 10 lg 3 kriteeriumite

vastu. Kaebajale kuuluv hoone ei saa iseloomustada muinsuskaitseala, sest hoone rajati alles

1998.˗1999. a-tel. Kuna tegemist on piirkonna kõige uuema ehitisega, ei saa hoone olla

kuidagi kujundanud muinsuskaitseala ehitustraditsiooni ega mõjutanud muinsuskaitseala

arengut – pärast kaebaja hoone rajamist ei ole piirkonda uusi hooneid püstitatud. Vastustaja

ega MKA ei ole põhjendanud, mille järgi oleks objektiivselt võimalik hinnata ja sisustada

seda, et kaebaja hoone oleks silmapaistva mõjuga ehitis. Halduskohus ei ole seda määruse nr

23 § 10 lg 3 mõttes tuvastanud. Hommiku tn 1 kinnistu ning kinnistul asuv hoone ei vasta

ühelegi riikliku kaitse alla võtmise aluseks olevale kriteeriumile. Samal ajaperioodil ehitatud

ehitisi on Pärnus veel mitmeid, mille aluseid kinnistuid ei ole muinsuskaitseala hulka arvatud

(nt Hommiku tn 3 hoone). Halduskohus ei ole kontrollinud vastustaja ja MKA põhjenduste

õiguspärasust. Vastustaja ei ole tuginenud ühelegi teaduslikule uuringule, mis kinnitaks hoone

kõrget ajaloo- ja kultuuriväärtust. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et olemasoleval kujul ei

ole võimalik hoonet sihtotstarbeliselt ehk büroohoonena kasutada, sest see ei vasta kaasaegse

büroohoone vajadustele.

Asjaolu, et kaebaja hoone sobitub ümbritseva miljööga, ei ole õiguspärane kaalutlus, sest see

ei seostu mitte hoone, vaid muinsuskaitsealaga. Asjaolu, et hoonet on mainitud kahes

arhitektuuri käsitlevas raamatus, ei tee hoonest veel üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja

kultuuriväärtust. Mõlemas vastustaja välja toodud raamatus on mainitud ka suur hulk hooneid,

mis on tänaseks lammutatud või oluliselt ümber ehitatud. Ka see, et 1990. a-tel valmis üldse

vähe väärtarhitektuuri, ei saa olla õigustus ega põhjendus, miks määrata kaebaja kinnistu

muinsuskaitsealasse ning hoone B-kaitsekategooriasse. Vastustaja ei ole avalikku huvi hoone

säilimiseks võrrelnud kaebaja subjektiivsete õiguste riivega. Vastustaja korraldus on kaebaja

kinnistu osas täielikult subjektiivne. Vastustaja korralduses puuduvad kaalutlused, mis

võtaksid arvesse kaebaja omandipõhiõigust.

10. Vabariigi Valitsus palub 01.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaitsekorraga Hommiku tn 1 hoone B-kaitsekategooriasse määramine ning hoone asumine

muinsuskaitsealal vastab MuKS-i ja määruse nr 23 alusel kehtestatud riikliku kaitse

10(14)

3-23-551

eeldustele. Kuna uue kaitsekorra kehtestamisel jätkuvad muudetud kujul omandikitsendused

Hommiku tn 1 hoonele, on halduskohus õigesti sõnastanud vaidluse põhiküsimuse. Kohus on

sisuliselt hinnanud omandikitsenduste õiguspärasust. Seda on teinud ka haldusorgan

kaitsekorra koostamisel. Iga muinsuskaitsealal asuva hoone olukorda, kultuuriväärtust ning

nende vastavust MuKS-i ja määruse nr 23 kriteeriumitele on hinnatud eraldiseisvalt. Kordagi

pole lähtutud eeldusest, et hoonel on kultuuriväärtus ja konkreetne kaitseklass seetõttu, et see

on asunud muinsuskaitsealal ka varem. Kui hoonet või ala hinnates leiti, et see ei vasta (enam)

õigusaktidega kehtestatud riikliku kaitse eeldusele, ei arvatud seda muinsuskaitseala

koosseisu.

Kaebaja hoone on kultuuriväärtuslik nii hoone enda väärtuse tõttu kui ka põhjusel, et see asub

muinsuskaitsealal. Kultuuriväärtuslik hoone üksikuna, kõikidest hoonetest moodustuv

hooneteansambel ja muinsuskaitseala on omavahel seotud ja moodustavad terviku. Hommiku

tn 1 hoone on oluline osa muinsuskaitsealast ja selle moodustavast hooneteansamblist.

Muinsuskaitseala piiri määramisel lähtutakse muinsuskaitseala kriteeriumitest ja nii on tehtud

ka Hommiku tn 1 kinnistu juures – olemas on arheoloogiline kultuurkiht, osa ajaloolisest

tänavavõrgust ning kultuuriväärtuslik hoone, mis sobitub hoonestusstruktuuri. Piiri

kindlaksmääratud kujul kulgemine ei ole juhus, vaid kaalumise tulemus, kus arvestati kõigi

muinsuskaitseala kriteeriumitega ning kus oluline roll oli ka Hommiku tn 1 hoone

kultuuriväärtusel. Kaitsekorra koostamisel on kaebaja hoone määramisel B-

kaitsekategooriasse hinnatud hoonega seotud kriteeriume ja seda on selgitatud haldusakti

põhjendustes. Hoone arhitektuurilist kõrget väärtust on vastustaja selgitanud korduvalt.

Olukorras, kus paljud sama ajastu hooned on tänaseks lammutatud või tundmatuseni ümber

ehitatud, on Hommiku tn 1 hoone kui autentsena säilinud 1990. a-te arhitektuuri näide veelgi

haruldasem ja väärtuslikum. Hoone kultuuriväärtuse hindamisel ei lähtutud ehitismälestise

riikliku kaitse kriteeriumitest, vaid määruse nr 23 §-st 10 ja sellest, kuidas hoone toetab oma

arhitektuuriga Pärnu muinsuskaitseala mitmekihilist ajaloolist keskkonda.

Kaebaja hoone B-kaitsekategooriasse määramise mõjusid kaebaja omandipõhiõigusele on

arvestatud. Nõuete ja piirangute proportsionaalsust ja mõju on vastustaja selgitanud.

11. MKA palub 02.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning nõustub

vastustaja seisukohaga.

12. Pärnu linn palub 06.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Hommiku tn

1 hoone omab arhitektuurilist väärtust. Kaebaja hinnang, nagu puuduks 1990. a-tel rajatud

ehitistel arhitektuuriväärtus ja seega kaitseväärtus, on väär. Kaebaja kinnistu paiknes ka

määruse nr 32 kohaselt Pärnu muinsuskaitsealas. Seega ei muuda kehtestatud kaitsekord

sisuliselt kaebajale kuuluva kinnistuga seotud piirangut. Kaitsekorra kehtestamisel on järgitud

määruse nr 23 juhiseid ning Hommiku tn 1 kinnistul asuva hoone liigitamine B-

kaitsekategooriasse ehk avalikes huvides piirangu seadmine on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Iga muinsuskaitsealal asuva hoone olukorda, kultuuriväärtust ja nende vastavust MuKS-i ja

määruse nr 23 kriteeriumitele on hinnatud eraldiseisvalt. Lähtutud pole üksnes eeldusest, et

hoonel on kultuuriväärtus ja konkreetne kaitseklass seetõttu, et see on varem asunud

muinsuskaitsealal. Seda tõendab ka asjaolu, et uue kaitsekorra kehtestamisega muutusid

Hommiku tn 1 jaoks tingimused leebemaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11(14)

3-23-551

14. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole oluline küsimus, kas vaidlustatud kaitsekord riivab

kaebaja omandiõigust intensiivsemalt kui varem kehtinud regulatsioon. Samuti ei ole kaebaja

apellatsioonimenetluses väitnud, et B-kaitsekategooria hoonetele kaitsekorraga kehtestatud

piirangud iseenesest oleks ebaproportsionaalsed. Asja lahendamisel ei oma ka määravat

tähendust, kas mõni varem kaitsealas asunud hoone on uue kaitsekorra kohaselt kaitsealast

välja jäetud ja mis on selle põhjendused, samuti, et mõni muinsuskaitsealale jääv hoone on

määratud C-kaitsekategooriasse. Kaebaja ei ole rahul sellega, et Hommiku tn 1 hoone on

määratud B-kaitsekategooriasse ja kinnistu on määratud muinsuskaitsealale. Seetõttu tuleb

vaidluse lahendamiseks vastata küsimusele, kas hindamisotsus, mille kohaselt kuulub

Hommiku tn 1 hoone B-kaitsekategooriasse ja kinnistu asub kaitsealal, vastab õigusaktidest

tulenevatele kriteeriumidele ega ole meelevaldne. Hommiku tn 1 asumine ka varem

muinsuskaitsealas omab tähtsust, andmaks hinnangut, et kaebajal ei ole kunagi saanud tekkida

õiguspärast ootust, et tema kinnistu ei asuks muinsuskaitsealal ja seetõttu puuduksid ka

igasugused sellega seonduvad omandiõiguse piirangud.

15. Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitseala piiridesse jäämisel ja hoone B-

kaitsekategooriasse määramisel on kaebaja asunud kunstlikult eristama hoone ja ala väärtust

eraldi. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist

pärit hoonetest (muinsuskaitsealal asuv ehitis) ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi,

loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. MKA

ega halduskohtu seisukohad ei ole selles küsimuses valed ega vastuolulised. Vastavalt MuKS

§ 9 lg-le 2 koosnebki muinsuskaitseala hoonetest ja rajatistest koos sinna juurde kuuluvaga,

mis tähendab, et ala (määruse nr 23 § 9) ja hoonete kaitseväärtust hinnatakse nende ja neid

ümbritseva ruumilise keskkonna koosmõjus.

16. Määruse nr 23 § 10 lg 3 kohaselt on B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis muinsuskaitseala

iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või

silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust,

linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.

Kaitsekorra koostamise aluseks olnud Pärnu muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuande (dtl

308 jj) kohaselt (mille on koostanud eriala eksperdid, kelle ebapädevus osas pole kaebaja

põhjendusi ega tõendeid esitatud) põhjendati Hommiku tn 1 hoone B-kaitsekategooriasse

määramist järgmiselt: „Silmapaistva arhitektuuriväärtusega modernne hoone, mille lihtne

kuupjas maht ja fassaadimaterjalid on säilinud autentsena. Hoone sobitub hästi ümbritseva

miljööga, omades head linnaehituslikku mõju. Hoone kavandasid arhitektid Jüri Okas ja

Marika Lõoke (1999. a), see on haruldane näide 1990ndatel loodud väärtarhitektuurist Pärnu

linnas.“ Seejuures hinnati hoone kaitsekategooriasse määramist menetluses korduvalt, sest

kaebaja esitas avaliku väljapaneku raames selles osas oma vastuväited (dtl 298 jj). MKA

esitas täiendavad selgitused kaebaja vastuväidetele 03.08.2021 kirjas (dtl 35). Selgituste

kohaselt ei kuulu muinsuskaitsealast välja jäetavate hoonete hulka Hommiku tn 1 (samuti nt

Hommiku tn 2, Aida 1-7 ja paljud teised hooned muinsuskaitseala piirialadel), kuna nende

puhul on muinsuskaitsealaga kaitstav kultuuriväärtus olemas. /…/ Hommiku tn 2 ja Aida

tänava hoonetes on säilinud Pärnu linna ajaloos ja hoonestusstruktuuris olulised jõeäärsed

laohooned-linaaidad, Hommiku tn 1 on hilisem hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur, millel

on iseseisev kõrge väärtus. 1990ndatel loodi Eestis väga vähe väärtarhitektuuri, tipparhitektide

Jüri Okase ja Marika Lõokese kavandatud pangahoone Pärnus kuulub vaieldamatult

1990ndate aastate silmapaistvaimate ehitiste hulka Pärnus ja kogu Eestis. Hoone

välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel kujul, siselahendusi on teadaolevalt muudetud nii

palju, et A-kategooriasse hoone ei kvalifitseeru. /…/ Ei saa nõustuda väitega, et veidi rohkem

kui 20 aastat tagasi püstitatud hoonetel ei saa olla muinsuskaitselisi väärtuseid. Hooneid on

võetud muinsuskaitse alla ka vähem kui 20 aastat peale valmimist (nt Linnahall valmis 1980,

12(14)

3-23-551

võeti mälestisena kaitse alla 1997. aastal; juba plaanitakse ka 2016. aastal valminud ERMi

hoone mälestiseks tunnistamist). Uuemale väärtarhitektuurile tähelepanu pööramine on ka

rahvusvahelises muinsuskaitsepraktikas tavapärane. /…/ Linna ajalooline asustusmuster ja

tänavate struktuur on maa-alal säilinud ja loetav. Säilinud on 19. sajandil Pärnut ümbritsenud

muldkindlustuste alale rajatud Ringi tänav koos osaliselt säilinud glassiipuiesteega (Hommiku

tn 1 hoonest idas), samuti jõeäärsed laohooned hoonest põhjas ja idas, Johannese kirik on

markeeritud hoonest põhjas. Samuti tuleb märkida, et ajalugu ei ole ühelgi hetkel lõppenud, ka

1990ndad on tänaseks ajalugu, ning Hommiku 1 hoone annab tunnistust

arhitektuuriajaloolistest ja ühiskondlikest protsessidest sel ajastul. /…/ Lähipiirkonnas

kujundavad arhitektuuritraditsiooni peamiselt punastest tellistest lao- ja aidahooned,

Hommiku tn 1 arhitektuurikeeles on seda traditsiooni kaasaegses võtmes jätkatud. Hoone on

ka iseseisva kõrge arhitektuuriväärtusega, st väärtuslik ehitis. /…/ Üks peamisi kriteeriume,

millele hoone vastab, on silmapaistev mõju läbi selle arhitektuuriväärtuse, sest hoone on

unikaalne oma aja tipparhitektide loodud autoriarhitektuur, mis on arhitektuurselt väga kõrge

väärtusega. Lisaks on hoone puhul oluline selle linnaehituslik mõju: hoone on

arhitektuuriajaloolaste hinnangul keskkonda tundlikult paigutatud ja piirkonna ajaloolise

hoonestusega haakuv. Hoone vanus on tagasihoidlik, kuid just arvestades hoone valmimisaega

on tegu arhitektuuriteosega, mida saab nimetada väga haruldaseks – 1990ndatel valmis Pärnus

(ja kogu Eestis) vähe väärtarhitektuuri, 1990ndate lõpul kohalike tipparhitektide kavandatud

hoone vastab seega hästi ka harulduse kriteeriumile. Samuti on kõrgel kohal hoone autentsus –

selle välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel, st autentsel kujul, ning on sellisena

väärtuslikud.

17. Eelnevast nähtuvalt on Hommiku tn 1 hoone B-kaitsekategooriasse ja kinnistu

muinsuskaitseala hulka määramist hinnanud väga põhjalikult erialaspetsialistid ja vastupidiselt

kaebaja väidetule ei tugine põhjendused üksnes kahes kirjandusväljaandes avaldatule.

Praegusel juhul on kultuuriväärtus tuvastatud, tuginedes uurimustööle. Pärnu muinsuskaitseala

inventeerimine oli alusuuring Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks.

Inventeerimise aruandest nähtuvalt viidi inventeerimine läbi perioodil 2019–2020. Selle

käigus koostati inventeerimiskaardid ja tehti arhiiviuuringud. Kogutud andmete põhjal

koostati koondtabel, kus on ära toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja ülevaated

ajaloost, samuti kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused. Inventeerijate

kaitsekategooriate ettepanekud vaadati üle Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise

töörühmas, kuhu kuulusid Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja KK, Pärnu

Linnavalitsuse linnaarhitekt HE, Pärnu Linnavalitsuse arhitekt KK, arhitektuuriajaloolane LV,

arhitekt TR, Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik HH ning töörühma juhina

pärandivaldkonna ekspert TT. Erialateadmisi nõudvad hindamisotsused on alati teatud määral

subjektiivsed, kuid praegusel juhul ei nähtu, et hindamisel oleks lähtutud asjakohatutest

kriteeriumidest. Sellele vastukaaluks on kaebaja esitanud vaid oma subjektiivse arusaama –

Hommiku tn 1 hoone on B-kaitsekategooriasse määramiseks liiga uus ehitis, hoone ei

iseloomusta muinsuskaitseala ega ole silmapaistva mõjuga, hoone ei esinda Eesti ainelise

kultuuripärandi väärtuslikumat osa ega oma teaduslikku, ajaloolist, kunstilist või muud

kultuuriväärtust ˗ esitamata omalt poolt enda väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit või

erialaasjatundja arvamust. Vastuseks kaebaja väitele, et Hommiku tn 1 hoonet pole võimalik

büroohoonena kasutada ja see vajab remonti, märgib ringkonnakohus, et vastavalt määruse nr

23 § 2 p-le 4 on kaitse kohaldamisel kultuuriväärtus tervikuna tehnilisest seisukorrast olulisem

ning halb seisukord ei ole kaitse alla võtmise vastuargument. Samamoodi ei saa

ringkonnakohtu hinnangul kaitse alla võtmist takistada asjaolu, et asjaomast hoonet ei ole

võimalik või selle omaniku jaoks piisavalt rentaabel kasutada selle algsel eesmärgil või et

omaniku soovitud eesmärgil kinnisasja kasutamine eeldaks hoone arvestatavat ümberehitamist

või lausa lammutamist.

13(14)

3-23-551

18. Hoone teatavasse kaitsekategooriasse määramine tähendab, et sõltuvalt kaitsekategooriast

kohalduvad hoonele piirangud automaatselt tulenevalt õigusaktidest. Kui kinnistu jääb

muinsuskaitsealasse ja seal paiknev hoone määratakse mõnda kaitsekategooriasse, on sellega

kaasnev omandipõhiõiguste riive kaalumine toimunud juba õigusnormi tasandil (MuKS § 10

lg 2, määruse nr 23 § 10), mis tähendab, et sellisel juhul kaalub avalik huvi igal juhul üles

isiku subjektiivsete õiguste riive. Teisisõnu, muinsuskaitseala piiritlemine ja hoone teatavasse

väärtusklassi (kaitsekategooriasse) kuulumine otsustatakse lähtudes ekspertarvamusest

ruumielementide kultuuriväärtuslikkusele. Kui selle arvamuse on andnud piisavalt

autoriteetsed eksperdid ning arvamuse kujunemise põhjused loogiliselt jälgitavad, ei pea

kaitsekorra kehtestamiseks pädev organ eraldi asuma kaaluma asjaomase hoone omaniku

omandõiguse piirangute intensiivsust, kuna eelviidatud õigusnormidest tuleneb, et vastava

kultuuriväärtuslikkuse esinemise korral on avalik huvi kultuuriväärtuse kaitse vastu kaalukam

ehitise omaniku omandiõigusest. Kas ja mil määral osutub omandipõhiõiguse riive reaalseks,

selgub aga alles loamenetluses, kui kaebaja taotleb hoone renoveerimiseks muinsuskaitse

eritingimusi, mille andmine toimub kaalutlusõiguse alusel.

19. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt

HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)