3-25-2924/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2924

Haldusasi

D.F-i kaebus audiitortegevuse järelevalve nõukogu

06.08.2025 otsuse nr 1153 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – D.F, lepinguline esindaja v-adv Taivo Ruus

Vastustaja – Audiitorkogu, lepingulised esindajad v-adv

Toomas Pikamäe ja v-adv abi Kaspar Kaljurand

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.F-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse D.F-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse

resolutsiooni punkti 6 peale.

2. Rahuldada D.F-i määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni punkt 6

haldusasjas nr 3-25-2924 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata D.F-i esialgse

õiguskaitse taotluse audiitortegevuse järelevalve nõukogu 06.08.2025 otsuse nr 1153

täitmise peatamiseks osas, milles D.F-i karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega.

4. Peatada audiitortegevuse järelevalve nõukogu 06.08.2025 otsuse nr 1153 täitmine

osas, milles D.F-i karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega moodulite „Eesti

finantsaruandluse standard“ ja „Vandeaudiitori kutsetegevuse standard – üldosa“ osas.

5. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja Osaühingu X nimed

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

3-25-2924

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) lõpetas 06.08.2025 otsusega nr 1153

audiitortegevuse seaduse (AudS) § 124 lg 1 p 7, § 143 lg 1, § 144 lg 1 ning lg 2 p-de 9 ja 10,

§ 145 p 3 ja § 146 lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 1 alusel D.F-i suhtes distsiplinaarmenetluse, luges

distsiplinaarsüüteo tuvastatuks ning karistas D.F-i rahatrahviga 200 eurot ja suunas ta

täiendavale kutseeksamile EFS (Eesti finantsaruandluse standard) ja VKS üld (Vandeaudiitori

kutsetegevuse standard - üldosa) moodulite osas, mis tuleb sooritada hiljemalt 31.03.2026.

Kvaliteedikontrolli hinne „oranž“ aastatel 2024 ja 2025 näitab, et vandeaudiitor ei ole

järjestikuste aastate jooksul suutnud parandada töövõttude kvaliteedis esinevaid olulisi

puudusi ega kvaliteeti nõutava tasemeni täiustada.

Olulised menetluses tuvastatud rikkumised olid:

1) RTJ 2 “Nõuded informatsiooni esitlusviisile raamatupidamise aastaaruandes” äritegevuse

rahavoogudest mitte aru saamine;

2) RTJ 4 “Varud” lõpetamata toodangu kajastamise põhimõtetest mitte aru saamine;

3) RTJ 5 “Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad” lõpetamata projektide realiseerumise ja

kapitaliseerimise põhjendatuse nõuetest mitte aru saamine;

4) RTJ 12 “Tulu kajastamine” sihtfinantseerimise tulu kajastamise põhimõtetest mitte aru

saamine;

5) RTJ 15 “Lisades avalikustatav informatsioon” nõuetest arusaamine osas, mis käsitleb

tingimuslike kohustiste ja varade kajastamist ning avalikustamist;

6) ISRE(EE)2400-47 “Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard“, mis puudutab

audiitoripoolset asjakohase tõendusmaterjali hankimist järelpäringute teel;

7) ISRE(EE)2400-69 “Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard“, mis puudutab

audiitoripoolset arusaamist, kas finantsaruanded on kooskõlas rakendatava finantsaruandluse

raamistikuga.

D.F teadis või pidi teadma, et on allutatud AudS §-s 40, § 41 lg-s 1 ja 45 lg-s 1 sätestatule.

Nõuete täitmata jätmine ei ole vabandatav, kuna kohustuse täitmist välistavad asjaolud ei ole

tõendamist leidnud. Oluliste rikkumiste tõttu on menetlusaluse isiku distsiplinaarsüütegu

oluline ning kahjustab vandeaudiitori kutset, Audiitorkogu, selle organite või nende liikmete

mainet, usaldusväärsust ja autoriteeti. Distsiplinaarmenetluses tuleb lugeda tuvastatuks

asjaolu, et D.F on süüliselt täitmata jätnud Audiitorkogu liikme kohustuse täita audiitori

kutsestandardeid ja muid Audiitorkogu liikme tegevust reguleerivaid õigusakte.

Karistust kergendavaks asjaoluks on hea koostöö menetlejatega ning kvaliteedikontrolli

käigus enamuse tähelepanekute puhul oma eksimuste tunnistamine. Karistust raskendavaid

asjaolusid ei esine. Karistuse määramata jätmine AudS § 146 lg 3 p 2 alusel ei ole käesoleval

juhul asjakohane, kuivõrd rikkumine ei ole väheoluline. AudS § 146 lg 3 p 3 kohane

menetluse lõpetamine ja karistuse määramata jätmine, kui süütegu annab aluse kutse

äravõtmiseks, oleks antud menetluses liigselt audiitori õigusi piirav. Töövõtud, mille osas

audiitor oma tähelepanekud tegi, olid pigem väikesed ettevõtted, mistõttu ei ole toimunud

ülekaalukat avaliku huvi kahjustamist ning puudub ohu jätkuva kaitsmise vajadus. AJN-i

2024. ja 2025. a otsustest nähtuvalt ei ole vandeaudiitor suutnud parandada töövõttude

kvaliteedis esinevaid olulisi puudusi ega kvaliteeti nõutava tasemeni täiustada.

Kvaliteedikontrolli käigus tehtud olulised tähelepanekud näitavad, et D.F-il ei ole audiitori

kutsestandardite rakendamiseks piisavaid teadmisi. Noomitus ei oleks sobilik karistus, et

mõjutada D.F-i ja teisi isikuid hoiduma taolistest rikkumistest ning kaitsta avalikku huvi.

Ainuüksi rahatrahv ei oleks karistuse eesmärki silmas pidades piisav. Sobiv, vajalik ja

2(8)

3-25-2924

mõõdukas distsiplinaarkaristus käesoleval juhtumil on rahatrahv koos täiendavale

kutseeksamile suunamisega, mis tuleb AudS § 24 lg 2 kohaselt läbida hiljemalt 31.03.2026.

2. D.F esitas 05.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN-i 06.08.2025 otsuse

tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse AJN-i 06.08.2025 otsuse kehtivuse

peatamiseks kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Otsus on ebaselge, kaebaja ei ole olulisi rikkumisi ega ühtegi distsiplinaarsüütegu toime

pannud, AJN on tuginenud karistamise ajaks aegunud teole ning karistust ei ole kaalutud, see

on ebaõiglane, ebaproportsionaalne ja ebavõrdselt kohtlev. Täiendavale kutseeksamile

suunamine tähendab kaebaja jaoks reaalset mainekahju ja klientide lahkumist eksamiks

ettevalmistamise aja jooksul. Vandeaudiitor D.F on audiitorettevõtja OÜ X ainus audiitor.

Kutseeksamid on tõsised ja rasked ning selle sooritamiseni jäävat aega tuleb reaalselt ka

eksamiks valmistumiseks kasutada. Seetõttu väheneb kaebaja sissetulek olulisel määral,

tekkimata jäävaks käibeks on hinnanguliselt 30 000 eurot.

Kaebaja peab ja tal on õigus keskenduda kutsetööle ning mitte kanda rahalist kulu ja asuda

täiendavaks eksamiks valmistuma enne, kui on saabunud lõplik õigusselgus vaidlustatud

karistusotsuse kehtivuse, sh karistuse püsima jäämise osas. Haldusakti kehtivuse

mittepeatamisel saabuks täiendava kutseeksami sooritamiseks määratud tähtpäev (hiljemalt

31.03.2026) vaieldamatult enne kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist, mis

tähendaks karistuse kandmise kohustust enne karistusotsuse üle peetava vaidluse lõppemist.

Vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine ei tekitaks kellelgi kahjulikku pöördumatut

tagajärge, esialgse õiguskaitse kohaldamine on mõistlik ja proportsionaalne.

3. AJN palus vastuses jätta kaebaja EÕK taotlus rahuldamata.

Kaebaja EÕK vajadus on väike. kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks

ning tulenevalt vandeaudiitorile seadusega pandud täiendusõppe kohustusest peab kaebaja

sõltumata 06.08.2025 otsusest läbima viidatud valdkondades täiendkoolituse. 06.08.2025

otsusega määratud täiendava kutseeksami läbimiseks omandatud täiendusõppe saab lugeda

audiitortegevuse seaduse (AudS) § 42 lg-s 1 sätestatud koolituskohustuse täitmise hulka.

AJN on kahel korral, st 15.02.2024 otsusega ja 19.05.2025 otsusega lõpetanud kaebaja

audiitorbüroo, st OÜ X kvaliteedikontrolli märkusega „oranž“ – audiitorteenuse kvaliteedis

esines oluline rikkumine, täiustamine nõutav. Ka nende otsuste leiud ja järeldused viitavad

sellele, et kaebaja peab oma kutsetegevuses muudatusi tegema. Kaebaja ei ole

kvaliteedikontrolli otsuseid vaidlustanud.

EÕK taotluse rahuldamine kahjustab avalikku huvi, milleks on audiitorteenuse osutamise

usaldusväärsus ja kvaliteet. Kaebajal on võimalik jätkata kutseteenuse osutamist senisel viisil

vaatamata asjaolule, et AJN on kahel korral leidnud kaebaja audiitorühingu kutseteenuse

kvaliteedis olulisi rikkumisi ja leidnud, et täiendamine on nõutav. Rikkumised tuvastati 2024.

ja 2025. a ning nende aastate jooksul ei parandanud kaebaja töövõttude kvaliteedis esinevaid

puudusi. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et puudustega audiitorteenuse osutamine

kahjustab oluliselt avalikke huve.

Kaebuse eduväljavaated on pigem kasinad. Kaebaja ega kaebaja audiitorühing ei ole

eelviidatud AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsuseid vaidlustanud. Tegemist on seega

kehtivate haldusaktidega ja vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja kutsetegevuses esinesid

otsustes näidatud puudused. Kaebusega soovitakse sisuliselt vaidlustada kehtivaid haldusakte,

3(8)

3-25-2924

mis on õiguslikult perspektiivitu. 06.08.2025 otsuses näidatud distsiplinaarsüütegu pole

aegunud ja kaebaja kaebuses esitatud vastuväidetest nähtuvalt mõistab ta hästi, mille eest teda

karistatakse. Vaidlusalune otsus on proportsionaalne ega kahjusta ebamõistlikult kaebajat.

Kaebaja mainekahju tuleneb eeskätt sellest, et tema kutsetegevuses tuvastati olulised

rikkumised, st AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsustest. Distsiplinaarmenetluse asjaolud ja

läbiviimine ei ole avalikud (vt AudS § 143 lg 3) ning AJN ei avalda ega ole senini avaldanud

ühtegi distsiplinaarkaristuse otsust. Asjaolu, et 06.08.2025 otsus võiks saada avalikuks ja

seeläbi kahjustada kaebajat, ei ole iseseisvalt 06.08.2025 otsuse õigusvastasuse või

vaidlustamise alus. Kaebajal on ka võimalik taotleda 06.08.2025 otsuse avaldamise piiramist.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).

200-eurost rahatrahvi ei saa pidada niivõrd suureks, et selle tasumine põhjustaks kaebajale

tõsiseid majanduslikke raskusi ja pöördumatuid tagajärgi kohtumenetluse ajal. Kaebajal on

piisavalt rahalisi vahendeid, et kohtuvaidluse ajal AJN-i 06.08.2025 otsus rahatrahvi osas

täita. Vaidlusaluse otsuse tühistamisel kuulub makstud trahvisumma kaebajale tagastamisele.

Seega puudub kaebajal EÕK vajadus rahatrahvi puudutavas osas.

Kindlal ajal toimuva kutseeksami ettevalmistamiseks ja sooritamiseks kuluvat aega pole aga

võimalik tagasi pöörata. Lähtuvalt kutseeksami olemusest ei saa seda ka võrdsustada

tavapärase täiendusõppega, milleks sobivat aega ja teemat saab kaebaja AudS § 42 lg-s 3

sätestatud piirides valida. Seega saab kaebaja EÕK vajadust kutseeksamile suunamist

puudutavas osas jaatada.

Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlustatud

otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks on vaja põhjalikumalt uurida poolte esitatud seisukohti

ja tõendeid, mida saab teha alles asja sisulise läbivaatamise käigus.

Käesoleval juhul ei ole EÕK kohaldamine siiski põhjendatud. Arvesse tuleb võtta, et kaebaja

audiitorbüroo suhtes, mille ainsaks vandeaudiitoriks on kaebaja, on kahel järjestikusel aastal

läbi viidud kvaliteedikontrollid, mis lõppesid AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsustega

tulemusega „oranž“ - audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised rikkumised, täiustamine

nõutav. Neid otsuseid, milles toodud rikkumised on ühtlasi olnud aluseks

distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, ei ole vaidlustatud. Seega puudub vaidlus, et kaebaja

teenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused ja tema pakutava audiitorteenuse kvaliteet

nõuab täiustamist. AudS § 145 p 3 näeb ette võimaluse määrata distsiplinaarkaristuseks

rahatrahv koos täiendavale kutseeksamile suunamisega.

AudS § 42 lg 1 näeb ette vandeaudiitori kohustuse täiendada oma teadmisi ja oskusi

täiendusõppe korra kohaselt. Käesoleval juhul tuleb eeldada, et kaebajal on kutseeksamiks

valmistumiseks piisav ajavaru ning tal on võimalik oma tegevusi planeerida selliselt, et

põhitöö tegemine poleks kriitiliselt häiritud. Juhul kui kaebaja kannab seoses eksamiks

ettevalmistamise ja selle sooritamisega kahju, on tal võimalik oma õigusi kaitsta ka

riigivastutuse seaduses sätestatud korras esitatava kahju hüvitamise nõudega.

Praegusel juhul kaalub avalik huvi kvaliteetse ja usaldusväärse audiitorteenuse suhtes üles

kaebaja EÕK vajaduse ning selle kohaldamata jätmisest tulenevad tagajärjed. Erinevate

lahenduste tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et vandeaudiitori hinnangud võivad olla

aluseks hilisemate finantsotsustuste vastuvõtmisele ning vajadus kaitsta audiitorteenuse

4(8)

3-25-2924

kvaliteeti on oluline avalik huvi. EÕK-d saab kohaldada juhul, kui esineb piisav kindlus, et

osutatav audiitorteenus – sh kohtumenetluse ajal – vastab teenuse osutamiseks vajalikele

nõuetele (Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2019 määrus asjas nr 3-19-897, p-d 20 ja 21).

Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ning uue määrusega

peatada kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni vastustaja

06.08.2025.a otsuse nr 1153 kehtivus.

Kohus on hinnanud ebaõigesti EÕK vajadust rahatrahvi puudutavas osas. Kohus on füüsilisest

isikust kaebaja varalist seisundit hinnanud juriidilise isiku OÜ X 2024. a majandusaasta

aruande alusel. Põhjendamatu on kaebaja ja tema audiitorbüroo varade automaatne

samastamine. Kaebajal on vajadus kasutada 200 eurot muude kulude ja kohustuste

kandmiseks.

Kutseeksamile suunamist puudutavas osas on kohus hinnanud ebaõigesti avalikku huvi.

Vastustaja lubab kaebajal enne täiendava kutseeksami sooritamist tegutseda edasi ilma

piiranguteta perioodil 07.08.2025 – 31.03.2026. EÕK-d saab seega kohaldada, kuna esineb

piisav kindlus, et osutatav audiitorteenus vastab teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele.

Halduskohus ei ole arvestanud vaidlustatud haldusaktiga määratud karistuse tegelikku toimet

ja mõju kaebajale. Samuti ei ole kohus arvestanud sellise avaliku huvi puudumist, mis nõuaks

jõustumata karistusotsuse täitmist. Ebaõige on halduskohtu väide, et karistuseks määratud

kutseeksam ei põhjustaks kaebajale olulisi tagajärgi. Kutseeksam on täienduskoolitusega

võrreldes palju koormavam.

6. Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja ei ole tõendanud esialgse õiguskaitse vajadust 200 euro suuruse rahatrahvi osas.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei suuda hiljemalt 04.11.2025

maksta 200-eurost rahatrahvi. Sellist rahatrahvi ei saa pidada kaebajat ebamõistlikult

koormavaks.

Kehtivate ja vaidlustamata haldusaktidega, st AJN-i 15.02.2024 otsusega ja 19.05.2025

otsusega hinnati kaebaja audiitorbüroo KVK-d märkusega ORANŽ – audiitorteenuse

kvaliteedis esines oluline rikkumine, täiustamine nõutav. Täiendava kutseeksami valdkonnad

kattuvad vandeaudiitori kohustusliku täiendusõppe valdkondadega, mistõttu täiendava

kutseeksami sooritamine ei ole kaebajat ülemäära koormav. Kaebaja esialgse õiguskaitse

vajadus täiendava kutseeksami osas on väike.

Kohtupraktika kohaselt on kvaliteetne ja nõuetele vastav audiitorteenuse osutamine oluline

avalik huvi, mis välistab erinevates vastustajaga seotud kohtuvaidlustes esialgse õiguskaitse

kohaldamise, sh kohtuvaidlustes, milles vaidlustatakse vandeaudiitori kutse äravõtmist või

audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. EÕK kohaldamine tähendaks, et kaebaja

saaks jätkata vandeaudiitori kutsetegevust senisel viisil, st viisil, millega võivad kaasneda

olulised rikkumised kutsetegevuse kvaliteedis. EÕK kohaldamine kahjustaks oluliselt

audiitorteenuse osutamise usaldusväärsust ja kvaliteeti.

5(8)

3-25-2924

Kätte toimetatud, st kehtiv haldusakt kuulub täitmisele, v.a. kui haldusorgan või kohus peatab

haldusakti täitmise. Väited kaebaja poolt kõikide nõuete täitmise ja täiendavaks

kutseeksamiks antud 7-kuulise tähtaja liigse pikkuse osas on vastuolus kaebaja väidetega, et

kaebaja ei pruugi täiendavat kutseeksamit läbida ja et täiendavaks kutseeksamiks on vajalik

spetsiifiline täiendav ettevalmistusaeg. Kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et ta saab

täiendava kutseeksami sooritamiseks läbitud koolitused arvestada vandeaudiitori kohustusliku

koolituse hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. EÕK kohaldamiseks

peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). EÕK taotluse lahendamisel peab kohus

HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste

tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017

määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). EÕK kohaldamine ei eelda seejuures kaebusel väga heade

eduväljavaadete olemasolu, vaid EÕK kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes

kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus

nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 200-eurost rahatrahvi ei saa pidada niivõrd

suureks, et selle tasumine põhjustaks kaebajale tõsiseid majanduslikke raskusi ja

pöördumatuid tagajärgi kohtumenetluse ajal. Kaebaja ei ole majanduslike raskuste esinemist

usutavalt põhistanud. Kuna kaebajal puudub rahatrahviga seoses esialgse õiguskaitse vajadus,

siis jättis halduskohus taotluse selles osas põhjendatult rahuldamata.

10. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal on esialgse õiguskaitse

vajadus kutseeksamile suunamist puudutavas osas. Täiendava kutseeksami (sh osaliselt)

sooritamiseks tuleks ka kogenud ja täiendusõppes osalenud vandeaudiitoril ilmselgelt ette

valmistuda ning sellel ajal ei oleks tal võimalik täielikult oma kutsetegevusele pühenduda.

Kaebaja kutsetegevus oleks igal juhul oluliselt piiratud ka tulenevalt AudS § 65 lg-st 5.

Praeguses asjas tehtav kohtuotsus ei saaks ilmselt jõustuda enne 31.03.2026 (vähemasti

edasikaebamise korral). Kui kaebaja sooritaks täiendava kutseeksami vaidlustatud otsuses

määratud tähtajaks, ei oleks see enam tagasipööratav, kaebus muutuks suures osas ainetuks ja

kaebaja õiguste tõhus kaitse kohtuotsusega sisuliselt võimatuks. Kui kaebaja täiendavat

kutseeksamit määratud tähtpäevaks ei läbi, siis riskib ta võimalusega, et temalt võetakse ära

vandeaudiitori kutse (vt AudS § 32 lg 4 p 4) ja isegi selle otsuse vaidlustamise korral ei ole

EÕK kohaldamine kindel. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa eeltoodu tõttu pidada väheseks.

11. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et kaebust ei saa praeguses menetlusetapis

pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks rõhutada, et AJN-i

vaidlustatud otsus, nagu halduskohus ka märkinud on, tugineb kaebaja audiitorbüroo

kvaliteedikontrolli tulemuste kohta koostatud AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsustele, mida

6(8)

3-25-2924

ei ole vaidlustatud. Audiitorettevõtja suhtes läbiviidava kvaliteedikontrolli raames hinnatakse

mh vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja AudS-ga sätestatud nõuete täitmist (AudS §

137 lg 6 p 1), kuid kvaliteedikontrolli tulemusi kajastav otsus ei ole siiski eelhaldusakt

distsiplinaarmenetluses tehtavale otsusele. Audiitori suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise

võivad küll tingida mh kvaliteedikontrolli tulemused (AudS § 143 lg 1), kuid neile on

vandeaudiitoril võimalik esitada vastuväiteid nii distsiplinaarmenetluses kui ka karistuse

määramise otsuse vaidlustamisel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2019 määrus nr 3-19-

1486, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2923, p 13).

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et audiitorteenuse usaldusväärsuse

ja kvaliteedi suhtes esineb kaalukas avalik huvi, kuid praeguses asjas ei ole välja toodud

selliseid asjaolusid, mille põhjal tuleks järeldada, et avalik huvi saaks ülemääraselt

kahjustatud juhul, kui kaebaja ei läbi osalist täiendavat kutseeksamit hiljemalt 31.03.2026,

vaid kaebuse rahuldamata jätmise korral peaks seda tegema alles pärast kohtuotsuse

jõustumist (vt sarnases asjas ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2025 määrus haldusasjas nr

3-25-2923, p 14). Ringkonnakohus võtab seejuures arvesse, et kaebajal on AudS § 42 lg-st 1

tulenev kohustus oma teadmisi jooksvalt täiendada ning puuduvad väited, et kaebaja oleks

kõnealust kohustust rikkunud. Vaidlustatud AJN-i 06.08.2025 otsusest nähtub, et kaebaja on

teinud vastustajaga koostööd ja võimalikke eksimusi tunnistanud ning lisaks on otsuse p-s

2.14 leitud, et puudub ohu jätkuva kaitsmise vajadus. Kuna AJN-i 19.05.2025 otsusega mh

suurendati kaebaja audiitorbüroo kvaliteedikontrolli nimisagedust (1 × aastas), siis on

vastustajal lähiajal võimalik veenduda, kas meetmeid on rakendatud ja kas need on olnud

tulemuslikud. Kui uue kvaliteedikontrolli raames peaksid siiski ilmnema samalaadsed

rikkumised, võib see anda täiendava aluse järelduseks, et tegelikuks põhjuseks on kaebaja

puudulikud teadmised ja oskused ning sel juhul võib EÕK jätkuv kohaldamine osutuda

avalikku huvi ülemääraselt kahjustavaks.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu

määruse resolutsiooni p 6 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja EÕK taotluse

peatada vaidlustatud otsuse täitmine osas, milles kaebajat karistati täiendavale kutseeksamile

suunamisega. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega peatab AJN-i

06.08.2025 otsuse nr 1153 täitmise osas, milles kaebajat karistati täiendavale kutseeksamile

suunamisega EFS ja VKS-üld moodulite osas.

14. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebus AJN-i 06.08.2025 otsuse nr 1153 tühistamiseks

jääb rahuldamata osas, milles kaebajat karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega

moodulite „Eesti finantsaruandluse standard“) ja „Vandeaudiitori kutsetegevuse standard –

üldosa“ osas, siis tuleb AJN-l pärast kohtuotsuse jõustumist määrata täiendava kutseeksami

sooritamiseks kaebajale uus mõistlik tähtaeg. Vastustajal on võimalik täpsemalt hinnata,

milline on asjassepuutuvate moodulitega seonduvalt ettevalmistamist vajav maht ning

kaalumisel saab muu hulgas arvestada rikkumisest möödunud aega ja sellest tulenevalt

tungivamat avalikku huvi, et täiendava kutseeksami sooritamise kohustuse täitmine toimuks

esimesel võimalusel (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2026 määrus asjas nr 3-

25-2923, p 11).

15. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja ja temaga seotud audiitorettevõtja nimed tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(8)

3-25-2924

8(8)