2-26-3382/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-3382

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; e-post: xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX; e-post: xxx)

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinna notar Kristel Jänese

büroos.

3. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid pooled abielu esimest korda abielu 2023.aastal, abielu kestis lühiajaliselt.

Pooled abiellusid uuesti xx.xx.xxxx, lootuses proovida uuesti perekonda luua. Hageja ise

töötab pidevalt Norras ning käib tavaliselt iga 2,5 kuu järel umbes kaheks nädalaks kodus

puhkusel. Pärast abiellumist piirdus kogu kostja suhtlus hagejaga üksnes raha küsimisega.

Kostja ei helista ega kirjuta hagejal, kui hageja on Norras. Poolte vahel ei ole kujunenud

normaalseid usalduslikke perekondlikke suhteid. Hageja on soovinud abielu lahutada, kuid

kostja ei ole olnud nõus tulema lahutamiseks notari juurde. Hageja ei pea võimalikuks

abieluliste suhete taastumist ja palub abielu lahutada.

13.02.2026 esitas kostja kohtule vastuse, milles märgib, et ta soovib samuti lahutust ilma

kostja kohalolekuta.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Hageja ja kostja abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna notar Kristel Jänese büroos. Hageja on

esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja ei pea võimalikuks kostjaga

abielulisi suhteid taastada. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus ei pea käesolevalt vajalikus pooli ära kuulata, kuivõrd kohtu hinnangul nähtub mõlema

poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu

lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik