3-26-344/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-344

Määruse kuupäev

17. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kirjad

sobival ajal

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabastuskonto väljavõte ajavahemiku

4. oktoober 2025 kuni 3. veebruar 2026 kohta.

5. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

6. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

7. Rahuldada X-i taotlus ning tagastada talle kaebuse paberkandjal esitatud lisad.

8. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1-3, 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7, riigi õigusabi seadus

(RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 2. jaanuaril 2026 Tartu Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise,

milles selgitab, et varasemalt on kirjade jagamine ning kokku kogumine toimunud

ajavahemikul kell 21.00-22.00, kuid nüüd peab kirjad üle andma kinnipeetavale vabaks

kasutamiseks mõeldud ajal. Kirja andmiseks ei tule valvur kinnipeetava kambri juurde, vaid

kinnipeetav peab ise valvuri üles otsima ning kirja üle andma. Kaebajal on tervisliku seisundi

tõttu raskendatud kirjade toimetamine valvuritele.

2. Tartu Vangla tagastas 12. jaanuari 2026. a otsusega nr 1-8/2-26/2-2 X-i vaide. Kinnipeetav

taotleb kirjade jagamise korraldamist sektorite kinnioleku ajal ajavahemikus 21:00-22:00 või

3-26-344

alternatiivina 12:00-15:00. Kehtiv õigus ei reguleeri, kuidas ja kus täpsemalt peaks vangla

korraldama kirjade jagamise- ja kirjade korjamise kinni peetavatelt isikutelt. Töökorraldus

muutus ei puuduta kaebaja õigusi ning vastava toimingu vaidlustamiseks puudub vaideõigus.

Kaebaja ei ole taotlenud vanglalt kirjade kättetoimetamist ajavahemikus 21:00-22:00 või

alternatiivina 12:00-15:00 ning seega ei ole eeldused toimingu sooritamise nõudeks täidetud.

3. Kaebaja esitas 19. jaanuaril 2026 täiendava pöördumise, milles heidab Tartu Vanglale ette,

et esitatud pöördumine oli taotlus, mitte vaie. Vangla ei lähtunud pöördumise sisust, vaid

pealkirjast. Vangla oleks pidanud laskma kaebajal pöördumist täpsustada. Kaebaja palub

lahendada tema pöördumine sisust lähtuvalt ning korraldada kirjade väljastamine ning vastu

võtmine ajavahemikus 12.00-15.00 või 21.00-22.00.

4. Tartu Vangla vastas kaebaja täiendavale pöördumisele 29. jaanuari 2026. a vastusega

märgukirjale nr 2-2/2-26/385-2. Vangla ei ole vaide tagastamisel tuginenud asjaolule, et

pöördumine oli pealkirjastatud kui vaie. Vangla ei ole käsitlenud kaebaja esialgset pöördumist

taotlusena. Vangla hinnangul oli kaebaja eesmärgiks vaidlustada vangla toimingut, mille

käigus muudeti kinnipeetavatele kirjade väljastamist ning kogumist. Kuna toiming ei sea

piiranguid kaebaja õigusele pidada vanglas kirjavahetust ega riiva muid kaebaja õigusi, ei

olnud kaebajal vaide esitamiseks õigust. Vangla ei tuvastanud, et kaebajal oleks probleeme

kirjade üle andmisega, sest kaebaja oli üksnes 2026. a jaanuarikuu jooksul välja saatnud 39

kirja ning kirju saatnud või saanud 21 erineval päeval.

5. X esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vangla

kohustamist väljastada kirjad sektori kinni oleku ajal ajavahemikus kell 12.00-15.00 või

21.00-22.00. Kaebaja põhjendab kirjade väljastamise vajadust sektori kinni oleku ajal kehva

tervisliku seisundiga. Vangla oleks pidanud kaebaja pöördumisi käsitlema taotlusena ning

lahendama sisuliselt. Kaebajale oleks pidanud vähemalt andma võimaluse pöördumiste

täpsustamiseks ja parandamiseks. Kaebaja esitas

taotlused

riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, riigi õigusabi saamiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

6. Tartu Vangla esitas 11. veebruari 2026. a vastuses kohtunõudele kaebaja 2. ja 19. jaanuari

2026. a pöördumised ning Tartu Vangla 12. jaanuari 2026. a otsuse ning 29. jaanuari 2026. a

vastuse.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebaja nõuab, et Tartu Vangla väljastaks kirjad sektori kinni oleku ajal

ajavahemikus 12.00-15.00 või 21.00-22.00 ehk tegemist on kohustamiskaebusega toimingu

sooritamiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 tähenduses.

8. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise ning lahendab seejärel riigi õigusabi ning

esialgse õiguskaitse taotlused.

9. HKMS § 47 lg 1 kohaselt seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

3-26-344

rahuldatud. Kaebaja kohustamiskaebuse lahendamiseks on ette nähtud kohustuslik kohtueelne

menetlus vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

10. Tartu Vangla tagastas 12. jaanuari 2026. a otsusega nr 1-8/2-26/2-2 kaebaja vaide. Vangla

põhjendab, et kaebajal puudus vaide esitamiseks kaebeõigus. Kaebajal ei ole subjektiivset

õigust nõuda kirjade üleandmist ühel kindlal viisil. Kehtiv õigus ei reguleeri kuidas ja kus

täpsemalt peaks vangla korraldama kirjade jagamise ning korjamise. Kaebuse esitamine

kohtule juhul, kui isiku kohustamisnõue on jäetud läbi vaatamata (tagastatud), on lubatav siis,

kui kohustamisnõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8.

oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3 3-1-30-12, p 18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-

15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas

nr 3 18 32, p 10).

11. Kohtu hinnangul ei olnud Tartu Vanglal alust kaebaja vaide tagastamiseks. Kaebaja on

kohtule õigesti märkinud, et vangla oleks kaebaja pöördumise liigitamisel pidanud lähtuma

selle sisust. Kohus ei nõustu Tartu Vangla tõlgendusega, et kaebaja oli 5. jaanuaril 2026

esitanud vaide. Kohtu hinnangul viitas kaebaja 5. jaanuari 2026. a pöördumise sõnastus oma

olemuselt esmajoones märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1 mõistes märgukirjale, sest kaebaja tegi Tartu

Vanglale ettepaneku muuta töökorraldust. Kuigi kaebaja pöördumise sõnastus viitas

märgukirjale, siis kaebaja eesmärki arvestades oleks kõige efektiivsemaks vahendiks olnud

kohustamisnõude esitamine. Seega saab efektiivse õiguskaitse põhimõttest lähtuvalt kaebaja

pöördumist tõlgendada kui kohustamisnõuet väljastada Tartu Vanglas kirju sektori kinni

oleku ajal ajavahemikus 12.00-15.00 või 21.00-22.00. Sellist tõlgendust toetab ka Tartu

Vangla inspektor-kontaktisiku märge kaebaja pöördumise vastuvõtmisel, et tegemist on

puudustega vaide või alternatiivselt toimingu sooritamise nõudega (dtl 14). Seega on Tartu

Vangla ebaõigesti liigitanud kaebaja pöördumise vaideks ning vanglal puudus alus

dokumendi tagastamiseks. Tartu Vangla oleks saanud vea parandada kaebaja 19. jaanuari

2026. a pöördumisele vastates ning käsitledes kaebaja pöördumist kohustamisnõudena, kuid

vangla on teise kirja liigitanud märgukirjaks. Tartu Vangla on jätnud kaebaja taotluse

sisuliselt lahendamata. Seega on X läbinud nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse

menetluse ning kaebuse esitamine kohtule on lubatud.

12. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

12.1. Praegusel juhul tuleb kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Vangla muudetud

töökorraldus kirjade kogumisel on seotud kinnipeetava õigusega pidada kirjavahetust (VangS

§ 28 lg 1). Kaebaja subjektiivse õiguse riive on vähene, sest vangla ei ole seadnud olulisi

piiranguid kirjade üle andmiseks. Vangla on töökorralduse muudatusega muutnud kirjade

jagamise ning vastu võtmise korraldust. Kaebajal ei ole keelatud kirju või pöördumisi üle

anda ega ole tehtud mingeid olulisi takistusi. Kaebaja peab uue korra kohaselt ise kirjad

valvuriteni toimetama kinnipeetavatele vabaks kasutamiseks mõeldud ajal ning arvestades

3-26-344

kaebaja tervislikku seisundit, võib see kaasa tuua teatud ebamugavusi. Kaasnevad

ebamugavused aga ei ole sedavõrd ulatuslikud, et neist nähtuks kaebaja õiguste intensiivset

riivet.

12.2. Kohtu hinnangul on kohustamisnõude rahuldamine vähetõenäoline. Kohus nõustub

vastustajaga, et kehtiv õigus ei anna kaebajale õigust nõuda kirjade üleandmist temale sobival

ajal. Samuti ei saa kaebajal varasemast töökorraldusest olla tekkinud õigustatud ootust, et

kirjade jagamine ning üleandmise korda tulevikus ei muudeta. Kinnipeetavatel on võimalik

kirju üle anda eluosakonna avatud ajal, milleks kinnipeetavatele on Tartu Vangla kodukorra

järgi ette nähtud kuus tundi, mis on piisav kõigi vajalike ning kinnipeetava soovitud

toimingute tegemiseks. Uue kirjade jagamise ning üleandmise korraldusega ei ole kaebajale

seatud piiranguid, mis välistaks või muudaks ebamõistlikult keeruliseks kirjade ning

pöördumiste üle andmise valvuritele või muudaks õiguse kirjavahetusele näiliseks. Kohtu

hinnangul ei ole kaebaja väide usutav, et valvurid kaebaja kirju vastu ei võta. Tartu Vangla

vastustest kaebaja pöördumistele nähtub, et kaebaja on ainuüksi 2026. a jaanuarikuu jooksul

välja saatnud 39 erinevat kirja ning saatnud või saanud kirju 21 erineval päeval (dtl 21). Seega

on kaebajale tagatud õigus kirjavahetusele ning Tartu Vangla tegevus ei ole olnud

õigusvastane ning puudub alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.

12.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS

§ 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse,

siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus

jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

13.1. Kaebaja on koostanud kohtule avalduse, milles on viidatud asjakohastele kohtueelse

menetluse materjalidele ning millest on kohtule arusaadav kaebuse eesmärk. Kaebaja on ka

varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-26-388, 3-26-97, 3-25-2810, 3-25-2699, 3-25-

2650, 3-25-2314, 3-25-2206, 3-25-787, 3-25-583, 3-25-391, 3-25-295, 3-25-103, 3-24-2072,

3-24-2001 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

13.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

3-26-344

14. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis

peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse

tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise

määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).

14.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks

esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 4.

oktoober 2025 kuni 3. veebruar 2026 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest

nähtuvalt ei ole tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1,

Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse

taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt

mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

14.2. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse

alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse

kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul puudub

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alus.

14.3. Kaebaja ei ole taotluses esitanud selget soovi ühegi esialgse õiguskaitse meetme

rakendamiseks. Kaebaja ei ole kohtule esitanud põhjendusi või selgitusi esialgse õiguskaitse

vajaduse kohta. Kaebaja viitab üksnes abstraktselt haldusasjas nr 3-26-37 kohaldatud

esialgsele õiguskaitsele. Eelnimetatud haldusasjas kohustas kohus Tartu Vanglalt võimaldama

kaebajal ravimeid võtta kambris. Erinevalt haldusasjast nr 3-26-37 puudub kohtu hinnangul

kaebajal selles asjas esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus

asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul kaebajat sellised tagajärjed ei ähvarda.

Kaebajale on jätkuvalt tagatud võimalus pidada kirjavahetust ning kirju vanglaametnikele üle

anda. Seda tõendab asjaolu, et kaebaja on saanud 2026. a jaanuarikuu jooksul vangla üle anda

39 kirja ning kirju saanud või saatnud 21 erineval päeval. Kaebajat ei ähvarda kirjavahetuse

pidamise õigusest mingil viisil ilma jäämine või selle oluline piiramine. Samuti ei nähtu

kohtule vajadust, et kaebaja peaks saama kirju üle anda kambris. Kaebaja ei ole kohtule

esitanud mingeid täiendavaid asjaolusid, mille tõttu uue korra kohaselt kirjade üle andmine

oleks takistatud või kaebajale oluliselt raskendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus jätab

kaebaja esialgse õiguskaitse rahuldamata.

15. Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle kaebuse lisad. Kohtule esitatud paberdokumente

säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti

(HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 56 lg 5). Kohus rahuldab

kaebaja taotluse ja tagastab talle kaebuse paberkandjal esitatud lisad käesoleva määrusega,

sest nendest tehtud koopiad on kohtute infosüsteemis olemas.

3-26-344

16. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider