2-24-6234/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-24-6234

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus Sergei

Revkolt 9755 euro 60 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. mai 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Sergei Revko määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248), lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Puudutatud isik Sergei Revko (isikukood

XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-6234 osas,

milles maakohus mõistis Sergei Revkolt välja avalduse esitamise (18. aprill 2024)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2023 eurot 63 senti. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta Swedbank P&C Insurance AS-i nõue avalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks rahuldamata. Muus osas jätta

maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse

põhjendusi.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 22. mai 2024. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

"1. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus osaliselt.

2. Välja mõista Sergei Revkolt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks põhinõue

9755 eurot 60 senti.

3. Välja mõista Sergei Revkolt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks alates 19.

aprillist 2024 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude (9755 eurot 60 senti)

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni kohustuste kohase täitmiseni. Muus osas jätta Swedbank P&C Insurance AS-

i viivisenõue rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta Sergei Revko kanda.

4.1. Välja mõista Sergei Revkolt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 50 eurot.

4.2. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras."

4. Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 18. aprillil 2024 Viru Maakohtule avalduse,

milles palus mõista Sergei Revkolt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja põhivõla 9755

eurot 60 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 2023 eurot 63 senti ning viivise põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. aprillist 2024 kuni põhinõude

täitmiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Korter aadressil XXXXX kuulub puudutatud isikule. Korteris nr 20 toimus 20. aprillil 2021

veeavarii. Korteriühistu kinnitusel põhjustas veeavarii korteri nr 20 elanik, kui lõhkus ära

torude ühenduskoha, mistõttu kuum vesi lekkis.

Veeavarii tagajärjel said samas elamus asuvad korterid nr 13 ja 18 veekahjustusi. Korteritele

nr 13 ja 18 tekkinud kahju kõrvaldamise kulud on vastavalt 5591 eurot 40 senti ning 4354

eurot 20 senti. Korterid nr 13 ja 18 olid veeavarii toimumise ajal kindlustatud avaldaja juures.

Avaldaja arvestas korteri nr 13 kahju kõrvaldamise kuludest maha omavastutuse osa 190

eurot ning hüvitas korteri nr 13 kahju kõrvaldamise kulud 5401 euro 40 sendi ulatuses.

Avaldaja arvestas korteri nr 18 koduse vara hüvitise summast maha omavastutuse 190 eurot

ning hüvitas korteri nr 18 kahju kõrvaldamise kulud 4354 euro 20 sendi ulatuses. Avaldaja

hüvitas kahju kokku 9755 eurot 60 senti.

Avaldaja palus puudutatud isikule saadetud nõudekirjades hüvitada korteritele nr 13 ja 18

tekkinud kahju hiljemalt 12. aprillil 2022. Puudtatud isik ei ole senini kahju hüvitanud.

Avaldaja arvestab viivist 9755 eurolt 60 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 13. aprillist 2022 kuni 18. aprillini 2024, kokku 2023 eurot 63 senti.

2. Puudutatud isik sai avalduse ja selle menetlusse võtmise määruse isiklikult allkirja vastu

kätte, ent ei vastanud avaldusele maakohtu poolt selleks antud tähtaja jooksul.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas 22. mai 2024. a määrusega avalduse, mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja põhivõla 9755 eurot 60 senti, viivise 2023 eurot 63 senti ning viivise

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. aprillist 2024 kuni

põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 50 eurot koos viivisega.

Avaldaja tõendas piisavalt kahju hüvitamise eeldusi – kahju tekkimist, selle suurust ja

põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale

ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud. Puudutatud isik

oleks pidanud vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu

(VÕS § 103 lg 2). Ta ei teinud seda. Puudutatud isik ei tõendanud ka, et kahjustav asjaolu

tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi

rikkunud.

Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku

vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite

omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterid.

Avaldaja viivisenõue on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi või alternatiivselt teha uus määrus, millega

jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik ei valda eesti keelt. Ta ei saanud talle saadetud dokumentidest aru.

Puudutatud isikule määrati esindaja pärast maakohtu määruse tegemist.

Nõue ei ole tõendatud. Maakohus ei põhjendanud, milliste tõendite alusel ta tuvastas, et

korteris nr 20 toimunud veeavarii tõttu tekkis korteritele nr 13 ja 18 kahju. Avaldaja ei

tõendanud, kuidas kahju tekkis toimus, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist ja just

sellest toru osast, mille eest puudutatud isik vastutab. Avaldaja ei tõendanud, kust veekahju

alguse sai ja et puudutatud isik kahjustas joobeseisundis kuumaveetoru. Puudatatud isiku

korter nr 20 ei asu korteritega nr 13 ja 18 kohakuti. Põhjuslik seos korteris nr 20 toimunu ja

kahju vahel on tõendamata.

Ülevaatusaktid koostati päev pärast veeavariid. Need koostati korterite nr 13 ja 18 omanike

sõnade kohaselt, kes olid huvitatud avaldajalt võimalikult suure kindlustushüvitise saamisest.

Korterite nr 13 ja 18 omanikud ei viibinud kahju tekkimise juures. Avaldaja ei kaasanud

puudutatud isikut korterite nr 13 ja 18 ülevaatamisse. Ülevaatusaktid ei ole seega tõendid.

Avaldusele lisatud fotodelt ei nähtu nende tegemise kuupäev. Fotode alusel ei saa kindlaks

teha kahju ulatust. Fotode seos kahjuga ei ole selge. Fotodelt ei nähtu, mis on kahjustada

saanud. Avaldaja ei lisanud kasutatud niiskusemõõdiku taatlemissertifikaati, mistõttu ei ole

teada, kas niiskust mõõdeti taadeldud seadmega ja kas mõõtmisandmed on õiged. Avalduse

lisa 16 koostas korteri nr 14 omanik. See tõend ei puutu asjasse. Avalduse lisa 17 koostamise

kuupäev on märgitud segaselt. Puudutatud isikul tekiks kohustus tõendada, et ta rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu, juhul, kui avaldaja nõue on piisavalt põhjendatud ja tõendatud.

Praegusel juhul see nii ei ole.

Avaldaja ei pakkunud puudutatud isikule võimalust tekkinud olukorda heastada ega kahju ise

kõrvaldada. Avaldaja ei tõendanud, et tööd on tehtud ja ta on kahju hüvitanud.

Puudutatud isik taotleb aegumise kohaldamist. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isik sai

avaldaja kahjunõuded kätte. Viivisenõue ei ole seega põhjendatud.

5. Avaldaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Nõue on tõendatud. Korteriühistu kinnitusega on tõendatud, et puudutatud isik põhjustas

veelekke, kuna ta lõhkus korteris nr 20 veetoru. Puudutatud isik ei tõendanud vastupidist.

Vesi liigub maja konstruktsioonide kaudu allapoole, sh kõrvale ja mitte üksnes otse alla. See,

et korterid nr 13 ja 18 ei asu korteriga 20 kohakuti, ei oma seega tähtsust. Avaldaja esitatud

tõendid on usaldusväärsed ja omavahel kooskõlas. Tõenditelt nähtub kahju ulatus. Avalduse

lisas 17 on märgitud, et õige kuupäev on 20. aprill 2021, sest algselt märgiti ekslikult aktil

juhtumi toimumise kuupäevana 22. aprill. See parandati hiljem. Avaldaja ei pea esitama

niiskusmõõdiku taatlemissertifikaati, kuna avaldaja esitatud fotodelt nähtuvad niigi

niiskuskahjustused. Puudutatud isik ei tõendanud, et ta ei vastuta kahju eest.

Avaldaja ei pidanud puudutatud isikut kahju ülevaatamisele kaasama ega pakkuma talle

võimalust kahju kõrvaldada. VÕS § 107 ei ole kohaldu. Tegemist ei ole lepingulise suhtega.

Nõue ei ole aegunud. Avaldaja teatas puudutatud isikule nõudest 7. ja 10. veebruaril 2022

ning 5. aprillil 2022. Puudutatud isik kasutab e-posti aadressi ja pidi seega nõudest teadlik

olema. Viivisenõue on seega põhjendatud. Isegi kui viivise nõue ei oleks avalduses viidatud

ajast põhjendatud, on see põhjendatud avalduse kohtule esitamisest.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud

isikult välja avalduse esitamise seisuga (18. aprill 2024) sissenõutavaks muutunud viivise

2023 eurot 63 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab

avaldaja nõude avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks

rahuldamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata,

täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2² ja § 659).

8. Asjas on tegemist kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldajale VÕS § 492 lg

1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõudega puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust

rikkunud teise korteriomaniku vastu. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

9. Korteriomandist lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema

asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma

kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1),

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500/62, p 13). Selliselt on avaldaja

poolt puudutatud isiku vastu esitatud nõuet kvalifitseerinud ka maakohus.

Praeguses asjas on oluline eelnevale lisada, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise

korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust kohtupraktika kohaselt jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi

olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu

põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav

(vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21).

10. Puudutatud isik leiab, et maakohus ei ole ülalviidatud kahjunõude eeldusi tõenditele

tuginedes tuvastanud ning kohtu järeldused on nõuetekohaselt põhjendamata.

Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maakohtu määrus ei vasta kõnealuses osas

TsMS § 465 lg 2 p-st 8 ja § 478 lg-st 1 tulenevatele nõuetele. Ringkonnakohus saab selle

minetuse praeguses asjas aga kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

10.1.

Kahju tekkimine puudutatud isikule kuuluva korteriomandi eriomandi (korteri nr 20)

piirest on tõendatud avaldusele lisatud XXXX korteriühistu teadetega, mille kohaselt tekkis

veekahju veetoru purunemisest korteris nr 20 (dtl 70 ja 71). Ühel nendest teadetest (dtl 70) on

kahjustada saanud korterina märgitud küll XXXX asuv korter, kuid teatel kirjeldatud sama

kahju tekitanud sündmust, s.o 20. aprillil 2021 korteris nr 20 toimunud veeavariid. Samuti ei

muuda teisel teatel tehtud kuupäeva parandus (dtl 71) seda tõendit ebausaldusväärseks.

Veelekkest tekkinud kahjustusi korterites nr 13 ja 18 kinnitavad avaldusele lisatud kahjustatud

vara ülevaatusaktid (dtl 13–16 ja 47–50) ning korterites tehtud fotod (dtl 17–40 ja 50–65).

Aktides on samuti märgitud kahju põhjuseks veetoru purunemine korteris nr 20. Puudutatud

isik ei ole määruskaebuses selgitanud, millised võisid olla veekahju tekkimise alternatiivsed

põhjused . Puudutatud isik ei ole esitanud omalt poolt ka mistahes sellekohaseid tõendeid.

10.2.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et ülalviidatud ülevaatusaktid pole

usaldusväärsed tõendid. Asjaolu, et aktid on koostatud järgmisel päeval pärast kahjujuhtumi

toimumist (mitte samal päeval) või et puudutatud isikut aktide koostamise juurde ei kutsutud,

ei muuda neid tõenditena tsiviilkohtumenetluses lubamatuteks ega anna põhjust kahelda

tõendi usaldusväärsuses. Väär on ka puudutatud isiku arusaam, et ülevaatusaktid on koostatud

ainult kahjustatud korterite omanike sõnade kohaselt. Aktidest nähtuvalt on kahjude ulatuse

fikseerinud kindlustusandja. Kindlustusandja (st avaldaja) esindaja on aktidele koos

kindlustusvõtjatega alla kirjutanud. Puudutatud isiku kutsumine kahjustuste fikseerimise ja

akti koostamise juurde ei olnud kindlustusandjale kohustuslik ning avaldaja ei pea seda eraldi

põhjendama. Kahju suuruse kindlakstegemine oli kindlustusjuhtumi puhul eelkõige avaldaja

enda kohustus.

10.3.

Ülalmärgitud fotode osas on puudutatud isik määruskaebuses leidnud, et ei ole selge,

millal fotod on tehtud ja kas need on seotud avalduses märgitud kahjuga. Ringkonnakohus

märgib, et hindab tõendeid nende kogumis (TsMS § 232 lg 1). Kõnealused fotod ei ole kahju

põhjuse ja suuruse tuvastamisel kohtu jaoks ainsad tõendid. Avaldaja on koos avaldusega

esitanud nii ülevaatusaktid kui ka fotod, milledelt nähtuvad aktidel kajastatud kahjustused

ning nende ulatus. Samuti on fotode juurde lisatud selgitused, millist kahju mingi foto tõendab

või mille kohta foto on esitatud. Lisaks on kindlustusandja hüvitamiskohustust arvestades

väheusutav kindlustusandja huvi jätta kahjujuhtumi asjaolud, mh kahju suurus, kindlaks

tegemata ning esitada hiljem kohtule tõendina asjakohatuid fotosid. Asjaolul, et avaldaja ei

ole esitanud fotodelt nähtuva niiskusmõõdiku taatlemissertifikaati, ei ole asjas määravat

tähtsust. Enamikelt fotodelt on vee- ja niiskuskahjustused ka silmaga nähtavad. Lisaks on

kahjustusi kirjeldatud ka ülevaatusaktides.

10.4.

Kahju tekkimist korteri nr 20 piirest ei välista asjaolu, et korterid nr 13 ja 18 ei asu

korteriga nr 20 kohakuti. Puudutatud isik kinnitab ise määruskaebuses, et korterid nr 13 ja 18

asuvad korterist 20 allpool, vastavalt maja teisel ja kolmandal korrusel. Üldiselt teadaolevalt

ei pruugi vesi imbuda otse läbi maja konstruktsiooni, vaid voolab alla kandekonstruktsioonide

(vahelaed ja seinad jmt) vahelt.

11. Kuna avaldaja on ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et kahjustav asjaolu (veeleke)

lähtus teise korteri 20 piirest, peaks puudutatud isik (korteri 20 omanik) kohtupraktikast

tulenevat tõendamiskoormust arvestades vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahjustav

asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et

tema rikkumine on vabandatav.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahjustav

asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma

kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Puudutatud isik küll väidab, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest, kuid ei ole ka määruskaebuses

esitanud sellekohaseid tõendeid ega tõendite kogumise taotlusi. Seega on kõnealune väide

tõendamata. Eelmärgitut arvestades ei ole asja lahendamisel tähtsust sellel, kas puudutatud

isik kahjustas enda korteris kuumaveetoru ning kas ta oli seda tehes joobes. Asja materjalidest

ei nähtu ka ringkonnakohtu arvates, et rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

12. Puudutatud isiku tuginemine VÕS § 107 ei ole asjakohane, kuna see säte kohaldub

lepingulistele kohustustele. Kahjustatud korteri omanikel ega avaldajal (kindlustusandjal) ei

ole puudutatud isikuga lepingulisi suhteid.

13. Kahju suurust on avaldaja ringkonnakohtu arvates samuti piisavalt tõendanud ning

määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohtu

määruse põhjendusi tuleb siiski selles osas samuti täiendada.

13.1.

Kahju suurust (kummagi korteri osas) tõendavad ringkonnakohtu hinnangul Suur

Vanker OÜ hinnapakkumised kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike remonttööde kohta (dtl 41

– 42 ja 66) koos ülalviidatud vara ülevaatusaktidega ja teostatud tööde kohta avaldajale

esitatud arved (dtl 43 ja 67). Puudutatud isiku väidete kohaselt ei ole ülevaatusaktides kõiki

Suur Vanker OÜ hinnapakkumistes loetletud asju. Puudutatud isiku väidetest siiski ei selgu,

milles konkreetsemalt ülevaatusaktide ja hinnapakkumiste omavahelised vasturääkivused

seisnevad. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et kahju on

avaldaja esitatud hinnapakkumistest nähtuvast väiksem.

13.2.

Avaldaja ei pidanud hinnapakkumisi puudutatud isikule enne kohtumenetlust

tutvustama ja selle tegemata jätmine ei välista avaldaja nõuete rahuldamist. Samuti ei pidanud

avaldaja pakkuma kahju põhjustajale võimalust kahju ise parandada. Ringkonnakohus

nõustub avaldajaga, et kannatanul on põhjendatud ootus, et kahju kõrvaldab selleks pädev

isik, mitte kahju põhjustaja. Puudutatud isiku väited avalduse lisas 4 olevatelt fotodelt nähtuva

vaiba kohta on asjakohatud, kuna ühtegi vaiba parandamise või asendamisega seonduvat

nõuet ei ole avaldaja puudutatud isiku vastu esitanud.

13.3.

Avaldaja on esitanud Suur Vanker OÜ arvete tasumist tõendavad maksekorraldused

(dtl 44 ja 68). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, nagu ei oleks selge, kas

avaldaja on kahju hüvitanud.

14. Eelmärgitut arvestades on seega põhjendatud maakohtu lõppjäreldus, et avaldaja on

piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust ja

põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale

ning sealt edasi kindlustatud korteritesse voolanud, ei oleks kahju tekkinud. KrtS § 31 lg 1 p

1 eesmärgiks on mh ka sellise kahju vältimine (VÕS § 127 lg 2).

15. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik on määruskaebuses esitanud kokkuvõttes

küll ulatusliku kriitika avaldaja tõendite kohta, kuid samas ei pole puudutatud isik esitanud

asja omalt poolt ühtegi tõendite ega taotlust tõendite kogumiseks. Seda ei ole puudutatud isik

teinud ka määruskaebuses.

16. Ringkonnakohus ei nõustu puudutud isiku väitega, et avaldaja nõuded on aegunud. Kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos

põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (praegusel juhul

viivisenõue), kui see ei ole eraldi varem aegunud. Avalduse esitamise ajaks käesolevas asjas

ei olnud kolm aastat möödunud isegi kahju põhjustanud sündmusest. Samuti ei ole

viivisenõue ega osa sellest aegunud.

17. Põhjendatud on määruskaebuse väited mille kohaselt ei ole avaldaja tõendanud

puudutatud isikule 7. veebruaril 2022 (dtl 69) ja 10. veebruaril 2022 (dtl 45) ja 5. aprillil 2022

(dtl 46) saadetud kahjunõuete kättesaamist. Puudutatud isikule kohtueelselt kahjunõuete

edastamine üksnes e-posti teel ei olnud ringkonnakohtu hinnangul mõistlik viis nõuetest

teatamiseks. Tõenditest ei nähtu, et avaldajale olnuks teada, et puudutatud isik e-postiaadressi

XXXX kasutab ning saab sinna edastatud e-kirjad kätte.

Eelmärgitut arvestades on põhjendamatu avaldaja nõue viivise saamiseks avalduse esitamisele

eelnenud aja eest. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna nõudest

varasem teatamine ei ole tõendatud, saab avaldaja nõuda viisist alates avalduse esitamisest

maakohtule, s.o alates 19. aprillist 2024. Avaldaja nõue viivise saamiseks varasema aja eest

tuleb jätta rahuldamata.

18. Määruskaebusest võib aru saada, et puudutatud isik taotleb viivise (kaebuses ilmselt

ekslikult märgitud leppetrahvi) vähendamist, mh põhjusel, et avaldaja on nõude esitamisega

liiga kaua viivitanud. Kui viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise tasumiseks

kohustatud isiku taotlusel VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada. Viivise

vähendamisel tuleb arvestada eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (RKTKo 09.05.2018, 2-16-

18005/54, p 14, RKTKo 13.12.2017, 2-15-2810/51, p 19). VÕS § 162 lg-s 1 toodud loetelu on

siiski lahtine, mistõttu võib kohus arvestada ka muid asjaolusid (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-

28-17, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik toonud välja asjaolusid, mille tõttu tuleks

seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud, määras nõutavat viivist vähendada.

Viivisenõude avalduse esitamisele eelnenud aja eest jättis ringkonnakohus juba ülalesitatud

põhjustel rahuldamata.

Puudutatud isiku käsitlus leppetrahvist ja viited VÕS § 159 normidele on asjakohatud. Asjas

ei ole esitatud leppetrahvi nõuet.

19. Puudutatud isiku väitel, mille kohaselt ei valda ta eesti keelt, ei ole asja lahendamise

seisukohalt tähtsust. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

eesti keeles. Seadus näeb sellest üldpõhimõttest ette ka erandeid, kuid praeguses asjas selleks

aluseid ei ole. Puudutatud isik elab Eestis alaliselt (dtl 76–77) ning vaidluse asjaoludest

nähtuvalt omab Eestis ka kinnisvara. Saades Eesti kohtult eestikeelsed menetlusdokumendid,

oleks puudutatud isik pidanud ebapiisava riigikeele oskuse korral pöörduma nende

tõlkimiseks mõne eesti keelt valdava isiku poole, vajadusel kasutama tõlketeenust. Samuti

saanuks puudutatud isik taotleda maakohtult riigi õigusabi juba avaldusele vastamise tähtaja

jooksul.

20. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks

läbivaatamiseks saatmata, muudab ta TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt vajaduse korral

vastavalt menetluskulude jaotust. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab

menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja selle määruse peale

kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes

kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta vaidlustatud maakohtu määrust kulude jaotuse ega

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Arvestades määruskaebuse rahuldamise ulatust ning seda, et puudutatud isikut on

määruskaebuse lahendamisel esindanud riigi õigusabi korras määratud advokaat ja avaldajal

asja materjalide põhjal määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei

ole, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)