2-25-21527/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

17. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-21527;

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.L. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

tsiviilasja hind 7278,60 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress

XXX, 10149 Harjumaa)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja

V.L. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX; XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista V.L.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu

nr 2101853573 ja lepingu nr 2101869281 alusel põhivõlgnevus 2869,26 eurot ja viivis 921,30

eurot.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 52% ja hageja kanda 48 %;

2.2 välja mõista V.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 408,20 eurot;

2.3 välja mõista V.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 408,20

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3.Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse

või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 13.02.2019 lepingud nr

2101853573 ja 18.04.2019 lepingu nr 2101869281. Lepingu nr 2101853573 põhitingimuste ja

Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 11341,52 eurot, krediidi

kulukuse määr 56,42%. Lepingu nr 2101869281 põhitingimuste ja Euroopa standardinfo

teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 12575,45 eurot, krediidi kulukuse määr 56,39%.

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja

22.10.2019 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 5.11.2019), milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust

tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 15.11.2019

lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 23.12.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finance

Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu nr

2101856972 alusel väljastati kostjale laen 4582 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.03.2019-18.01.2024. Kostja tegi lepingule

tagasimakseid summas 548,09 eurot. 18.04.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr

2101869281, mille alusel väljastati kostjale täiendavalt laenu 124 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 18.05.2019 - 22.03.2024. Kostja tegi

lepingule tagasimakseid summas 858,65 eurot: Seega sai kostja lepingute alusel laenu

summas 4706 eurot (4582+124). Kuna kostjaga sõlmitud leping nr 2101869281 on

refinantseerimisleping, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu

põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja

nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Kostja

on perioodil 3.01.2020 kuni 27.01.2023 teostanud hagejale tagasimakseid kokku 430 eurot.

Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 2869,26 eurot (4706-548,09-

858,65-430). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2869,26 eurot,

intress 1473,71 eurot, lepingutasu 16,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1161,79 eurot

ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv 665 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot. Mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud AET-i kaudu 17.12.2025, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja BB Finance OÜ vahel

sõlmitud 13.02.2019 lepingud nr 2101853573 ja 18.04.2019 lepingu nr 2101869281 (dtl 16-

30).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja BB Finance OÜ vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. BB Finance OÜ oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingud üles vastavalt 15.11.2019

(dtl 31-32). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud laenu 4582 eurot ja 124 eurot. Samuti ei ole

vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

9. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

10. Hagiavalduse kohaselt hageja peab oluliseks viidata, et lepingu sõlmimise ajal (s.o

2019) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega

leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 215,44 eurot, sealhulgas minimaalne

toidukorvi maksumus, kulutused eluasemele ning muud kulud (kulutused

garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja

veetmisele jm). Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning

individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud

kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega

väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Hageja peab oluliseks märkida, et kohus ei pea ega

saagi astuda n-ö krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija

krediidivõimelisust, otsustama igaks laenujuhtumiks vajalike andmete sisu ja hulka ega

hindama või kontrollima laenuotsuse tulemust. Tegemist on majandusliku ja ärilise otsusega,

mis sõltub mh krediidiandja enda protsessidest ja eeskirjadest, süsteemidest, laenu andmise

riskiisust, krediidipoliitikast ja muust sarnasest. Majanduslikud ja ärilised otsused ei allu

kohtu kontrollile. Krediidiandja poolse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

sisuline ja majanduslik kontroll allub Finantsinspektsiooni järelevalvele.

11. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel

arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate

võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja

väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et

väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli

laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus

laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma

väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet

laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud

kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt

selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema

pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal

selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel.

Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Placet Group OÜ-le, Monefit

Estonia OÜ Credistar Estona AS, Coop Finants AS-ile, Mogo IPF Digital jne. Ajavahemikus

3.08.2018-11.02.2019 on kostjale antud laenu erinevate krediidiandjate poolt 27469,14 eurot

(dtl 65-101).

12. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

13. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

14. Lepingute nr 2101853573 ja nr 2101869281 alusel on kostja teostanud makseid kokku

1836,74 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2869,26 eurot

(4706-548,09- 858,65-430).

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 28.01.2023–

11.11.2025 eest on kostjal viivis 921,30 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

18. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 52% ulatuses kostja ja 48%

ulatuses hageja kanda.

19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

20. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 665 eurot ning õigusabikuludest

summas 676 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 785 x 52% = 408,20 eurot.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(408,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik