2-18-3534/82 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-18-3534 (menetlus nr 3)

Tsiviilasi

X.K (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: X.K (

Võlausaldajad:

1. Telia Eesti AS

2. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu

3. AS SEB Pank

4. Koduliising AS

5. Kohtutäitur Enno Kermik

6. Nord Collect OÜ

7. Kohtutäitur Tarvi Söömer

8. B2 Impact OÜ

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgnik X.K (isikukood XXX) kohustusest vabastamise menetlus ja

keelduda võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada X.K usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

3. Jätta menetluskulud X.K kanda.

4. Avaldada X.K vabastamata jätmise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 11.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-3534 lõpetati X.K

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama kohtumäärusega algatati

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti

usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku X.K ennast täitma kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisiku kohustusi. X.K võlausaldajatel jäi II rahuldamisjärgus saamata kokku

9221,99 eurot: Telia Eesti AS 1096,62 eurot; Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

2514,99 eurot; AS SEB Pank 2710,31 eurot; Koduliising AS 371,91 eurot; kohtutäitur Enno

Kermik 144,00 eurot; Nord Collect OÜ 665,00 eurot kohtutäitur Igor Prigoda 19,16 eurot; OK

Incure OÜ 1700,00 eurot. Võlgnikul tuli üks kord aastas esitada kohtule võlgniku ja usaldusisiku

kohustuste täitmise aruande. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 11.10.2019.

2. Võlgnik esitas esimese aruande 10.10.2019 perioodi 1.10.2018 kuni 10.10.2019 kohta. Aruande

kohaselt võlgnikul on ülalpeetavaks üks alaealine laps ning võlgnik töötab x OÜ-s . Perioodil

20.11.2018 kuni 15.08.2019 oli võlgnik Töötukassas arvel. 20.09.2019 sai võlgnik töötasu 500

eurot. Võlgnikul vara puudub ning väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Koos aruandega

esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt oli perioodil 1.10.2018 kuni 10.10.2019 võlgniku ainsaks

sissetulekuks 20.09.2019 X OÜ-lt laekunud töötasu 500,00 eurot, samuti alaealise lapse kontolt

ülekanne 4,00 eurot. Residendist füüsilise isiku 2018. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli

võlgniku tuluks A OÜ-lt saadud brutopalk 750,00 eurot ja K OÜ saadud brutopalk 410,41 eurot.

3. Eesti Töötukassa 15.11.2019 teatas kohtu nõudel, et võlgnik oli perioodil 20.11.2018 kuni

15.08.2019 töötuna arvel. Perioodi 20.11.2018 - 28.04.2019 eest maksti töötutoetust 889,72 eurot.

Tööpraktikal osalemise päevade eest maksti stipendiumi ja sõidutoetust 570,06 eurot.

Võlanõustamise teenusel osalemise eest maksti sõidutoetust 1,20 eurot. 28.11.2019 Eesti

Töötukassa täpsustas, et X.K oli viimati töötuna arvel: 04.01.2018 – 30.04.2018, arvelolek lõpetati

seoses tööle asumisega ja 20.11.2018 - 15.08.2019, arvelolek lõpetati kliendi esitatud

sooviavalduse alusel. Töötukassa osutab töötuna registreeritud isikule tööle saamist toetavaid

teenuseid, töötukassa ei otsi kliendile sobivat tööd, seda peab töötu ise tegema ja oma

tööotsingutest töötukassat teavitama. Võlgnikule oli määratud töötutoetus alates 11.01.2018 –

30.04.2018 ja järgmisel arveloleku perioodil jätkati töötutoetuse maksmist 20.11.2018 -

28.04.2019. Võlgnik osales 26.03.2018 - 30.04.2018 XXXXX tööpraktikal A OÜ, pärast

tööpraktika lõpetamist rakendus tööle. Võlgnik osales 11.02.2019- 28.02.2019 XXXXX

tööpraktika teenusel L OÜ-s. Iga tööpraktikal osalemise päeva eest makstakse töötuna arvel

olevale isikule stipendiumi (3,84 eurot/päevas) ja sõidutoetust (0,10 eurot/km). Klient osales Eesti

Juristide Liidu võlanõustamise teenusel 06.03.2018 ja 20.06.2019 ja teenusel osalemise päeva eest

maksti sõidutoetust. Kõik väljamaksed on tehtud X.K kontole, võlgniku avalduse alusel

kogusummas 2045,98 eurot.

4. Võlgnik 9.12.2019 vastas kohtu nõudel, et lasi Töötukassal kanda talle makstavad

tööturutoetused tema alaealise lapse arvelduskontole, sest oli eksiarvamusel, et tal puudub muu

võimalus toetuste vastuvõtmiseks – tema enda pangaarve oli pankrotimenetluse tõttu halduri poolt

arestitud ja ta ei teadnud, et tal on kohe pärast pankrotimenetluse lõppu ja võlgadest vabastamise

menetluse algust võimalus konto uuesti avada. Tööle asudes avas ta konto uuesti. Võlgnik märkis,

et Töötukassa poolt tasutud summad ei kuulunud arestimisele ning nende lapse kontole kandmine

ei tekitanud võlausaldajatele kahju.

5. Võlgnik esitas kohtule teise aruande 9.10.2020 perioodi 9.10.2019 kuni 9.10.2020 kohta.

Aruande kohaselt võlgnikul on ülalpeetavaks üks alaealine laps ning võlgnik töötab H OÜ-s .

Võlgnik perioodil september 2019 kuni september 2020 sai igakuiselt tulu töötasuna 217,21 eurot

kuni 720 eurot, jaanuar 2020 töövõimetushüvitist 70,56 eurot, aprill 2020 Eesti Töötukassalt

382,67 eurot ja töövõimetushüvitist 45,70 eurot, mais 2020 Eesti Töötukassalt 382,67 eurot, juulis

2020 töövõimetushüvitist 32,65 eurot. Võlgnikul vara puudub ning väljamakseid võlausaldajatele

tehtud ei ole.

6. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu HeH

OÜ-lt 217,21 eurot kuni 720 eurot, 8.11.2019, 17.03.2020 ülekanded JFF kogusummas 81 eurot,

10.10.2019, 19.12.2019, 15.01.2020, 11.02.2020 ülekanded võlgniku alaealise lapse

arvelduskontolt kogusummas 282 eurot, 28.01.2020, 24.04.2020, 30.06.2020 töövõimetushüvitis

kogusummas 148,91 eurot, 14.04.2020, 07.05.2020 laekumised Eesti Töötukassalt kogusummas

765,34 eurot. Residendist füüsilise isiku 2019. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku

tuluks H OÜ brutopalk 2126,55 eurot.

7. Võlgnik esitas kohtule kolmanda aruande 28.09.2021, mida võlgnik 31.10.2021 parandas

perioodi september 2020 kuni september 2021 kohta. Aruande kohaselt võlgnikul on

ülalpeetavaks üks alaealine laps ning võlgnik töötas 1.09.2020 kuni 14.04.2021 H OÜ-s ja alates

1.06.2020 S OÜ-s. Võlgnik perioodil september 2020 kuni september 2021 sai igakuiselt tulu

töötasuna 516,45 eurot kuni 900 eurot, märts 2021 Eesti Haigekassalt 46,54 eurot. Võlgnikul vara

puudub ning väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole.

8. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu H OÜ-

lt 441,75 eurot kuni 700 eurot, alates 2.07.2021 töötasu S s OÜ-lt 900 eurot, 20.11.2020,

31.11.2020, 22.12.2020, 29.12.2020, 12.01.2021, 29.01.2021, 15.05.2021, 26.02.2021,

19.03.2021, 9.04.2021, 20.04.2021, 23.04.2021, 29.04.2021, 15.05.2021, 31.05.2021, 12.07.2021,

6.08.2021 ülekanded võlgniku alaealise lapse arvelduskontolt kogusummas 921,50 eurot,

12.01.2021 ülekanne X.K-lt kogusummas 4 eurot, 12.02.2021 ülekanne EE selgitusega

„kompressor“ summas 1970 eurot, 25.01.2021 AS OÜ e-konto väljamakse 15 eurot, 1.03.2021

töövõimetushüvitis kogusummas 46,54 eurot, 14.05.2021 ülekanne MM selgitusega „boiler“

summas 240 eurot. Residendist füüsilise isiku 2020. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku

tuluks H OÜ brutopalk koos tööandja makstud haigushüvitise, Töötukassa toetuse ja Haigekassa

ajutise töövõimetuse hüvitisega kokku 7945,79 eurot.

9. Võlgnik esitas kohtule neljanda aruande 27.10.2023 perioodi 10.10.2021 kuni 9.10.2023 kohta.

Aruande kohaselt võlgnikul on ülalpeetavaks üks alaealine laps ning võlgnik töötab S OÜ-s.

Võlgnik perioodil november 2021 kuni september 2023 sai igakuiselt tulu töötasuna 744,83 eurot

kuni 1400 eurot, veebruar 2022 energia tõusu toetust 322,19 eurot, aprill 2022 Eesti Haigekassalt

52,42 eurot. Võlgnikul vara puudub ning väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole.

10. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu S OÜ-

lt 744,83 eurot kuni 1471,59 eurot, 11.11.2021, 14.11.2021, 5.12.2021, 10.12.2021, 5.01.2022,

25.02.2022, 9.05.2022, 13.12.2022, 5.02.2023, 9.04.2023, 10.04.2023, 12.04.2023, 26.04.2022,

31.07.2023, 1.08.2023, 26.09.2023, 27.09.2023 ülekanded võlgniku alaealise lapse

arvelduskontolt kogusummas 1807,90 eurot, 24.01.2022 ülekanne HH 50 eurot, 25.02.2022 VV

energiahinna tõusu toetus 322,19 eurot, 1.04.2022 Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitis 52,42

eurot, 15.08.2022 AA selgitusega „Tagatisraha eluruumi uurileping 22.09.2021a“ summas 490

eurot, 2.12.2022F X.K-lt ülekanne 1000 eurot, 12.04.2022 X.K-lt ülekanne 600 eurot, 8.09.2023

Tervisekassalt töövõimetushüvitis 1 euro, 8.10.2023 BB ülekanne 620 eurot.

11. 3.10.20 andis kohus võlausaldajatele: Telia Eesti AS, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu, AS SEB Pank, OÜ Koduliising, kohtutäitur Enno Kermik, Nord Collect OÜ,

kohtutäitur Tarvi Söömer ja B2 Impact OÜ; tähtaja kohtule kirjalik seisukoha esitamiseks X.K

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta.

12. Telia Eesti AS 3.10.2025 teatas, et jätavad kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise.

13. B2 Impact OÜ 3.10.2025 palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. B2 Impact OÜ nõude

katteks ei ole kohustustest vabastamise menetluses tehtud ühtegi tagasimakset. Sellest tulenevalt ei

saa ka järeldada, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega. Võlausaldaja nõude

aluseks on kohtulahend ts 2-15-103089, mis tähendab, et võlausaldaja on teinud lisaks kulutusi

nõude sissenõudmiseks menetluskulude näol kohtumenetluses.

14. Holm Bank AS teatas 6.10.2025 kohtule, et jätavad X.K kohtustest vabastamise kohtu

otsustada.

15. AS SEB Pank 8.10.2025 teatas, et kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul ei ole

võlgnikult AS SEB Pangale laekumisi toimunud, nõude jääk on 2710.31 eurot. AS SEB Pank

jätab võlgniku poolt kohustustest vabastamise menetluses esitatud taotluse kohtu otsustada.

16. Maksu- ja Tolliamet 13.10.2025 teatas, et Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid X.K

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise

kohtu otsustada. X.K pankrotimenetluses jäi Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

rahuldamata nõue summas 2514,99 eurot. 13.10.2025 seisuga on nõude jäägiks 517,97 eurot.

Võlgnevus on vähenenud 2018-2024.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonide andmetel enammakstud

tulumaksu arvelt.

17. Nord Collect OÜ 14.10.2025 palus jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata või

alternatiivselt pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra. Võlgniku

kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja nõuete rahuldamine, milles

seisneb ka võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. X.K ei ole oma

kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. X.K ei teinud Nord Collect OÜ-le

kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset ja Nord Collect OÜ-i nõue X.K vastu on

490,80 eurot. X.K kohustuste täitmist ei saa pidada arvestatavaks ulatuseks, et X.K kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada ja X.K kohustustest vabastada. Võlgnik ei ole andnud endast

parimat.

18. Kohtutäiturid Enno Kermik ja Tarvi Söömer on kohtunõuded kätte saanud, kuid ei ole

määratud tähtaja jooksul kohtule oma seisukohti X.K kohustustest vabastamise osas kohtule

esitanud.

19. Kohus kuulas võlgniku ära 11.02.2026 kohtuistungil. Võlgnik tunnistas, et ei ole

võlausaldajatele väljamakseid teinud, sest palk on väike ja ta kasvatab alaealist last. Ülekanded

alaealise lapse kontolt on tema sissetulek ning ta ei vaidle vastu sellele, et tema võlad jäävad

ülesse ning kohus teda kohustustest ei vabasta.

KOHTU SEISUKOHT

20. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMSi jõustumist

esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FIMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

21. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Pärnu Maakohus on algatanud võlgniku X.K

avalduse alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse

11.10.2018 määrusega. Seega on X.K kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud

käesolevaks ajaks rohkem kui viis aastat.

22. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul

on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.

23. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohtupraktikast tulenevalt kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele,

kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks

eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1) (Riigikohtu

17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11). Seega on kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses

osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

24. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestas, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on X.K rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

25. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Asjaoludest nähtuvalt X.K on kohustustest

vabastamise menetluse vältel olnud hõivatud tööga ja tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.

26. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on nimetatud kohustusi süüliselt

rikkunud.

27. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg-

test 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest

võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt

ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse

sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist

hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu,

pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik

on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks

olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei

ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust.

2019.aastal oli palga alammäär 540 eurot, 2020.aastal ja 2021.a 584 eurot, 2022.aastal 654 eurot ja

2023.aastal 725 eurot. Kohus on tuvastanud rahvastikuregistri andmete kohaselt, et võlgniku

ülalpidamisel on alaealine laps. Seega võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS §

132 lg 1 ja 2 järgi 2019.a 720 eurot (540+1x1/3x540), 2020 ja 2021.a 778,67 eurot kuus

(584+1x1/3x584), 2022.a 872 eurot kuus (654+1x1/3x654) ja 2023.a 966,67 eurot kuus

(725+1x1/3x725). Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi

koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma

võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt Tallinna Ringkonnakohtu

15.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-12-33819, p 17.2, Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2024

määrus tsiviilasjas nr 2-15-2218, p 33). Võlgniku töötasu on mõnedel kuudel olnud sellest suurem.

Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole korrektselt pidanud arvestus oma sissetulekute üle. Kohtu

arvutuste kohaselt oleks pidanud võlgnik tegema võlausaldajatele väljamakseid summas 5252,06

eurot. Võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole.

28. Võlgniku pangakontode väljavõtete kohaselt on kohus tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud

arvestama võlausaldajatele väljamakseid järgnevatel kuudel:

-

Oktoober 2019 oli võlgniku sissetulekuks kokku 724,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 2,00 eurot;

-

Detsember 2019 oli võlgniku sissetulekuks kokku 723,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 1,50 eurot;

-

Jaanuar 2020 oli võlgniku sissetulekuks kokku 820,56 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 20,95 eurot;

-

Juuli 2020 oli võlgniku sissetulekuks kokku 927,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 74,17 eurot;

-

Veebruar 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 2548,38 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 884,86 eurot;

-

Juuli 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1086,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 153,67 eurot;

-

August 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1050,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 135,67 eurot;

-

November 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1295,20 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 258,27 eurot;

-

Detsember 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 961,60 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseks arvestama 91,47 eurot;

-

Jaanuar 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 996,60 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 62,30 eurot;

-

Veebruar 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 971,60 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 49,80 eurot;

-

Märts 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 916,60 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 22,30 eurot;

-

Mai 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 917,60 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 22,80 eurot;

-

Juuni 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1401,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 264,50 eurot;

-

Juuli 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1400,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 264,00 eurot;

-

August 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1890,00 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 509,00 eurot;

-

September 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1400,00 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 264,00 eurot;

-

Oktoober 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1187,88 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 157,94 eurot;

-

November 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1471,59 eurot, millest oleks pidanud

väljamakseteks arvestama 299,80 eurot;

-

Detsember 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1946,60 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 537,30 eurot;

-

Veebruar 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1416,60 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 224,97 eurot;

-

Aprill 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 2275,50 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 654,42 eurot;

-

September 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 989,55 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 11,44 eurot;

-

Oktoober 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1536,60 eurot, millest oleks pidanud

arvestama väljamakseteks 284,97 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt (s.o tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest)

PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi, kuna võlgnik ei ole täitnud sissetuleku eraldamiskohustust

(PankrS § 173 lg 3-5) ega ole teinud väljamakseid määras, mida ta oleks pidanud tegema kord

aastas. Võlgnik on aruannetes jätnud kajastamata füüsiliste isikute poolt (sh võlgniku alaealise

lapse arvelduskontolt) võlgniku kontole tehtud maksed. Samuti ei ole võlgnik aruannetes

kajastatud sissetulekutelt puhul arvestanud ja teinud väljamakseid võlausaldajatele. Seega ei ole

võlgnik hoidnud võlausaldajatele üleantavat raha eraldi enda rahast.

29. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus

leiab, et X.K on olnud vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 ja 3 sätestatud

kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on esitanud kohtule iga aastaselt

aruandeid, märkinud aruannetes igakuise sissetuleku, sularaha sissemakseid ei ole võlgnik

aruannetes kajastanud ega ole korrektselt arvestanud väljamaksmisele kuuluvaid summasid. Seega

ei ole võlgnik näidanud üles initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi võlausaldajate eest täita.

Seega on võlgnik olnud vähemalt raskelt hooletu ega ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Võlgnik ei ole täitnud sissetuleku eraldamiskohustust (PankrS § 173 lg 3-5) ega ole teinud

väljamakseid määras, mida ta oleks pidanud tegema kord aastas. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et

võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi. Kohtu hinnangul on võlgnik põhjendamatult jätnud oma

kohustused täitmata.

30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 5). Kohtul puudub

alus arvata, et menetluse edasisel jätkumisel võlgnik talle seaduses ettenähtud kohustusi

nõuetekohaselt täidaks.

31. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).

32. Kohus märkis pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioonis, millises osas on iga

võlausaldaja nõue tunnustatud (PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks,

kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, § 174

lg 1).

33. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

34. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise jätmise määruse

kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik