2-25-17806/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-17806

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kohtuistung 10.02.2026

Tsiviilasja hind

11 829,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht XXX, 10149, XXX)

Hageja esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post XXX)

Kostja G.V. (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX,

XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G.V.lt (G.V.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 6391,55 eurot, seadusjärgsed intressid summas 229,07 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.02.2025 – 22.10.2025 eest summas 257,26

eurot ning võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot, kokku 6 927,88 eurot.

3. Välja mõista kostjalt G.V.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis lepingu

järgses määras, so 5,90% aastas tasumata põhinõudelt (6391,55 eurolt) alates 23.10.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 2 välja mõistetud viivistega

mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 6391,55 eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja G.V. ja

38% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt G.V.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

644,80 eurot.

8. Välja mõista kostjalt G.V.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt

(644,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.10.2025 G.V. (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõla 9593,47 eurot, intressid 199,18 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1411,16 eurot. Lisaks jooksva

viivise alates 23.10.2025 kuni põhinõude summas 9593,47 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 5,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (edaspidi ka krediidiandja) ja G.V. 22. veebruaril

2019 tarbijakrediidilepingu nr L89002382598 (dtl 17-23), mille kohaselt krediidiandja andis G.V.le

laenu kogusummas 17 395 eurot. Kostja kohustus tasuma ka intressi 5,9% tagastamata

krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel igakuiseid osamakseid

summas 239,94 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid summas 11 057,97

eurot (dtl 112-130). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis

krediidiandja 04.04.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 18.04.2023 (dtl 32). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud

ning krediidiandja ütles 25.04.2023 lepingu üles (dtl 33). 26.04.2023 loovutas krediidiandja nõude

hagejale (dtl 34).

3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud e-posti teel

13.11.2025. Kostja saatis kohtule e-kirja 1.12.2025, milles kirjeldas oma majanduslikku olukorda.

4. Kohus korraldas 10.02.2026 kohtuistungi. Kostja on kohtukutse kätte saanud 4.02.2026, kostja

kohtuistungile ei ilmunud. Hageja jäi istungil esitatud nõuete juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

2(5)

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

6. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad kostja ja Inbank AS 22. veebruaril 2019

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89002382598 (dtl 17-23).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandjate vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

10. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

13. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

15. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

16. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud avalikesse registritesse. Ühtlasi on krediidiandja analüüsinud kostja

kontoväljavõtet perioodil 25.08.2019-19.02.2019. Kohtule on esitatud ka kontoväljavõtte põhjal

3(5)

koostatud krediidianalüüs, mille koostamise kuupäev on 22. oktoober 2025 (hagi esitamise

kuupäev). Seega puudub kohtul kindel veendumus, et nimetatud krediidianalüüs on ka tegelikkuses

koostatud enne laenu väljastamist, mitte ainult kohtumenetluse jaoks loodud. Sellest hoolimata on

kohus eelmainitud tõendeid analüüsinud. Kontoväljavõtte kohaselt on kostja palgaks 800 eurot

kuus, millele lisandub sõidukompensatsioon 335 eurot. Krediidiandja on mõlemad lugenud kostja

sissetulekuks. Kohus eelnevaga nõustuda ei saa. Sõidukompensatsioon on mõeldud tööandja poolt

töötaja tööl käimisega seotud kulude kompenseerimiseks, seega eeldatavalt kulub nimetatud summa

ka reaalselt kostjal transpordi peale. Kostja olemasolevad finantskohustused olid keskmiselt 986

eurot kuus (täiskuude keskmine 852 eurot), mis ületasid juba kostja sissetulekuid. Lisaks

finantskohustustele oli kostjal veel igakuiseid püsikulud telekommunikatsiooni, kommunaalarvete,

kindlustuse, riiete, tervishoiu, toidu jne peale. Kostja on nimetatud perioodil võtnud laene juurde

kogusummas 9890,20 eurot. Võetava laenu igakuine tagasimakse oli 239,94 eurot. Vaadates kostja

sissetulekuid ja igakuiseid kohustusi oleks krediidiandja pidanud mõistma, et kostja ei ole

krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidiandjad ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud

kostja sissetulekuid ning kohustusi.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 5,9% aastas

(vt dtl 18). Seadusjärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas.

18. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

19. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenu

andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule 30.01.2026

ümberarvestuse (10.02.2026 täpsustatud), mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

põhinõude 6391,55 eurot (17 134,07-10 742,52), intressid 229,07 eurot, 10.02.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 371,94 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 11.02.2026 kuni põhinõude summas 6391,55 euro

täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 5,90% aastas (dtl 179-189 ja dtl 192-208).

20. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad kuuluvad

kostjalt välja mõistmisele, va viivise nõue, mille kohus mõistab kostjalt välja alates nõude

sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni ning sealt edasi kuni põhinõude

täitmiseni 5,90% aastas. Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 10.02.2026 vaid täitnud kohtunõude,

millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise osas.

21. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6391,55 eurot,

seadusjärgsed intressid summas 229,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

16.02.2025 – 22.10.2025 eest summas 257,26 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku

6927,88 eurot. Lisaks viivis lepingu järgses määras, so 5,90% aastas tasumata põhinõudelt (6391,55

eurolt) alates 23.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude

ulatuses (s.o 6391,55 eurot).

4(5)

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

23. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

25. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ning õigusabikuludest summas

1013,96 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas

menetluses kandnud.

26. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

27. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks

arvestades asjaoluga, et käesolevas menetluses oli sõltuvalt hagihinnast vajalik korraldada ka

kohtuistung. Ühtlasi juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kui ta oleks esitanud juba

hagiavalduses kõik vajalikud andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, siis ei oleks

pidanud hageja täiendavaid selgitusi kohtule esitama. Varasemalt on kohtupraktikas loetud

standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see

ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaldamisel kohtupraktika muutumisega). Samuti olnuks hagejal võimalik menetluskulusid säästa,

esitades kohe nõude, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades ka

perspektiivikas.

28. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 1040 (840+200) * 62% = 644,80 eurot.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (644,80 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)