2-25-123755/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

16. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-123755

B2 Impact OÜ hagi N.K. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 5226,48 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Anzhela Ternikova (XXX)

Kostja

N.K. (isikukood XXX; aadress XXX-i; XXX

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista N.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus

4000 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; välja mõista N.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks

viivis põhivõlgnevuselt (4000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates lahendi jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas

summas kui põhinõue.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 83% ja hageja kanda 17 %;

2.2 välja mõista N.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 510,45 eurot;

2.3 välja mõista N.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 510,45 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

1.1 tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav;

1.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

1.3 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest

kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole

ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 10.12.2024 ESTO AS-ga lepingu nr

#19922017722, mille järgi sai kostja laenu 4000 eurot, intressiga 40,6% aastas,

krediidikulukuse määraga 49,91%, kogukuluga 5410,70 eurot ja väljavõtu tasuga 0 eurot.

Krediidiandja tegi väljamakseid kostja kontole kokku 4000 eurot. Kostja rikkus omapoolseid

kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega, tasumata olid

jäänud: arve nr U2587153 01.04.2025, arve nr U2629337 01.05.2025, arve nr U2709094

01.06.2025, arve nr U2767034 01.07.2025. Krediidiandja saatis 01.04.2025 kostjale lepingu

ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse

tasumiseks kuni 15.04.2025. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul

läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul

võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud

krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga

ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja loeb lepingu ülesöelduks 16.04.2025.

Kostja e-posti aadressiks oli märgitud Kaparsmitsn@gmail.com, krediidiandja edastas lepingu

ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti aadressile ning seda tuleb lugeda kätte saaduks.

01.05.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale. Välja mõista kostjalt hageja kasuks

lepingust #19922017722 tulenev põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 564,81 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 220,67 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 4000 eurolt alates 25.10.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 35 eurot.

Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 615 eurot. Välja mõista kostjalt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 2.12.2025,

kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud

krediidilepingu nr #19922017722 (dtl 35-49), mille alusel kostja sai laenu 4000 eurot (dtl 50).

Leping on üles öeldud 16.04.2025 (dtl 58), nõue on loovutatud hagejale (dtl 60).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja ESTO AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 14.06.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 4000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamisel taotluse esitamisel, teatas

kostja, et tema on erasektori töötaja (Private sector worker) ning kostjal on regulaarne

sissetulek. Viidatud andmete puhul on tegemist väljavõttega kostja taotlusest krediidikonto

avamiseks. Krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust kostja järgnevate näitajate

alusel: regulaarsed sissetulekud: kliendi esitatud info: 2699 EUR EMTA info: 2699.2 EUR (4

kuu keskmine sissetulek); väljaminekud: Finantskohustused: 0 EUR (minimaalne kasutatav

määr on 100 EUR) Majapidamiskulud: 300 EUR (minimaalne kasutatav määr on 304 EUR)

Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning

finantskohustusi kostja poolt esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms).

Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja enda sissetulekuks 2699 eurot, krediidiandja lähtus

krediidiotsuse tegemisel EMTA saadud andmetest, mille põhjal oli kostja keskmine sissetulek

2699,20 eurot. Krediidiandja lähtus väiksemast sissetulekust. Krediidiotsuse tegemisel võttis

krediidiandja kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta esitatud infot:

finantskohustusteks märkis kostja 100 eurot ja majapidamiskuludeks 300 eurot, krediidiandja

kohaldas 304 eurot. Kokku kohaldas krediidiandja kostja väljaminekuteks 404 eurot. Päringud

creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse näitasid, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Arvestades kostja

sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis

krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita

krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel

11. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55).

12. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta

oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.

Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto

väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

13. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

14. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale

krediiti kokku 4000 eurot ja kostja poolt ei ole tagasimakseid tehtud. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4000 eurot.

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

16. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1

sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil

tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhinõue 4000 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi

jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

17. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 4000 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivis

põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse

vastavas osas jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

19. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 83% ulatuses kostja ja 17%

ulatuses hageja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

21. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 615 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt 141,41 eurot, riigilõiv hagiavalduselt 453,59 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 euro). Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas

menetluses kandnud.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 615 x 83% = 510,45 eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(510,45 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik