2-24-13069/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13069

Kohtuasi

Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebus

kohtutäitur Katrin Velleti 19.08.2024 otsuse peale

täiteasjas nr 031/2024/1196

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) Underway Transits OÜ (registrikood

11943621), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Avaldaja (võlgnik) Investor X OÜ (registrikood

12732429), seaduslik esindaja Eduard Sorokin

Puudutatud isik kohtutäitur Katrin Vellet

Puudutatud isik (sissenõudja) Momotoko Eesti OÜ

(pankrotis, registrikood 16486068), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Stig Hendrikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tõenditena vastu võtmata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ

määruskaebusega esitatud Harju Maakohtu 25.09.2024 määrus ja Momotoko

Eesti OÜ (pankrotis) 29.11.2024 esitatud Kuldar Kirdi 12.08.2024 e-kiri. Võtta

vastu määruskaebusega ja 29.11.2024 esitatud ülejäänud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2024 määrus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebuse kohtutäituri

15.07.2024 sunniraha määramise hoiatusele ning taotlused 25.07.2024 kaebuste

rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas ise uue määruse, millega jätab kaebuse vastavas osas ja taotlused läbi

vaatamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta võrdsetes osades Underway Transits OÜ

ja Investor X OÜ kanda.

2-24-13069

5. Määrata kindlaks Momotoko Eesti OÜ (pankrotis) menetluskulude rahaline

suurus ringkonnakohtus ja mõista Underway Transits OÜ-lt Momotoko Eesti OÜ

(pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 273 eurot ning Investor X OÜ-lt

Momotoko Eesti OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 273 eurot.

6. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Underway Transits OÜ-l ja Investor X OÜ-l

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Kohtutäitur

Katrin

Velletil

määruskaebemenetluses

rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

8.1. Jätta läbi vaatamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebus

kohtutäituri Katrin Velleti 15.07.2024 sunniraha määramise hoiatuse peale

täiteasjas nr 031/2024/1196.

8.2. Jätta läbi vaatamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ taotlus

täiteasjas nr 031/2024/1196 kohtutäiturile 25.07.2024 esitatud kaebuste

rahuldamiseks.

8.3. Jätta läbi vaatamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ taotlus

täiteasjas nr 031/2024/1196 täitemenetluse lõpetamiseks.

8.4. Jätta Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ 23.09.2024 menetluse

peatamise taotlus rahuldamata.

8.5. Jätta Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebus kohtutäitur Katrin

Velleti 19.08.2024 otsuse peale täiteasjas nr 031/2024/1196 rahuldamata.

8.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades

Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kanda.

8.7. Momotoko Eesti OÜ-l (pankrotis) hüvitatavad menetluskulud maakohtus

puuduvad.

8.8. Määrata kindlaks Momotoko Eesti OÜ (pankrotis) menetluskulude rahaline

suurus ringkonnakohtus ja mõista Underway Transits OÜ-lt Momotoko Eesti

OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 273 eurot ning Investor X

OÜ-lt Momotoko Eesti OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis

273 eurot.

8.9. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Underway Transits OÜ-l ja Investor X

OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

8.10. Kohtutäitur Katrin Velletil hüvitatavad menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Muus osas võib määruse

peale esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-13069

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ (avaldajad, võlgnikud) esitasid 29.08.2024 Harju

Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) 19.08.2024 otsuse peale täiteasjas

nr 031/2024/1196 (täiteasi), paludes:

-

tühistada kohtutäituri 19.08.2024 otsus, mis on tehtud 25.07.2024 esitatud kaebuste

suhtes;

-

rahuldada avaldajate 25.07.2024 kaebused kohtutäituri tegevusele;

-

lõpetada täitemenetlus täiteasjas;

-

alternatiivselt tunnistada tühiseks kohtutäituri 04.07.2024 dokument pealkirjaga

“Vallasasjade kohtutäituri hoiule üleandmata jätmise akt”, alternatiivselt tunnistada

nimetatud dokument kehtetuks;

-

alternatiivselt tunnistada tühiseks kohtutäituri 15.07.2024 dokument pealkirjaga „Korduv

teade hagi tagamise määruse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatus“, alternatiivselt

tunnistada nimetatud dokument kehtetuks;

-

alternatiivselt tühistada (sh tunnistada tühiseks) 15.07.2024 (korduv) sunniraha määramise

hoiatus, alternatiivselt tunnistada see kehtetuks;

-

alternatiivselt tunnistada tühiseks kohtutäituri 15.07.2024 otsus pealkirjaga „Sunniraha

määramise otsus täiteasjas nr 031/2024/1196“, alternatiivselt tunnistada nimetatud otsus

kehtetuks.

1.1. Kaebuse kohaselt on Momotoko Eesti OÜ (pankrotis) (sissenõudja) pöördunud Harju

Maakohtu 07.06.2024 hagi tagamise määruse (tsiviilasjas nr 2-24-628) täitmiseks kohtutäituri

poole. 18.06.2024 on kohtutäitur koostanud hagi tagamise määruse täitmise ja sunniraha

määramise hoiatuse (täitmisteade). 01.07.2024 esitasid avaldajad täitmisteate suhtes kaebuse

kohtutäituri tegevusele. 18.07.2024 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata, mille

avaldajad on vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-24-11517).

1.2. Kohtutäitur koostas 15.07.2024 sunniraha määramise otsuse. Samal kuupäeval koostas

kohtutäitur ka dokumendi pealkirjaga „Korduv teade hagi tagamise määruse täitmiseks ja

sunniraha määramise hoiatus“. 25.07.2024 esitasid avaldajad kaebused 15.07.2024 sunniraha

määramise otsuse peale ja kohtutäituri tegevusele seoses korduva sunniraha määramise

hoiatusega. 19.08.2024 otsusega jättis kohtutäitur kaebused rahuldamata.

1.3. Täiteasjas tuleks menetlus lõpetada, kuna tsiviilasjas nr 2-24-628 tehtud 07.06.2024

määrust ei ole võimalik täita mh põhjusel, et kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 märgitud

esemeid ei ole avaldajate valduses. Puuduvad tõendid, et kohtumääruse resolutsiooni p-s 2

märgitud esemed oleksid avaldajate valduses.

1.4. Avaldajate hinnangul puuduvad alused sunniraha hoiatuse tegemiseks. Sunniraha

hoiatuse tegemiseks ei ole täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 26¹ märgitud

eeldused.

1.5. Sunniraha määramine ei ole põhjendatud ega mõistlik olukorras, kus avaldajatel ei ole

kohtumäärust võimalik täita. Samuti ei nõustu avaldajad määratud sunniraha suurusega ega ka

sellega, et sunniraha on määratud mõlemale avaldajale põhjendamatult suures summas. Lisaks

on avaldajad seisukohal, et kohtumäärusest ei nähtu avaldajate kohustust määruses kirjeldatud

2-24-13069

vallasvara transportimiseks hoiukohta. Selline kohtutäituri nõue on põhjendamatu ja

ebaseaduslik.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ja jääb vaidlustatud otsuses kajastatud

seisukohtade juurde. Täitmisele esitatud hagi tagamise määruse kohaselt tuleb võlgnikel

määruses nimetatud asjad hoiule anda kohtutäiturile, mida on korduvalt nõutud. Kohtule

esitatud kaebuses tunnistab võlgnike esindaja, et suurem osa hoiule võetavatest asjadest on

väidetavalt hoiule antud hoiulepingu alusel kolmandale isikule. Kohtutäitur on põhjendatult

nõudnud hagi tagamise määruses sätestatu täitmist (asjade hoiule andmist) ja võlgnikud on

põhjendamatult keeldunud kohtu määratud kohustuse täitmisest, sh esitanud kohtutäiturile

kaebusi põhjendustega, et hagi tagamist ei ole võimalik täita valduse puudumise tõttu ning

taotlenud täitemenetluse lõpetamist ja peatamist jne. Täitemenetluse käigus on selgunud, et

asjade hoiustamist korraldab üks võlgnikest ja põhjendus, et temale ei olnud teada hoiustatud

asjade koosseis, on asjaolu, mille inventeerimist sai korraldada hoiustaja ja selle tegemiseks ei

ole olnud takistusi. Nagu ka kaebuse sisust selgub, korraldas asjade nimekirja koostamise

kaebaja täitemenetluse käigus ise. Lisaks tuleb kaebuse läbivaatamisel lähtuda algselt

kohtutäiturile 25.07.2024 esitatud kaebuste taotlustest ja jääda esitatud kaebuste piiridesse

ning ei ole asjakohane käsitleda kaebuse läbivaatamisel muude võlgnike esitatud kaebuste

kohta tehtud kohtutäituri otsuseid.

3. Sissenõudja kaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 25.09.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajate menetluse

peatamise taotluse rahuldamata, avaldajate kaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud

võrdselt avaldajate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks 07.06.2024 hagi

tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-24-628. Kohtutäitur on 15.07.2024 teinud kaks

menetlustoimingut: koostanud sunniraha määramise otsuse, millega määras mõlemale

avaldajale sunniraha 500 eurot; koostanud korduva teate hagi tagamise määruse täitmiseks ja

sunniraha määramise hoiatuse. Avaldajad esitasid 25.07.2024 kaebused kohtutäituri

tegevusele. Kohtutäitur lahendas mõlemad avaldajate kaebused 19.08.2024 otsusega, jättes

need täies ulatuses rahuldamata. Avaldajad esitasid kohtule kaebuse 29.08.2024, s.o

tähtaegselt.

4.2. TMS § 178 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab täitedokumendi kohaselt välja andma

konkreetse vallasasja või kindla koguse asendatavaid asju või dokumendi kujul olevaid

väärtpabereid, võtab kohtutäitur need temalt ära ja annab üle sissenõudjale. TMS § 178 lg 2

sätestab, et kui asja ei leita, peab võlgnik teatama kohtutäiturile asja asukoha. TMS § 178 lg 3

järgi kui võlgnik ei teata asja asukohta, kohaldatakse TMS § 183 sätteid, mis lõppastmes toob

kaasa sunniraha kohaldamise. TMS § 183 näeb ette, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik

ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut

taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 26¹

sätestatud korras. Sunniraha määramine on TMS § 183 kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus,

mis allub kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus saab üksnes kontrollida, kas

kohtutäitur on ületanud sunniraha otsust tehes diskretsioonipiire või mitte.

2-24-13069

4.2.1. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole sunniraha otsust tehes diskretsioonipiire ületanud.

Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Avaldajatel on võimalus oma vastuväide, et täitedokumendi

täitmine on täitedokumendis nimetatud asjade valduse puudumise tõttu võimatu, hagi

tagamise menetluses maksma panna. Avaldajad ei ole välja toonud, et formaalsed nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks ei oleks täidetud.

4.2.2. TMS § 26¹ lg 4 sätestab, et sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud

sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega

suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot.

Sunniraha suuruse üle otsustamine ülalmärgitud piirides on kohtutäituri kaalutlusotsus. Sellist

otsust peab täitur põhjendama sunniraha määramisel või hiljemalt sunniraha määramise otsuse

peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Käesoleval juhul on täitur 19.08.2024 otsuses esitanud

põhjendused sunniraha suuruse kohta. Asjaoludest nähtuvalt on täitur lähtunud eelkõige

sellest, et avaldajad ei täitnud kohtutäituri määratud tähtpäevaks täitedokumendis sätestatud

kohustust. Kohtutäitur on hinnanud, et sunniraha suurus on hagi tagamise täitmise kulgu ja

võlgnike käitumist arvesse võttes põhjendatud. Selle suurus on mõistlik, proportsionaalne ja

põhjendatud. Kohtutäituri poolt mõlemale avaldajale määratud 500 euro suurune sunniraha on

kooskõlas TMS § 26¹ lg 4 teises lauses sätestatuga. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et

sunniraha esmakordsel määramisel tuleb see määrata väikseimas võimalikus summas.

4.2.3. Kuna 15.07.2024 sunniraha määramise otsus oli õiguspärane, puudub alus seda tühiseks

või kehtetuks tunnistada ning rahuldamata jääb avaldajate sellekohane alternatiivne taotlus

4.3. Pärast sunniraha määramist koostas kohtutäitur 15.07.2024 korduva teate hagi tagamise

määruse täitmiseks ning tegi korduva sunniraha määramise hoiatuse. Sunniraha määrab

kohtutäitur otsusega, mitte sunniraha määramise hoiatusega. Sunniraha määramise hoiatuse

kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul ei ole eraldiseisev õiguskaitse vajalik, kuna isik saab

esitada kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise otsuse enda peale. Eelneva tõttu ei kaasne

avaldajatele hoiatusega negatiivseid tagajärgi, kuna sunniraha määramise põhjendatust

hinnatakse vajadusel sunniraha määramise otsuse vaidlustamise raames. Kuna hoiatuse

tegemine ei ole võrdsustatav sunniraha määramisega, siis puuduvad alused kohtutäituri

15.07.2024 hoiatust tühiseks või kehtetuks tunnistada.

4.4. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et 04.07.2024 akti tühiseks või kehtetuks

tunnistamiseks puudub alus. Kohtutäitur on õiguspäraselt võlgnike kohustuse täitmata jätmise

fikseerinud ja vastava akti koostanud. Toiming ei saanud avaldajate õigusi ja huve kahjustada,

kuna aktiga fikseeriti vaid vara üleandmise nurjumine.

4.5. Ainetu on avaldajate taotlus täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldajate esile toodud

asjaolude pinnalt ei ole kaebusega sellist eesmärki võimalik saavutada. Ekslik on avaldajate

järeldus, et kui täitedokumendi täitmine on võlgniku hinnangul eluliselt võimatu, saaks see

kaasa tuua täitemenetluse lõpetamise. TMS § 48 lg 1 sellist täitemenetluse lõpetamise alust

ette ei näe. Kohtutäitur saab täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kui talle

esitatakse kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata

täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise

lõpetamine. Kuna kohtumäärust ei ole käesolevaks hetkeks muudetud, tühistatud ega

määratud sundtäitmise lõpetamist, kuulub see täitmisele.

2-24-13069

Määruskaebus

5. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada vaidlustatud määruse ja

avaldajate kaebuse rahuldada. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta puudutatud isikute

kanda. Avaldajad paluvad peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-24-

11517 tehtava lahendi jõustumiseni

5.1. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrusest arusaamatu, mille põhjal maakohus

leidis, et kohtutäitur ei ole diskretsioonipiire ületanud. Kohtutäituri ega maakohtu

põhjendustest ei nähtu ühtegi hinnatavat asjaolu, mis õigustaks sunniraha määramist summas

500 eurot. Kohtutäituri otsusest ei nähtu diskretsiooni teostamist. Maakohus jättis käsitlemata

avaldajate väite, et täitedokumendist ei tulene neile kohustust määruses kirjeldatud vallasvara

transportimiseks kohtutäituri nimetatud hoiukohta. Kui kohtutäituril puudus õigus nõuda, et

avaldajad transpordiksid asjad kohtutäituri märgitud kohta, siis puudus kohtutäituril ka

õiguslik alus sellise alusetu nõude täitmata jätmise puhul sunniraha määramiseks.

5.2. Lisaks puudus õiguslik alus sunniraha hoiatuse tegemiseks. Täitedokumenti ei ole

avaldajatel võimalik täita.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

7. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

avaldajate kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis avaldajate taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, samuti jättis

maakohus rahuldamata määruskaebuse ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 (koosmõjus §-ga

659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldajate kaebuse

kohtutäituri sunniraha määramise hoiatusele ning avaldajate taotlused nende 25.07.2024

kaebuste rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega jätab need taotlused ja kaebuse selles osas läbi vaatamata. Muus osas

jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Avaldajad esitasid koos määruskaebusega uute tõenditena vaidlustatud määruse ja

kohtutäituri 05.09.2024 ettemaksu väljamõistmise otsuse. Sissenõudja esitas 29.11.2024 uute

tõenditena avaldajate lepingulise esindaja e-kirja, hageja taotluse tsiviilasjas nr 2-24-628,

vallasvara nimekirja koos tõlkega ja vallasvara fotod. Määruskaebusega esitatud vaidlustatud

määrus ja sissenõudja esitatud 12.08.2024 e-kiri on juba toimikus olemas (dtl 224–230; 59–

60), mistõttu ringkonnakohus nimetatud tõendeid korduvalt asja materjalide juurde ei võta.

Ülejäänud määruskaebemenetluses esitatud tõendid võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg 3

alusel vastu.

2-24-13069

11. Määruskaebemenetluses on endiselt vaidluse all, kas kohtutäituri 15.07.2024 sunniraha

määramise otsus ja 15.07.2024 tehtud korduv teade hagi tagamise määruse täitmiseks ja

sunniraha määramise hoiatus on õiguspärased.

12. Kolleegiumi hinnangul vaatas maakohus põhjendamatult läbi avaldajate kaebust osas,

milles avaldajad vaidlustasid kohtutäituri 15.07.2024 sunniraha määramise hoiatust. Kuigi

üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi

võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole

täitemenetluse seadustiku mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud

kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik, kuna isik saab esitada kaebuse kohtutäituri

sunniraha määramise otsuse peale. TMS § 26¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise

eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne

täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse

esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades.

Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks

kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. Lisaks saab kohustatud isik pärast

hoiatuse saamist TMS § 26¹ lg 8 järgi mõjuval põhjusel taotleda, et kohtutäitur lükkaks

sunniraha rakendamise edasi ja määraks täitmiseks uue tähtaja (vt ka RKÜKm 17.12.2013, 3-

2-1-4-13, p 58–59). Seega ei kaasne negatiivseid tagajärgi sunniraha rakendamise hoiatusega,

sh ei kaasne sellega kohustust sunniraha tasuda. Tegemist ei ole iseseisva täitedokumendiga.

Täitedokument on TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt üksnes kohtutäituri otsus sunniraha määramise

kohta. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et hoiatuses on märgitud konkreetne määratav

sunniraha summa, millega avaldajad ei nõustu. Hoiatuses peabki sunniraha suurus märgitud

olema (vt TMS § 261 lg 2 p 5).

Eeltoodut arvestades ei ole avaldajate kaebus osas, millega avaldajad vaidlustasid kohtutäituri

15.07.2024 sunniraha määramise hoiatust, esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu tuleb see jätta TsMS §

477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei vasta seetõttu

määruskaebuse sisulistele väidetele, mis puudutavad sunniraha hoiatust.

13. Kaebus tuleb TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata ka osas, millega

avaldajad paluvad kohtul rahuldada avaldajate 25.07.2024 kaebus kohtutäituri tegevusele ja

lõpetada täitemenetluse. Selles osas ei ole avaldajatel võimalik avaldusega taotletavat

eesmärki saavutada. Kuigi kohus saab kaebuse rahuldamise korral tühistada nii kohtutäituri

kaebuse kohta tehtud otsuse (19.08.2024 otsus) kui ka algse kohtutäituri otsuse, mida

avaldajad on vaidlustanud (15.07.2024 otsus), ei saa kohus asja läbivaatamisel teha ise uusi

otsuseid, mille tegemise pädevus on üksnes kohtutäituril. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb

kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta otsuse kohtutäitur ja TMS § 48 kohaselt saab

täitemenetluse lõpetamise otsustada kohtutäitur. TMS § 217 lg 7 kohaselt saab kohus kaebuse

põhjendatuse korral üksnes kohustada kohtutäiturit avaldajate kaebust (avaldajate 25.07.2024

kaebus) uuesti läbi vaatama ja selle kohta uue otsuse tegema (vt ka RKTKm 01.06.2016, 3-2-

1-36-16, p 23).

14. Ülejäänud osas on maakohus jätnud õigesti kaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on

selles osas seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

2-24-13069

14.1. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäitur ei ole sunniraha otsust tehes diskretsioonipiire

ületanud. Kohtutäitur on 19.08.2024 põhjendanud, miks kohtutäitur määras kummalegi

võlgnikule sunniraha just 500 eurot. Sunniraha suurus jääb TMS § 26¹ lg-s 4 sätestatud

piiridesse. Kuigi võlgnike hinnangul ei saa kohtutäitur põhjendada sunniraha suurust otsuses,

millega kohtutäitur lahendab võlgniku kaebust, on kohtupraktikas asutud vastupidisele

seisukohale (vt nt TlnRnKm 03.02.2023, 2-22-13914, p 39.6; TrtRnKm 23.02.2021, 2-20-

10813, p 10.5). Võlgnikud ei ole toonud menetluses esile, et praegusel juhul oleksid asjaolud

õigustanud väiksema sunniraha määramist.

14.2. Võlgnikud leiavad täiendavalt, et neil ei olnud täitedokumendi kohaselt kohustust ise

määruses nimetatud vallasasju kohtutäituri määratud kohta toimetada ning seetõttu ei saa selle

tegevuse tegemata jätmise eest üldse sunniraha määrata. Siiski puudub vaidlus ja toimiku

materjalist ka ei nähtu, et avaldajad oleksid kohtutäiturile enne vaidlustatud sunniraha otsust

teatanud vallasasjade asukoha, et kohtutäitur oleks saanud vajadusel ise korraldada asjade

transpordi nende hoiule võtmiseks. Kohtutäitur tõi määruskaebuse vastuses esile, et kui

avaldajad oleksid juba esimese täitmisteate saamise järel avaldanud asjade hoiukoha ja teinud

kohtutäituriga koostööd asjade üleandmiseks, oleks saanud kohtutäitur lahendada ka võlgnike

tõstatud küsimuse määruse täidetavuse kohta. Seega ei olnud avaldajad täitnud hagi tagamise

määrust ka enda väidetud viisil. Kuivõrd vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitedokumenti

ei täidetud ning kohtutäitur oli võlgnikke kooskõlas TMS §-ga 261 sunniraha määramise eest

hoiatanud, oli sunniraha määramine 15.07.2024 otsusega õiguspärane. Maakohus selgitas

õigesti, et kohtutäitur ei saa lahendada materiaalõiguslikku vaidlust, mistõttu ei ole sunniraha

määramise otsuse õiguspärasuse hindamisel asjakohased avaldajate väited, et täitedokumendi

täitmine on täitedokumendis nimetatud asjade valduse puudumise tõttu võimatu.

15. Määruse peale saab asja läbivaatamata jätmise osas esitada Riigikohtule määruskaebuse

TsMS § 427 alusel. Sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TMS § 218 lg 3

viimane lause).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna avalduse osaliselt läbivaatamata jätmine ei muuda järeldust selle kohta, et avaldus

on põhjendamatu, ei tingi see maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmist.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades avaldajate kanda.

18. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

18.1. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle õigusabi kokku 2 tundi ja

48 minutit, tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta), kokku 546 eurot (käibemaksuta).

Sissenõudja lepingulise esindaja tegi määruskaebemenetluses 21.11.2024 järgmised

toimingud: määruskaebusega tutvumine 24 minutit, kohtutäituri seisukohaga tutvumine 12

minutit, vaidlustatud määrusega tutvumine 24 minutit, seisukoha koostamine

määruskaebusele 1 tund, vastuväite koostamine avaldajate menetluskuludele 36 minutit,

menetluskulude nimekirja koostamine 12 minutit. Avaldajad sissenõudja menetluskulude

vastuväiteid ei esitanud.

2-24-13069

Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu

arvestades sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud

ulatuses (kokku 2,8 tundi) TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Avaldajale

osutatud õigusteenuse tunnitasu 195 eurot (käibemaksuta) ei ületa vandeadvokaadi keskmist

tasumäära. Seega tuleb avaldajatelt võrdsetes osades mõista välja sissenõudja kasuks

menetluskulude hüvitisena 546 eurot (käibemaksuta), s.o kummaltki avaldajalt 273 eurot.

Sissenõudja taotlusel tuleb avaldajatelt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

18.2. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu tal tekkinud

menetluskulusid, mistõttu jätab ringkonnakohus kohtutäituri menetluskulud kindlaks

määramata.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)