Legislator Case Law & Legislation
1-26-401/7 AI generated

1-26-401/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 1-26-401/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi tunnistada Janno Alberg KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 25. kuupäevaks

Legislator headnote

AI generated

1-26-401/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: kuupäevaks

Keywords

AI generated
gross traffic violation right-of-way violation irregular pledge excessive speed safety regulations violation offenses against legal certainty
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-26-401

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Pärnu

Kriminaalasja number

1-26-401 (25267050067)

Kohtunik

Indrek Nummert

Istungisekretär

Marie-Liis Orav

Prokurör

abiprokurör Keili Tiirik

Kriminaalasi

Janno Alberg süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluse korras

Süüdistatav

Janno Alberg

Isikukood või sünniaeg:

37909264250

Elu- või asukoht ja aadress: X

Kodakondsus: Eesti

Haridus:

X

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus: X

Kontaktid: X

Karistatus:

kriminaal- ja

väärteokorras kehtivad karistused puuduvad

Tõkend:

ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Janno Alberg KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks)

aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui

Janno Alberg ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

Lk 1 / 4

1-26-401

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Janno Albergilt menetluskuludena riigituludesse KrMS §

175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi

tegemise kulu summas 155 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu

summas 267,84 eurot, kokku 1751,84 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Janno Albergilt väljamõistetud

menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Janno Albergi tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 25. kuupäevaks

menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 146 eurot ning viimasel kuul 145,84

eurot kuni nõude tasumiseni.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700005131. Selgituseks märkida:

menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning alaealise kannatanu seaduslikule esindajale.

Kohus tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka Tervisekassale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Janno Albergi süüdistatakse selles, et tema 17.05.2024.a kell 07:27 juhtides X, X vallas, X linnas,

X .km suunaga X poole mootorsõidukit Nissan Primastar registreerimismärgiga XXX, ei olnud

liikluses piisavalt ettevaatlik, hoolikas ja tähelepanelik ning rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid,

mille tagajärjel sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalgratturile V.I. Janno Alberg

jättis arvestamata eripäraga, et lapse areng ei võimalda liiklusolusid terviklikult hinnata ning ta ei

valinud liiklemiseks sobivat sõidukiirust, mis oleks võimaldanud tal ülekäiguraja ees seisma jääda.

Kokkupõrke tagajärjel sai kannatanu V.I rasked tervisekahjustused ning ta viidi haiglasse.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 24E-AOI00173-01 kohaselt esinesid V.I-l

järgmised tervisekahjustused: vasaku alajäseme sääreluude lahtine murd, vasakpoolsete (VI-IX)

roiete murrud, põrna põrutus koos rebendiga, mõlema kopsu põrutused, vasakpoolne veriõhkrind,

Lk 2 / 4

1-26-401

verikõht, peaajupõrutus, nahaalune verevalum pea piirkonnas, nahamarrastused kehatüvel ja

paremal alajäsemel, nahakriimustused kehatüvel. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise

korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) § 7 lähtudes on sellised tervisekahjustused

eluohtlikud. Oma sellise tegevusega rikkus Janno Alberg ettevaatamatusest LS § 14 lg 2, § 16 lg 1,

§ 35 lg 1, § 36 lg 1 ja § 50 lg 1 ja 3 p 1, 2 tulenevaid nõudeid.

LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses

hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda.

LS § 35 lg 1 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit

ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega,

liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

LS § 36 lg 1 kohaselt peab juht arvestama, et lapse areng ei võimalda liiklusolusid terviklikult

hinnata.

LS § 50 lg 1 ja lg 3 p 1, 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks,

kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires

ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; samuti vähendama kiirust ning

vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad.

Sellise tegevusega pani Janno Alberg toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud

inimesele raske tervisekahjustus.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo

kvalifikatsiooniga, konfiskeerimise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid

kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Seega on kokkulepitud

karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis jäetakse tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele

pööramata, kui Janno Alberg ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja

kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,

et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Alaealise kannatanu seaduslik esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks

(tl 57).

Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust

ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus

ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada

Lk 3 / 4

1-26-401

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Janno Albergilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg

1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 ekspertiisi tegemise kulu

155 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 267,84 eurot, kokku

1751,84 eurot. Menetluskulu tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuotsus tuleb saata kohtumenetluse pooltele, alaealise kannatanu seaduslikule esindajale. Kohus

tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka Tervisekassale, kuna kannatanu viibis haiglaravil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

Lk 4 / 4