1-26-401/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada Janno Alberg KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 25. kuupäevaks
Legislator headnote
AI generated1-26-401/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: kuupäevaks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-26-401
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2026, Pärnu
Kriminaalasja number
1-26-401 (25267050067)
Kohtunik
Indrek Nummert
Istungisekretär
Marie-Liis Orav
Prokurör
abiprokurör Keili Tiirik
Kriminaalasi
Janno Alberg süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi
kokkuleppemenetluse korras
Süüdistatav
Janno Alberg
Isikukood või sünniaeg:
37909264250
Elu- või asukoht ja aadress: X
Kodakondsus: Eesti
Haridus:
X
Emakeel:
eesti
Töökoht või õppeasutus: X
Kontaktid: X
Karistatus:
kriminaal- ja
väärteokorras kehtivad karistused puuduvad
Tõkend:
ei ole kohaldatud
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus
o t s u s t a s :
1. Süüdi tunnistada Janno Alberg KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks)
aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui
Janno Alberg ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut
tahtlikku kuritegu.
Lk 1 / 4
1-26-401
KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest.
2. Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Janno Albergilt menetluskuludena riigituludesse KrMS §
175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi
tegemise kulu summas 155 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu
summas 267,84 eurot, kokku 1751,84 eurot.
KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Janno Albergilt väljamõistetud
menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Janno Albergi tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 25. kuupäevaks
menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 146 eurot ning viimasel kuul 145,84
eurot kuni nõude tasumiseni.
Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:
EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is
või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas,
kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700005131. Selgituseks märkida:
menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
3. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning alaealise kannatanu seaduslikule esindajale.
Kohus tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka Tervisekassale.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on
kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni
ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette
ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
Janno Albergi süüdistatakse selles, et tema 17.05.2024.a kell 07:27 juhtides X, X vallas, X linnas,
X .km suunaga X poole mootorsõidukit Nissan Primastar registreerimismärgiga XXX, ei olnud
liikluses piisavalt ettevaatlik, hoolikas ja tähelepanelik ning rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid,
mille tagajärjel sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalgratturile V.I. Janno Alberg
jättis arvestamata eripäraga, et lapse areng ei võimalda liiklusolusid terviklikult hinnata ning ta ei
valinud liiklemiseks sobivat sõidukiirust, mis oleks võimaldanud tal ülekäiguraja ees seisma jääda.
Kokkupõrke tagajärjel sai kannatanu V.I rasked tervisekahjustused ning ta viidi haiglasse.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 24E-AOI00173-01 kohaselt esinesid V.I-l
järgmised tervisekahjustused: vasaku alajäseme sääreluude lahtine murd, vasakpoolsete (VI-IX)
roiete murrud, põrna põrutus koos rebendiga, mõlema kopsu põrutused, vasakpoolne veriõhkrind,
Lk 2 / 4
1-26-401
verikõht, peaajupõrutus, nahaalune verevalum pea piirkonnas, nahamarrastused kehatüvel ja
paremal alajäsemel, nahakriimustused kehatüvel. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise
korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) § 7 lähtudes on sellised tervisekahjustused
eluohtlikud. Oma sellise tegevusega rikkus Janno Alberg ettevaatamatusest LS § 14 lg 2, § 16 lg 1,
§ 35 lg 1, § 36 lg 1 ja § 50 lg 1 ja 3 p 1, 2 tulenevaid nõudeid.
LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses
hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma
käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või
keskkonda.
LS § 35 lg 1 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit
ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega,
liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
LS § 36 lg 1 kohaselt peab juht arvestama, et lapse areng ei võimalda liiklusolusid terviklikult
hinnata.
LS § 50 lg 1 ja lg 3 p 1, 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks,
kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma
sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse
tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires
ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; samuti vähendama kiirust ning
vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad.
Sellise tegevusega pani Janno Alberg toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o
mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud
inimesele raske tervisekahjustus.
Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo
kvalifikatsiooniga, konfiskeerimise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid
kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Seega on kokkulepitud
karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis jäetakse tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele
pööramata, kui Janno Alberg ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku
kuritegu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on
kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja
kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,
et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel
on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Alaealise kannatanu seaduslik esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks
(tl 57).
Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust
ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus
ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada
Lk 3 / 4
1-26-401
vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik
menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Janno Albergilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg
1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 ekspertiisi tegemise kulu
155 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 267,84 eurot, kokku
1751,84 eurot. Menetluskulu tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul.
Kohtuotsus tuleb saata kohtumenetluse pooltele, alaealise kannatanu seaduslikule esindajale. Kohus
tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka Tervisekassale, kuna kannatanu viibis haiglaravil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Nummert
Kohtunik
Lk 4 / 4