2-20-15765/97 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-20-15765

Tsiviilasi

Kristu Krill kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. novembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Credit.ee OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlausaldaja): Credit.ee

OÜ (rg-kood 11898079)

Vastustaja (võlgnik/usaldusisik): Kristu Krill (ik

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. IPF Digital AS (rg-kood 11034137)

2. Multitude Bank p.l.c (rg-kood C56251)

IPF Digital AS ja Multitude Bank p.l.c esindaja Olga Gul

3. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; BB Finance

OÜ (rg-kood 11306564) õigusjärglane), esindaja Sigrid

Rahkema

4. Bondora AS (rg-kood 11483929)

5. Primero Finance OÜ (rg-kood 12401448), esindaja Ilona

Aleksandrova

6. Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588)

7. Bigbank AS (rg-kood 10183757)

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. novembri 2025 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud Credit.ee OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Võtta asja materjalide juurde Kristu Krilli 31. jaanuari 2026 vastusele lisatud Kristu

Krilli Swedbank AS 2025. a jaanuari kontoväljavõte ning vastused ringkonnakohtu 5.

veebruari 2026 päringutele liiklusregistrist Kristu Krillile kuuluvate sõidukite ja Kristu

Krilli poolt kasutatavate sõidukite kohta.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 5. jaanuari 2021 määrusega välja Kristu Krilli (võlgnik) pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei.

Maakohtu 19. novembri 2021 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu

ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks määrati võlgnik ise.

Usaldusisik pidi esitama aruandeid kaks korda aastas, 1. juunil ja 1. detsembril, ning tegema

võlausaldajatele väljamakseid iga aasta 15. novembril. Pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused moodustasid 37 589,57 eurot, sh II järgu nõuded 27 025,74 eurot ja III järgu nõue

10 563,83 eurot. Määrus jõustus 8. detsembril 2021.

Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 29. juunil 2022, 27. detsembril 2022, 9. juulil 2023, 1.

veebruaril 2024, 1. juulil 2024, 23. detsembril 2024 ja lõpparuande 29. augustil 2025.

2. oktoobril 2025 esitas võlgnik kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest

vabastamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus vabastas 3. novembri 2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas

võlgniku usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

Määruse kohaselt tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 193³ lg 1 järgi võlgniku kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul tuleb alates 1.

juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

Vastavalt PankrS § 175 lg-le 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud ja kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud talle PankrS §-st 173

tulenevaid kohustusi.

Võlgnik on menetluse kestel olnud registreeritud Eesti Töötukassas ning on töötanud

ettevõtetes OÜ Ropka Elamu, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskus ja OÜ BREM Puhastus. Alates 2024. a juulist on võlgnik pensionil, kuid töötas

kuni 23. maini 2025 osalise koormusega ka OÜ-s BREM Puhastus. Võlgnikul on kogu

kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud tuvastatud osaline töövõime ja keskmine

puue. Võlgniku tervislikku seisundit arvestades on täidetud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest

ja sissetulekutest PankrS § 173 lg 2 kohaselt piisaval määral ning puuduvad andmed, et

võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel

vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitatud.

Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud ka loovutuskohustust PankrS § 173 lg 3 tähenduses.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, puudega inimese

sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis,

tulumaksutagastus, pension ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik

on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei

ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle

anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul 238 eurot, kuid väljamaksed ei ole teostatud

vastavalt kohtumääruses olevatele jaotistele, kahele võlausaldajale ei ole üldse väljamakset

tehtud, kuid samal ajal on väljamakse tehtud III järgu võlausaldajale. Võlgnik on

väljamaksete tegemisel rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu esinenud rikkumise näol on

tegemist usaldusisiku kohustuste rikkumisega, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS

§ 173 tähenduses.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse. Ehkki võlgnik on eksinud väljamaksete

tegemisel, on ta siiski näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud

väljamakseid võlausaldajatele. Tartu Ringkonnakohus on leidnud (4. juuli 2025 määruses

kohtuasjas nr 2-17-13018), et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma

kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.

Kohus ei pidanud põhjendatuks menetlust pikendada. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja

poole aasta jooksul täitnud ning menetluse kestel võimaluste piires ka töötanud, olles osalise

töövõimega puudega isik. Praegusel ajal on võlgnik pensionil ja nõuete rahuldamine oluliselt

suuremas mahus ei ole tõenäoline. Eelnevast tulenevalt kohus leidis, et võlgnik tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule või muutmist selliselt, et

lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus, jättes võlgniku võlgadest vabastamata.

Määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta

võlgniku kanda ja kaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitajale riigilõiv 70 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus tunnustanud määruskaebuse esitaja nõuet

summas 499,31 eurot. Võlgnik on teinud määruskaebuse esitajale menetluse jooksul kaks

makset kokku 20 eurot.

Kohus ei andnud võlausaldajatele võimalust esitada seisukoht või osaleda ärakuulamisel, kui

otsustas võlgniku võlgadest vabastamise.

Võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, kahjustanud sellega

võlausaldajate huve ja kohtul tulnuks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 2 p 2 norm ei näe ette kohtule kaalutlusõigust.

Võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust, millega on ilmselgelt kahjustanud võlausaldajate

huve. PankrS § 173 lg-te 3, 4 kohaselt on võlgnikul kohustus loovutada võlausaldajatele 75%

oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi. Võlgniku 2024. a jaanuari kuni 2025. a

mai aruannetest nähtub, et võlgniku sissetulekud ületasid mittearestitavat miinimumi summas

18 820,47 eurot, millest 75%, s.o 14 115,35 eurot, pidanuks võlgnik sel perioodil loovutama

võlausaldajatele. Arvutustes on arvesse võetud, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on

saanud hüvitisi Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist, teeninud töötasu ja saanud

pensioni. Võlgnik on kogu võlgadest vabastamise perioodi vältel loovutanud võlausaldajatele

200 eurot.

Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-t 2, sest on varjanud oma vara. Võlgnikule tehtud

ülekannetest nähtub, et võlgnik omab sõidukit. Võlgnik ei ole sõidukit oma varana märkinud.

Seega elustiil ei näita, et võlgniku majanduslik olukord oleks eriti raske. Võlgnik ei ole

esitanud andmeid oma 2025. a jaanuari sissetulekute kohta, sest selles osas konto väljavõte

puudub.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures

ulatuses rahuldamine. Võlgnik on seda kohustust oluliselt rikkunud, jättes väljamaksed

seaduses sätestatud ulatuses tegemata. Selline tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt

rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluses on

võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda nõudeid oma võimaluste piires.

Riigikohus on leidnud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate

huve. Võlausaldajad on jäänud ilma rahasummast, mis kuulus seaduse järgi nende võlgade

katteks. Riigikohus on selgitanud ka (3-2-1-46-13), et kohustustest vabastamise võimalus on

ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse

saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole mitte millegagi tõendanud, et on andnud

endast parima võlgadest vabastamise menetluse jooksul.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Võlgnik teatas vastuseks määruskaebusele, et võttis laenu, kui töötas, aga siis haigestus

raskelt ning tal diagnoositi lisaks liikumispuudele kõrge vererõhk ja südamepuudulikkus, ta

on viibinud korduvalt Tartu EMO-s, on haigustega riskigrupis, kui vaja, saab perearsti käest

vastava informatsiooni. Võlgniku kontole laekub ka tema abikaasa töötasu SA-st Tartu

Ülikooli Kliinikum. Võlgniku omandis ei ole autot, ta on auto kasutaja ja kasutab sõidukit

oma liikumispuude tõttu. Võlgnik elab üürikorteris ning kasvatab kahte alaealist last.

TEISTE MENETLUSOSALISTE (VÕLAUSALDAJATE) SEISUKOHAD

5. Aktiva Finance Group OÜ (kes on omandanud nõude ВB Finance OÜ-lt) leiab, et

määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada.

6. Multitude Bank p.l.c ja IPF Digital AS teatasid, et toetavad määruskaebust.

7. Primero Finance OÜ teatas, et jätab määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 1, § 659; § 657 lg 1 p 1).

9. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 19. novembri 2021

määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku

ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 37 589,57

eurot. Määruskaebuse esitaja tunnustatud nõude suurus on 499,31 eurot ja jaotise suurus

1,85% võlausaldajatele pankrotimenetluses välja maksmise kuuluvast varast. Tema

pankrotimenetluses saamata jäänud jaotise suuruseks on samuti 499,31 eurot, millest jäi tal

kohustustest vabastamise menetluses saamata määruskaebuse järgi 479,31 eurot. Ülejäänud

võlausaldajad ei ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vaidlustanud.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne

nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

Enne 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 järgi, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise

otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus

otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 1. juuli 2025 seisuga.

11. Määruskaebuse kohaselt ei andnud maakohus võlausaldajatele võimalust esitada seisukoht

või osaleda ärakuulamisel, kui otsustas võlgniku võlgadest vabastamise.

PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast

enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks

soovi avaldanud. Seega võlausaldajate ärakuulamine on vajalik juhul, kui kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast. Praegusel juhul maakohus vabastas võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning sellisel juhul ei tulene seadusest

võlausaldajate ärakuulamise kohustust. Määruskaebuse esitaja ja teised võlausaldajad on

saanud esitada võlgniku kohustustest vabastamise osas oma seisukohad

määruskaebemenetluses.

12. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

13. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2

alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on süüliselt

rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust ja samuti PankrS § 173 lg--t 2,

sest on varjanud oma vara, ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Määruskaebuse esitaja peab võlgniku rikkumisi süülisteks.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt oma

PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse esitaja väited ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

14.1. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väide, et võlgnikul oli kohtule esitamata 2025. a

jaanuari pangakonto väljavõte. Võlgnik kõrvaldas nimetatud puuduse ringkonnakohtu nõudel

ja esitas kohtule oma Swedbank AS konto väljavõtte nimetatud perioodi kohta. Võlgnik

selgitas ühtlasi, et tema kontole laekub ka tema abikaasa töötasu SA-st Tartu Ülikooli

Kliinikum. Sarnase selgituse on võlgnik andnud maakohtule, 22. veebruaril 2024 on võlgnik

vastanud maakohtu sellekohasele küsimusele, et Tartu Ülikooli Kliinikumi palk kuulub

võlgniku abikaasale (Siiri Krillile), „kuna kohtutäitur peal ja ei saa vajalikku summat kätte, et

makse maksta“ (I kd, tl 182, 183). Maakohus on enne kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamist teinud võlgniku kohta päringu töötamise registrisse ning töötamise registris

puuduvad andmed, et võlgnik oleks kunagi töötanud SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum (II kd, tl

59–60). Esitatud põhjusel töötasu kandmine teise isiku kontole on ringkonnakohtu arvates

küll mõlema asjaosalise puhul taunitav käitumine, kuid laekunud summasid ei saa

ringkonnakohtu hinnangul pidada võlgniku sissetulekuks, mille ta oleks pidanud loovutama

usaldusisikule.

Ringkonnakohus, tutvunud võlgniku konto väljavõtetega, sh täiendavalt esitatud 2025. a

jaanuari kontoväljavõttega, leiab sarnaselt maakohtuga, et võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Mõnel kuul on siiski ka võlgniku

enda sissetulekud mittearestitavat miinimumi ületanud. Kuivõrd aga võlgniku töö- või

teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 alusel usaldusisikule

loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine

võlausaldajatele on PankrS § 172 lg 2 järgi usaldusisiku kohustuseks. Seega saab nõustuda ka

maakohtu seisukohaga, et võlgnik on väljamaksete tegemisel rikkunud usaldusisiku

kohustusi, mitte võlgniku kohustusi PankrS § 173 tähenduses.

Asjas on oluline arvestada, et maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis.

Väljamaksete tegemist selliselt, et need ei vasta kohtumääruses olevatele jaotistele, ja

väljamaksete osaliselt tegemata jätmist saab talle ette heita üksnes usaldusisiku kohustuste

rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtupraktikas (TrtRnKm 04.07.2025, 2-17-13018,

p 26) on asutud seisukohale, et usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei

anna.

Riigikohus on selgitanud, et kui kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab

usaldusisiku kohustusi ise täita. Sel juhul on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka

kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames

tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Riigikohus

on selgitanud ka seda, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb

määrata ka usaldusisikuks, peaks kohus võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse

korral ka menetluse vältel tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27).

Asja materjalidest nähtub, et maakohus on 29. detsembri 2022 ja 25. juuli 2023 e-kirjades (I

kd, tl 142, 159) juhtinud võlgniku tähelepanu, et väljamaksed võlausaldajatele on tehtud

ebaõigesti. Samas ei ole kohus selles osas rohkem midagi ette võtnud. Kui kohus oleks

leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli kohtul võimalik

vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga

(PankrS § 172 lg 5). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses igal aastal kaks korda

aastas oma kontoväljavõtted kohtule esitanud ning vastanud ka kohtu küsimustele. Seega ei

ole ta oma tulusid kohtu ja võlausaldajate eest varjanud. Seetõttu võis võlgnikul tekkida

õigustatud arusaamine, et kohtul ja võlausaldajatel talle etteheited menetluses puuduvad.

14.2. Kuivõrd määruskaebuses on võlgnikule ette heidetud ka sõiduki varjamist, kontrollis

ringkonnakohus täiendavalt liiklusregistri andmeid ja võtab tehtud päringute vastused asja

materjalide juurde. Ringkonnakohus tuvastas, et liiklusregistri andmetel võlgnikule ühtegi

sõidukit ei kuulu, küll aga on võlgnik märgitud kahe sõiduki kasutajaks, nagu ta ka oma

vastuses määruskaebusele on selgitanud.

15. Arvestades eeltoodut, on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

16. Ringkonnakohus märgib, et Bigbank AS teatas 7. jaanuaril 2026 ringkonnakohtule, et on

loovutanud oma nõude 30. juunil 2022 Aktiva Finance Group OÜ-le. Kuivõrd Bigbank AS-i

e-kirjale ei ole lisatud dokumente nõude loovutamise kohta, loeb ringkonnakohus

võlausaldajaks jätkuvalt Bigbank AS-i. Ka Aktiva Finance Group OÜ ei ole oma kirjalikus

vastuses määruskaebusele väitnud, et ta oleks omandanud lisaks ВB Finance OÜ nõudele

nõude ka Bigbank AS-lt.

17. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)