3-25-3131/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-3131

Otsuse kuupäev

17. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool (end Palm)

Haldusasi

X-i kaebus Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsuse nr

TVH/25/027197, 23. septembri 2025. a vaideotsuse nr VO/25/2240

ja 24. septembri 2025. a otsuse nr TVH/25/031861 tühistamiseks

ning Eesti Töötukassa kohustamiseks lahendada uuesti kaebaja

töövõime hindamise taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Raido Rink

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi

kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 19. märtsil

2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-25-3131

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa tuvastas 21. oktoobri 2024. a otsusega nr TVH/24/037055 X-il osalise

töövõime viieks aastaks perioodil 24. september 2024 kuni 23. september 2029 (digitaalse

kohtutoimiku leheküljed (dtl) 439-442).

2. Kaebaja esitas 8. juulil 2025 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja puudega

raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (dtl 345-354).

3. Eesti Töötukassa tuvastas 12. augusti 2025. a otsusega nr TVH/25/027197 kaebajal osalise

töövõime ja töövõime vähenemise perioodiks 8. juuli 2025 kuni 7. juuli 2030 (dtl 12-15).

Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 8 lg-tele 1 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 64 lg-tele 1 ja 2, § 65 lg-le 2 ja § 66 lg 2 p-le 2, tunnistas Eesti Töötukassa kehtetuks

Eesti Töötukassa 21. oktoobri 2024. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/24/037055

edasiulatuvalt alates 8. juulist 2025. Vastustaja selgitas, et taotleja esitas töövõime

hindamiseks taotluse Eesti Töötukassale enne kordushindamise taotlemiseks ettenähtud 50

tööpäevase perioodi algust. Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsusega hinnati taotleja

töövõimet ja määrati uus töövõime vähenemise periood alates taotluse esitamise päevast,

mistõttu tuli seni kehtinud töövõime hindamise otsus edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.

4. Kaebaja esitas Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsuse peale vaide (dtl 24-25), mille

Eesti Töötukassa jättis 23. septembri 2025. a vaideotsusega nr VO/25/2240 rahuldamata (dtl

17-23).

5. Eesti Töötukassa muutis 24. septembri 2025. a otsusega nr TVH/25/031861 Eesti

Töötukassa 12. augusti 2025. a otsust nr TVH/25/027197 (dtl 447-449).

6. Kaebaja esitas 24. septembril 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse Eesti

Töötukassa otsuse peale, millega hinnati kaebaja töövõimet (dtl 1-2, 34). Kaebaja lisas, et sai

otsuse 12. augustil 2025 ning vaie koostati 21. augustil 2025, kuid tänaseni ei ole kaebajale

vastatud. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks (dtl 3).

7. Tartu Halduskohus võttis 1. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastas

kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, tunnistas vastustajaks Eesti

Töötukassa ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 37-38).

8. Eesti Töötukassa esitas 29. oktoobril 2025. a vastuse kaebusele (dtl 73-83).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

9.1. Digiloo haigusjuhtumi nr 20140111-12478 statsionaarse ekspertiisi nr 1001973471

kohaselt oli kaebajal raske autoavarii 2014. a.

9.2. Tasakaalu häired ei ole diabeedi pärast nagu väidetakse, vaid autoavarii tagajärjel.

Kaebajal oli aju verevalum ja ajukahjustus.

3-25-3131

9.3. Kaebaja ei saa tõsta raskeid asju, kuna autoavarii tagajärjel sai käsi tugevalt kannatada ja

on hirmus valus raskeid asju tõstes.

9.4. Kaebajal valutab selg ja pea ning liigesed ning kaebaja sööb peaaegu igapäevaselt

vanglas valuvaigisteid.

9.5. Kaebaja on närvihaige ja on tuvastatud erinevaid diagnoose. Viimane on Tartu Vanglas

psühhiaatri poolt koostatud. Kaebajal on orgaaniline isiksuse häire ning saab vastavat

ravi Concerta 54 mg. Aeg-ajalt peab lühikese kuurina ka Diasepaami võtma 10 mg. See

nähtub ka dr Siim Kaili poolt koostatud ning ka teiste psühhiaatrite poolt koostatud

haigusjuhtudest.

9.6. Otsuse tegemisel pole arvestatud autoavariid, mis toimus aastal 2014.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.

10.1.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus

kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Seega tuleb Eesti Töötukassa

töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et sellele ei kohaldu

kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid.

10.2.

Töövõime hindamise otsuses on valdkondade kaupa märgitud, kas piirangud on

tuvastatud ja millised haigused on piirangu põhjuseks, kuid piirangutele antud

hinnanguid eraldi põhjendatud ei ole. Töövõime hindamise otsuse põhjendused saab

lugeda esitatuks ka eksperthinnangus, millele on töövõime hindamise otsuses viidatud.

Dr Ilona Drikkiti põhjendused võtmetegevustele antud hinnangute kohta ei ole pikad,

kuid põhjendused on iseenesest olemas koos väljavõtetega kaebaja terviseandmetest,

millele vastustaja on viidanud käesolevas vastuses. Kohus saab arvesse võtta ka

põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa poolt vaideotsuses ja kohtumenetluses

esitatud seisukohtades. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle

põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul. See

tähendab, et kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse

tegemist.

10.3.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 8. juulil

2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on taotluses märkinud, et tal

esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse,

õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

suhtlemise valdkondades. Vaide esitaja on täiendavalt taotluses välja toonud piirangu

ravimite kõrvaltoimest.

10.4.

Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus (TTO) ekspertarst dr

I. Drikkit, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud

hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas

12. augustil 2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse

koostamisel aluseks. Lisaks on TTO ekspertarst vaidemenetluses terviseandmed veelkord

üle vaadanud ja koostanud 22. septembril 2025 eksperdiarvamuse, mille on 23.

septembril 2025 omakorda üle vaadanud Töötukassa ekspertarst dr Pille Tommingas.

10.5.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst on 12. augusti 2025. a eksperdiarvamuses

hinnanud liikumise valdkonnas kerge piirangu, kuna taotleja sõnul esinevad tal peavalud

ja tasakaaluhäired. Anamneesis on peatrauma, põeb diabeeti ja kõrgvererõhktõbe. TTO

ekspertarst tugines hinnangu andmisel perearst Svetlana Popazova 15. aprilli 2025

sissekandele, mille kohaselt on kaebaja insuliinsõltuv diabeetik. Lisaks tugines TTO

ekspertarst hinnangu andmisel perearst Reet Tamme 18. septembri 2024 sissekandele,

mille kohaselt patsient soovib taotleda töövõime hindamist. Kaebajal hüpertoonia tõbi,

3-25-3131

insuliinsõltuv diabeet. Anamneesis 2014. a traumaatiline SAH. Patsiendi sõnul on tal

2014 jaanuaris toimunud autoavarii järgselt igapäevased peavalud vöötaoliselt ümber

pea. Sellest ajast ka alaseljavalud.

10.6.

Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et liikumise

valdkonnas piirangud on terviseandmetele tuginedes kogumina hinnatavad kergetena.

Kaebaja kirjeldab enesehinnanguliselt traumajärgset seljavalu, igapäevast peavalu ja

tasakaaluhäiret. Kaebuse autoavarii järgsetele peavaludele ja alaseljavaludele on kaebaja

esitanud ka varasemalt, s.h. 18. septembril 2024 perearstile seoses sooviga taotleda

töövõime hindamist, 28. novembril 2021 neuroloogile, kes suunas peaaju uuringule.

Püsivat struktuurikahjustust traumajärgselt ei esine. Viide 2013. aastal olnud peatraumale

on vanemates terviseandmetes, kus on kinnitatud, et püsivat neuroloogilist defitsiiti

traumast ei jäänud. Samas ei saa eitada, et peavalud võivad esineda, kuid

terviseandmetes ei leia kinnitust, et peavalud oleksid ravile allumatud s.t. põhjustaksid

vajaduspõhise valuravi foonil püsivaid tegutsemispiiranguid. Seljavalu on

terviseandmetes käsitletud kui sümptomaatilist seisundit. Struktuurihäiret lülisamba

muutusena ei ole tuvastatud. Kaebajal on 2017. aastal diagnoositud insuliinsõltuv

diabeet. Käesolevalt on veresuhkrunäitajad rahuldavad, tüsistusi ei ole diagnoositud.

Veresuhkru kõikumised on ebaregulaarse toitumis- ja ravirežiimi korral. Veresuhkru

kõikumiste ajal võib peavalu, halb enesetunne intensiivistuda. Püsivat tasakaaluhäiret ei

ole kirjeldatud, kuid episoodiline pearinglus või subjektiivne tasakaalutus on võimalik.

Kaasuvalt on kaebajal diagnoositud kõrgvererõhktõbi, ravi foonil on mõõdetud vererõhk

normis ning iseseisva haigusseisundina ravi kasutamisel tegutsemispiiranguid ei

põhjusta.

10.7.

Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal käelise

tegevusega piirangud ei leidnud terviseandmetel kinnitust. Ei esine uuringuid ega

objektiivseid kirjeldusi, mis kinnitaksid püsivate piirangute esinemist käelise tegevuse

valdkonnas.

10.8.

Töötukassa ekspertarst nõustus, et kaebajal ei esine piiranguid teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas. Antud valdkonnas hinnatakse kõne-, nägemis- ja

kuulmisfunktsiooni kahjustusest põhjustatud piiranguid. Vastavaid haigusseisundeid

kaebajal ei ole diagnoositud.

10.9.

Töötukassa ekspertarst nõustus, et kaebajal puuduvad teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas töövõimet mõjutavad piirangud. Terviseandmed ei kirjelda

teadvusekaotusi. Ärevusega seotud piiranguid siinkohas ei hinnata.

10.10.

Tegevuste õppimise valdkonnas on vaidemenetluses hinnatud arvväärtusega 2

(algselt 1). Mõõdukas piirang, kuna TIS andmetel on diagnoositud kerge vaimne

alaareng; on esinenud õppimisraskused. TTO ekspertarst tugines hinnangu andmisel

psühhiaater dr S. Kaili 29. augusti 2024 sissekandele, mille kohaselt korduv patsient

pikaajalise alkoholismiga seotult korduvalt vägivaldne ja karistatud. Lisaks on arvestatud

veel 25. novembri 2019 vanglaõe Anneli Inti sissekannet visiidist 7. novembril 2019.

10.11.

Mitme erineva diagnoositud psühhiaatrilise seisundi koosmõjuna on raskused

igapäevategevuste planeerimises, psühhiaatri kirjeldusel madal on sihipärase tegevuse

säilitamise võime, samas ei ole kirjeldatud igapäevast püsivat kõrvalabi vajadust, piirang

on hinnatav mõõdukana.

10.12.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst on eksperdiarvamuses hinnanud muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused mõõduka piiranguga, kuna TIS

andmetel esinevad kroonilise iseloomuga psüühikahäired; muutustega kohanemise võime

ja pingetaluvus on haigusnähtude tõttu raskendatud, kuid täieliku piirangu esinemist

terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst tugines hinnangu andmisel psühhiaater dr S.

3-25-3131

Kaili 29. augusti 2024 sissekandele ja psühhiaater dr H. Mülleri 3. märtsi 2017

sissekannetele.

10.13.

Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal esinevad

tegutsemispiirangud vastavalt hinnatule. Kaebustena on kirjeldatud püsivat ärevusfooni,

kuid otseselt ärevushäiret pole diagnoositud. Puuduvad viited, et tavapärases

situatsioonis kaebaja vajaks saatjat. Samas on antud piirangut, käesolevalt kui isik viibib

kinnises asutuses, raske hinnata. Terviseandmetes puuduvad viited väljaskäimisega

seotud piirangutele.

10.14.

Töötukassa ekspertarst nõustus, et kaebajal esinevad olulised s.t. töövõimet

mõjutavad piirangud suhtlemise valdkonnas. Suhtlemisel esineb agressiivsust ja

konfliktsust. Psühhiaatri hinnangul on agressiooni vallandumise lävi siiski madal,

konfliktne.

10.15.

Ravimite kõrvaltoimete osas TIS andmed ei kinnita püsiva iseloomuga piirangute

esinemist. Töötukassa ekspertarst nõustus, et käesolevalt viibib kaebaja kontrollitud

keskkonnas ja piirangud puuduvad. Samas ei saa mainimata jätta, et mitmed probleemid

on tekkinud alkoholijoobes ning kaebajal on diagnoositud alkoholsõltuvus. Kaine

eluviisi säilitamine on äärmiselt tähtis.

10.16.

Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste

arvväärtuste summa on 8. TTO ekspertarst hindas vaide esitaja töövõime osaliseks,

kestusega viis aastat. TTO ekspertarst muutis küll õppimise ja tegevuste sooritamise ning

suhtlemise valdkondade võtmetegevustes hinnanguid, kuid jäi seisukohale, et kaebajal on

osaline töövõime, kestusega viis aastat.

10.17.

Kaebaja töövõime hinnati osaliseks viieks aastaks, mitte puuduvaks, kuna kaebaja

töövõime on osaline eelkõige vaimse võimekuse valdkonna tegutsemispiirangute tõttu.

Vaimse võimekuse piiranguid põhjustavad haigusseisundid on püsikululised ja raviga ei

ole oodatav piirangute oluline taandumine. Samas ei ole piirangud väljendunud

kogusummas sellisel määral, mis takistaks täielikult töötamist ja põhjustaks puuduva

töövõime. Töötamine kui rutiinne mõtestatud tegevus on võimalik ja ilmselt ka kaebajale

mitmes mõttes ka kasulik. Terviseseisundit arvestav töötamine ei halvenda

terviseseisundit. Töötingimuste juures tuleb arvestada eksperdiarvamuses välja toodud

piiranguid. Kehaliste valdkondade piirangud on kaebajal, kas raviga rahuldavalt

kompenseeritud või ei ole kaebaja enesehinnangulised piirangud objektiivsete

terviseandmetega kinnitatavad.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja

terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi.

12. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsuse nr TVH/25/027197, 23.

septembri 2025. a vaideotsuse nr VO/25/2240 ja 24. septembri 2025. a otsuse nr

TVH/25/031861 tühistamist ning kohustamist teha uus hindamine. Kaebaja leiab, et talle tuleb

määrata puuduv mitte osaline töövõime. Kaebaja hinnangul pole arvestatud 2014. a

autoavariid. Vastustaja on seisukohal, et tema otsused on õiguspärased.

13. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli 12. augusti 2025, 23. septembri 2025 ja 24.

septembri 2025 otsuste tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime

3-25-3131

viie aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse

osas.

14. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I). Seejärel analüüsib kohus, kas

vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Kohus käsitleb otsuses

üksnes neid valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud (II).

Kohtul on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on hinnangu

andmisel teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust

ekspertide hinnangusse sekkuda.

I Töövõime hindamise põhimõtted

15. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute

abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei

ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega

omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku

terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast

võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5

lg 2).

16. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole

sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes

takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele

alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus

isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline

töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Automaatselt välistavad isiku töövõime vaid

üksikud väga rasked terviseseisundid, mis on ammendavalt loetletud tervise- ja tööministri 7.

septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39)

§-s 4 (neid seisundeid kaebajal diagnoositud ei ole ja seda on kaebaja ka ise kinnitanud (dtl

349)). Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus

talle igapäevaelus piiranguid seab.

17. TVTS §-dest 6 ja 7 ning määruse nr 39 §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime

hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise

kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad

seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse

isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta

tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt

saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Kohtu hinnangul on praegusel juhul

kaebaja töövõime hindamine toimunud vastavalt õigusaktides sätestatule.

18. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa

seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, teabe

edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste

sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, suhtlemine), kusjuures võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste

3-25-3131

kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei

tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on

ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et

piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine

on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk

vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste

raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.

19. Tallinna Ringkonnakohus on 3. märtsi 2022. a otsuses asjas nr 3-21-787 p-s 11 selgitanud,

et kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale

vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva

eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p-d

22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse

alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning

hinnata seejärel taotleja töövõime ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga

arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu

kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste

eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda

ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa

ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama

eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.

20. Riigikohus on 20. juuni 2022. a otsuses asjas nr 3-20-2474 selgitanud, TVTS-i alusel

vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta on hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta

vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud

alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Töövõimet hinnatakse, kaasates

eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa

töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3) ning

järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud juhiseid. Haldusorgani

hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh

asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib

kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel,

iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning

hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (kolleegiumi otsuse nr 3-20-1198/58, p

14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse

riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3

(raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda

vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist

ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul

kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja

prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu.

II Kaebaja töövõime

21. Kaebaja on 8. juulil 2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad

piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja

tegevuste, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise, sooritamise valdkondades,

samuti ravimite kõrvaltoimete osas.

3-25-3131

22. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja oma 8.

juuli 2025. a taotluses märkinud, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Ta on

täpsustanud, et tema selg hakkab valutama (viitab et see on autoavariist tingitud trauma).

Samuti valutab tal pea ja tekivad tasakaaluhäired ning seda igapäevaselt (dtl 350). Liikumise

valdkonna võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kaebaja leidnud, et ta ei suuda

kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Ta on täpsustanud, et

kükitades ta kummardub, selg ei paindu ning püsti tõustes käib pea ringi. Asjas puudub

vaidlus, et kaebajal on anamneesis peatrauma, ta põeb diabeeti ja kõrgvererõhktõbe.

23. Tervishoiuteenuse osutaja SA Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst I. Drikkit on 12.

augusti 2025. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangus leidnud, et

valdkonnas „Liikumine eri tasapindadel“ ei vasta meditsiiniliste andmete alusel kaebaja

terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele (dtl 355). Sama leidis

ekspertarst ka 22. septembri 2025. a täiendavas eksperthinnangus (dtl 371 jj). Ka Töötukassa

ekspertarst P. Tommingas nõustus 27. oktoobri 2025. a seisukohas TTO ekspertarsti

arvamusega, et liikumise valdkonna piirangud on terviseandmetele tuginedes kogumina

hinnatavad kergetena. Kuigi võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kaebaja leidnud, et ta

suudab ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda, on TTO ekspertarst leidnud, et kaebajal on

selles võtmetegevuses siiski kerge piirang, kuna tema sõnul esinevad tal peavalud ja

tasakaaluhäired. Samuti on tal anamneesis peatrauma, ta põeb diabeeti ja kõrgvererõhktõbe.

Samas on TTO ekspertarst leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud võtmetegevuses

„Seismine ja istumine“ ei ole leidnud TIS andmetel kinnitust.

24. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas. Piiratud on ohutu ringiliikumine peavalu ja peapöörituse tõttu. TTO ekspertarst

on välja toonud, et piirang on tingitud peaaju, südame-veresoonkonna ja kõhunäärme

struktuuri kahjustustest. Seejuures on TTO ekspertarst tuginenud dr S. Popazova 15. aprilli

2025. a ja dr R. Tamme 18. ja 25. septembri ning 16. oktoobri 2024 uuringutulemustele.

Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et liikumise valdkonnas

piirangud on terviseandmetele tuginedes kogumina hinnatavad kergetena. Kaebaja kirjeldas

enesehinnanguliselt traumajärgset seljavalu, igapäevast peavalu ja tasakaaluhäiret. Töötukassa

ekspertarst on märkinud, et kaebuse autoavarii järgsetele peavaludele ja alaseljavaludele on

kaebaja esitanud ka varasemalt, s.h. 18. septembril 2024 perearstile seoses sooviga taotleda

töövõime hindamist, 28. novembril 2021 neuroloogile, kes suunas peaaju uuringule. Püsivat

struktuurikahjustust traumajärgselt ei esine. Viide 2013. aastal olnud peatraumale on

vanemates terviseandmetes, kus on kinnitatud, et püsivat neuroloogilist defitsiiti traumast ei

jäänud. Samas ei saa eitada, et peavalud võivad esineda, kuid terviseandmetes ei leia

kinnitust, et peavalud oleksid ravile allumatud st põhjustaksid vajaduspõhise valuravi foonil

püsivaid tegutsemispiiranguid.

25. Samuti on Töötukassa ekspertarst analüüsinud, et kaebaja seljavalu on terviseandmetes

käsitletud kui sümptomaatilist seisundit. Struktuurihäiret lülisamba muutusena ei ole

tuvastatud. Teostatud röntgenuuring lülisamba nimmeosast on normleiuga. Ei ole kirjeldatud

neuroloogilisi ärajäämanähte. Ei ole alust arvata, et alaseljavalu on seotud 2013. aastal

toimunud traumaga, olemasolevatel andmetel on tegemist n-ö healoomulise seljavaluga, mille

leevendamisel on esmavalikuks õige lihastoonuse tagamine koos vajaduspõhise valuraviga.

Samuti on kaebajal 2017 diagnoositud insuliinsõltuv diabeet. Käesolevalt on

veresuhkrunäitajad rahuldavad, tüsistusi ei ole diagnoositud. Veresuhkru kõikumised on

ebaregulaarse toitumis- ja ravirežiimi korral. Veresuhkru kõikumiste ajal võib peavalu, halb

enesetunne intensiivistuda. Püsivat tasakaaluhäiret ei ole kirjeldatud, kuid episoodiline

3-25-3131

pearinglus või subjektiivne tasakaalutus on võimalik. Kaasuvalt on kaebajal diagnoositud

kõrgvererõhktõbi, ravi foonil on mõõdetud vererõhk normis ning iseseisva haigusseisundina

ravi kasutamisel tegutsemispiiranguid ei põhjusta.

26. Kuigi kaebajal esineb kerge piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist. Ekspertarstide määratud kerge piirang on kohtu hinnangul

metoodiliselt põhjendatud. Kuigi kaebaja on väitnud, et tema tervisliku seisundi kohta on

esitatud valeväiteid ja ta saab kõike tõestada paberkandjal, ei ole ta 1. oktoobri 2025 avalduse

ja selle lisadega esitanud ühtegi argumenti ega tõendit, mis annaks ekspertarstide hinnangus

põhjust kahelda. Samuti ei saa nõustuda kaebaja väitega, et otsuse tegemisel pole arvestatud

autoavariiga.

27. Valdkonna „Käeline tegevus“ võtmetegevuse „Käte sirutamine“ osas on kaebaja taotluses

leidnud, et ta ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Kaebaja on täpsustanud, et tema õlgadel ei

ole täieliku painduvust, „jääb rohkem V asend kätega“. Ka siin viitab kaebaja traumajärgsele

olukorrale. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga,

et käelise tegevusega piirangud kaebajal ei leidnud terviseandmetel kinnitust. Ei esine

uuringuid ega objektiivseid kirjeldusi, mis kinnitaksid püsivate piirangute esinemist käelise

tegevuse valdkonnas. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. Ka kaebaja ei ole esitatud

vastupidist kinnitavaid tõendeid.

28. Võtmetegevuse „Asjade liigutamine“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei suuda

kätega raskusteta asju liigutada ning ta suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada 1-

liitrist vedelikuga täidetud anumat. Kaebaja on täpsustanud, et tal on rinnast kõrgemale raske

tõsta. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS

andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et käelise

tegevusega piirangud kaebajal ei leidnud terviseandmetel kinnitust. Ei esine uuringuid ega

objektiivseid kirjeldusi, mis kinnitaksid püsivate piirangute esinemist käelise tegevuse

valdkonnas. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. Ka kaebaja ei ole esitatud vastupidist

kinnitavaid tõendeid.

29. Võtmetegevuse „Käteosavus“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei suuda

raskusteta käsi ja sõrmi kasutada ning ta saab käsi ja sõrmi kasutada väikeste raskustega mõne

tegevuse sooritamiseks. Kaebaja on täpsustanud, et ta sõrmed töötavad ilusasti, käed

raksuvad, aga valulävi on aastatega suureks läinud. Kaebaja selgitab, et tal on igapäevaselt

kasutusel tugevad valuvaigistid. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO

ekspertarsti hinnanguga, et käelise tegevusega piirangud kaebajal ei leidnud terviseandmetel

kinnitust. Kohus nõustub ekspertarstidega.

30. Valdkonna „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“ võtmetegevuse „Teadvusel püsimine“

lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei püsi teadvusel raskusteta. Tal esineb mõni kord

aastas teadvusehäireid. Kaebaja on täpsustanud, et tal on olnud ärevusest tingitud minestusi.

Samuti on tal kord nädalas õhupuuduse tunne, kui ta muutub ärevaks. TTO ekspertarst

kaebajaga ei nõustunud, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

Ka Töötukassa ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad antud valdkonnas töövõimet

mõjutavad piirangud. Terviseandmed ei kirjelda teadvusekaotusi (korduvaid minestamisi).

Ärevusega seotud piiranguid (hingamissageduse tõus jms) siinkohas ei hinnatud. Ka kohtule

ei nähtu asja materjalidest, et eksperdid oleksid hinnangu andmisel eksinud.

3-25-3131

31. Valdkonna „Õppimine ja tegevuste sooritamine“ võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja

lõpetamine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama.

Samuti saab ta mõõdukate raskustega ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid

kavandada, alustada ja lõpetada. Kaebaja on täpsustanud, et tal on keskendumisraskused. Ta

ärritub kergelt ja unustab. TTO ekspertarst on leidnud, et kuigi kaebaja on seisukohal, et ta

suudab raskusteta selgeks õppida ning teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi, siis

ekspertarsti hinnangul on kaebajal selles võtmetegevuses kerge piirang, kuna TIS andmetel on

kaebajal diagnoositud kerge vaimne alaareng. Võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja

lõpetamine“ on TTO ekspertarst nõustunud kaebajaga, et meditsiiniliste andmete alusel vastab

kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. TTO ekspertarst

on otsuse tegemisel arvesse võtnud kaebaja diagnoose: F07.0 orgaaniline isiksushäire, F33.00

kerge korduv depressioon somaatiliste sümptomiteta, F70.0 ilma olulise käitumishäireta.

Seejuures on TTO ekspertarst tuginenud dr S. Kailu 29. augusti, 19. ja 27. septembri ning 1.

oktoobri 2024 uuringutulemustele. Samuti dr S. Kailu varasematele ravipäeviku kannetele.

Kokkuvõttes on TTO ekspertarst leidnud, et kaebajal on võtmetegevuses kerge piirang, kuna

TIS andmetel on diagnoositud kerge vaimne alaareng. TTO ekspertarst I. Drikkit on 22.

septembril 2025 täiendavalt vaadanud üle kaebaja taotluse ja leidnud võtmetegevuse

„Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ osas, et kaebajal on mõõdukas piirang, kuna TIS

andmetel esinevad meeleolu kõikumised, meeleolu muutused; taotleja ise toob välja

keskendumisraskused. Igapäevatoimingute tegemine on haigusnähtude tõttu mõõdukalt

raskendatud. Seejuures on TTO ekspertarst lisanud täiendavalt dr H. Mülleri 2017. a epikriisi.

32. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal esinevad

mõõdukad piirangud õppimise valdkonnas. Kaebajal on diagnoositud piirialane kerge vaimne

alaareng, mis viitab üheselt õpiraskustele võrreldes tervete samaealistega. Tegemist on püsiva

intellekti ja kognitiivsete funktsioonide langusega. Mitme erineva diagnoositud psühhiaatrilise

seisundi koosmõjuna on raskused igapäevategevuste planeerimises, psühhiaatri kirjeldusel

madal sihipärase tegevuse säilitamise võime, samas ei ole kirjeldatud igapäevast püsivat

kõrvalabi, seetõttu on piirang hinnatav mõõdukana. Ekspertarstide määratud mõõdukas

piirang on kohtu hinnangul metoodiliselt põhjendatud.

33. Valdkonna „Muutustega kohanemise ja ohu tajumise“ võtmetegevuse „Väljaskäimine“

osas on kaebaja leidnud, et ta ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Samuti

saab ta suurte raskustega (peaaegu võimatu) emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust

tundmata minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse. Kaebaja on täpsustanud, et „ärevus

võtab üle“. Kaebajal on tugevad peavalud, ärevus, keskendumisraskused. Ta ei suuda välja

minna ja väldib käimist. Ta vajab abi ja toetust inimese näol. TTO ekspertarst kaebajaga ei

nõustunud, kuid leidis, et kaebajal on võimalik kerge piirang ärevuse tõttu. Samas oluliste

piirangute esinemist väljaskäimisel terviseandmed ei kinnita.

34. Võtmetegevuse „Riski või ohu tajumine“ osas on kaebaja taotluses leidnud, et ta ei suuda

ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Samuti vajab ta

ohu vältimiseks üksikute tegevuste juures (aga mitte iga päev) kedagi enda kõrvale. Kaebaja

on täpsustanud, et ta vajab rahunemisel tuge. Tal tekivad ärevuses olles suitsiidsed mõtted,

kurvameelsus jne. Kui ta oma pead kiiresti liigutab, siis ta võib kukkuda, kuna „pilt läheb

eest“. TTO ekspertarst on põhjendusi arvesse võtnud võtmetegevuse „Toimetulek

muutustega“ hindamisel.

3-25-3131

35. Võtmetegevuse „Toimetulek muutustega“ raames on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei

saa raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus ning ta ei tule üldse muutustega toime.

Kaebaja on täpsustanud, et ta läheb väga endast välja. Ta ei allu ravile ja selle tõttu on tal

tugevad meeleoluhäired ja surmamõtted. TTO ekspertarst on seisukohal, et kaebajal on selles

võtmetegevuses mõõdukas piirang, kuna TIS andmetel esinevad kroonilise iseloomuga

psüühikahäired; muutustega kohanemise võime ja pingetaluvus on haigusnähtude tõttu

raskendatud, kuid täieliku piirangu esinemist terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst on

seejuures tuginenud dr S. Kailu ravipäevikule. Samuti leiab TTO ekspertarst, et kaebaja on

piiranguga osaliselt kohanenud.

36. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal esinevad

tegutsemispiirangud vastavalt hinnatule. Kaebustena on kirjeldatud püsivat ärevusfooni, kuid

otseselt ärevushäiret pole diagnoositud. Puuduvad viited, et tavapärases situatsioonis kaebaja

vajaks saatjat. Samas on ekspertarst möönnud, et antud piirangut on käesolevalt, kui isik

viibib kinnises asutuses, raske hinnata. Terviseandmetes puuduvad viited väljaskäimisega

seotud piirangutele. Riski või ohu tajumises hinnatakse piiranguid, mil isik ei mõista

situatsioone, et tal tekib reaalne risk või oht enda tervisele. Antud juhul on kaebaja

kirjeldanud situatsioone, mil ta mõistab, et reaalne risk võiks tekkida. Kuna kaebajal on

häirunud emotsionaalse regulatsiooni võime ja kognitiivne võimekus, on sellest tulenevalt

mõõdukas piirang oluliste elusündmuste ja muutustega toimetulekul. Psühhiaatri hinnangul on

kaebajal püsiv afektlabiilsus. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks

diagnoositud ärevushäire, samuti ei tulene ühestki kohtule esitatud tõendist, et kaebaja vajaks

saatjat. Ekspertarstide määratud mõõdukas piirang on kohtu hinnangul metoodiliselt

põhjendatud.

37. Valdkonna „Suhtlemine“ võtmetegevuse „Suhtlemisega hakkamasaamine“ osas on

kaebaja leidnud, et ta ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu.

Samuti saab ta mõõdukate raskustega tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust

või hirmu. Kaebaja saab suurte raskustega (peaaegu võimatu) võõraste inimestega kohtuda,

tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja on täpsustanud, et ta ärritub kergelt, on ärev,

meeleolu on väga kõikuv. Võimalusel ta väldib võõrastega suhtlemist. TTO ekspertarst leiab,

et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku

võimekuse raskusastmele. Ekspert on põhjendanud, et kaebajal on kerge piirang, kuna esineb

ärevust ja kaebaja väldib võõrastega suhtlemist.

38. Võtmetegevuse „Kohane käitumine“ lahtris on kaebaja märkinud, et ta ei suuda

kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Samuti kaotab ta iga päev kontrolli oma

emotsioonide ja käitumise üle. Kaebaja on täpsustanud, et ta on agressiivne ja ei suuda ennast

kontrollida. Ekspertarst kaebajaga ei nõustunud ja põhjendas, et kaebajal esineb kerge piirang,

kuna TIS andmetel esineb ärrituvust. Samas täieliku piirangu esinemist terviseandmed ei

kinnita. TTO ekspertarst I. Drikkit on 22. septembril 2025 täiendavalt vaadanud üle kaebaja

taotluse ja on leidnud, et võtmetegevuses „Kohane käitumine“ esineb kaebajal mõõdukas

piirang, kuna TIS andmetel esineb ärrituvus, meeleolu on ebastabiilne, kriitikameel on

vähenenud. Lisatud psühhiaater H. Mülleri 3. märtsi 2017 epikriis. Töötukassa ekspertarst

nõustus, et kaebajal esinevad olulised st töövõimet mõjutavad piirangud suhtlemise

valdkonnas. Suhtlemisel esineb agressiivsust ja konfliktsust. Psühhiaatri hinnangul on

agressiooni vallandumise lävi madal, kaebaja on konfliktne. Kohtul ei ole alust ekspertide

hinnangut kahtluse alla seada.

3-25-3131

39. Ravimite kõrvaltoimete lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et tal on ravimite

tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid. Ta on täpsustanud, et iiveldust on olnud. TTO

ekspertarst on leidnud, et TIS andmed ei kinnita püsiva iseloomuga piirangute esinemist.

Töötukassa ekspertarst nõustus, et käesolevalt viibib kaebaja kontrollitud keskkonnas ja

piirangud puuduvad. Samas ei saa mainimata jätta, et mitmed probleemid on tekkinud

alkoholijoobes ning kaebajal on diagnoositud alkoholsõltuvus. Kaine eluviisi säilitamine on

äärmiselt tähtis. Kohus nõustub ekspertidega.

40. Kokkuvõttes leiab kohus, et ekspertarstide selgitused on asjakohased ja töövõime

hindamise metoodikaga kooskõlas. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste

diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on

kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates

valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja

esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute

mõju igapäeva-tegevustele. Kuigi vaimse võimekuse piiranguid põhjustavad haigusseisundid

on püsikululised ja raviga ei ole oodatav piirangute oluline taandumine, ei ole piirangud

väljendunud kogusummas sellisel määral, mis takistaks täielikult töötamist ja põhjustaks

puuduva töövõime. Töötamine kui rutiinne mõtestatud tegevus, on kaebajal võimalik.

41. Kuna vastustaja on kaebaja töövõime hindamisse kaasanud ka teise ekspertarsti, ei ole

uurimiskohustust rikutud. Ekspertide seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja põhinevad

kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel.

42. Kuigi see ei mõjuta kohtu seisukohta kaebuse rahuldamata jätmise osas, märgib kohus

täiendavalt, et kohtule on arusaamatu, miks oli Eesti Töötukassal vaja pärast 23. septembri

2025. a vaideotsust nr VO/25/2240 välja anda veel samasisuline 24. septembri 2025. a otsus

nr TVH/25/031861. Vastustaja leidis juba vaideotsuses, et 12. augusti 2025 otsuse

lõppjäreldus on õiguspärane, kuid vaidlustatud otsuse põhjendusi tuleb muuta (kaebajal

hinnati suhtlemise valdkonna tegutsemispiirang mõõdukaks), seetõttu ei olnud täiendava

haldusakti andmine 24. septembril 2025 enam vajalik.

43. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus Eesti Töötukassa otsuste

tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse

uueks läbivaatamiseks.

44. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist

kohtul tuleks otsustada. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud

osas nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

45. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega.

3-25-3131

(allkirjastatud digitaalselt)