2-22-150709/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-150709

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi T. K. vastu võlgnevuse summas 35

eurot, viivise ja sissenõudekulu saamiseks

Tsiviilasja hind

48,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ PARKIT (registrikood 12135716, asukoht Turu

2 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja Jelena Berežnaja (e-post XXX)

Kostja: T. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik lihtmenetlus

KOHUS OTUSTAB:

1. Jätta aegumise tõttu rahuldamata PARKIT OÜ hagi T. K. vastu leppetrahvi

summas 35 eurot, viivise ja sissenõudekulu saamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2. Jätta menetluskulud PARKIT OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulud hagejalt

välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. PARKIT OÜ esitas 27.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.

K. vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas

vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 15.02.2023

määrusega menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja on sõiduki OPEL ASTRA (VIN: XXX) numbrimärgiga

XXX omanik. Sõiduk XXX oli pargitud KÜ Kärberi 18, Tallinn territooriumi parklasse,

kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Kärberi 18

territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on

eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud

infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks

infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale

sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused

seal parkimiseks. Sõidukil XXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt

kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel

sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub

sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht

pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on

sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas

kuni 35 eurot.

3. Sõiduki XXX parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale)

koostatud leppetrahv nr 45490006689, koostamise aeg 30.09.2019, Kärberi 18 KÜ

parklas, summa 35,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 15.10.2019. Kostjat teavitati

leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX kojamehe

vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja

poolt jäetud tasumata.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Vastavalt esitatud viiviseraportile, on viivise

suurus 13.02.2023 seisuga kokku 9,44 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 1 eurot. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta

rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja

kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine on

seotud ka otsese tööjõukuluga.

5. Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on sõiduki nr XXX vastutav

kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud T. K..

Kostja seisukohad

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Seaduse järgi on trahvinõude aegumistähtaeg 3 aastat.

Aegumistähtaeg möödus 15.10.2022. Kostja ei olnud sõiduki omanik ega juhtinud seda

2019 aastal. Sõiduki omanikuks oli Valerija Pärnsalu 49308180241, kes kinnitas, et kostja

ei ole sõidukit XXX aastal 2019 kasutanud. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud

neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5

kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

11. Kostja on käesolevas tsiviilasjas palunud kohaldada aegumist, hageja hinnangul tuleb

aegumine jätta kohaldamata, kuivõrd hageja leiab, et tema nõue ei ole aegunud.

12. Kõigepealt kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Hageja nõue koosneb kolmest

komponendist: leppetrahvi nõue summas 35 eurot, viivisest ning sissenõudmiskulust 1

eurot. Hageja puhul on tegemist eraparkla operaatoriga, kes väljastab parkimistingimuste

rikkumise tuvastamisel leppetrahvi võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 mõistes. Tegemist on

tehingulise suhtega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

kolm aastat.

13. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või

sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

14. Hageja viivisnõue tuleneb VÕS § 113 lg 1 ja sissenõudmiskulu VÕS § 1131 lg-st 1.

Viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kui tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks

muutumisest. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

15. TsÜS §147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul

on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

16. Hageja väljastas leppetrahvi sõidukile registreerimisnumbriga XXX 30.09.2019 ning selle

maksetähtaeg oli 14.10.2019. Seega muutus leppetrahv sissenõutavaks 15.10.2019 (TsÜS

§ 135 ja § 136 lg-d 1 ja 6). TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes

seega 15.10.2022. Nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete aegumise tähtaeg hakkab kulgema

ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Seega näeb kõrvalkulude hüvitamise nõude

maksimaalse aegumistähtaja ette TsÜS § 144, mille kohaselt aegub kõrvalkohustusest

tulenev nõue hiljemalt koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega möödub hageja

nõuete aegumistähtaeg nii leppetrahvi, viivise kui ka sissenõudmiskulude puhul

15.10.2022.

17. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kohus tuvastas eelpool, et hagejal

tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist 15.10.2019. Sellega

hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud

isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi

lõike 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud muuhulgas avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. TsMS § 362 lg 1 järgi on

esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus

on kohtule esitatud 27.12.2022, on hagi esitatud kohtule pärast aegumistähtaja möödumist

ning hageja nõue oli aegunud juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.

18. Riigikohus on parkimislepingu rikkumisel kohaldatava leppetrahvi kontekstis selgitanud,

et „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat.

Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine

määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS §

136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi

on aastates arvutatava aegumistähtaja puhul aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks

kuuks ja päevaks“ TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse

täitmise tähtaja viimasele päevale vastav päev (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p-d 29

ja 33). Seega tuleb aastates arvutatava aegumistähtaja puhul lugeda aegumistähtaja

viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise

tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva, mitte TsÜS §

147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva.“ RKTKo nr 2-21-141014, p

11.2). Seega ei ole õige hageja viide TsÜS § 147 lg-le 3 ja kostjalt nõutav 30.09.2019

leppetrahv on aegunud. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on

aegunud, tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude

jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks asjas tekkinud

menetluskulusid, kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid hagejalt välja ei

mõista.

20. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik