2-25-16064/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16064

Tsiviilasi

Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali

kaudu) hagi X vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

22 803,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“

(Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 11193232;

Sõpruse pst 145, Tallinn 13417);

Hageja lepinguline esindaja: Reelika Tuisk, e-post xxx;

Kostja: X (isikukood XXX), e-post xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega Xi suhtes, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista välja kostjalt Xilt (isikukood XXX) hageja Akciné draudimo bendrové

„Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11193232) kasuks võlgnevus 20 229,44

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 26.06.2025-25.09.2025 eest)

520,31 eurot.

3. Mõista välja kostjalt Xilt (isikukood XXX) hageja Akciné draudimo bendrové

„Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 11193232) kasuks hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis võlgnevuselt 20 229,44 eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 26.09.2025 kuni

põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 19 709,13 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt Xilt hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti

filiaali kaudu kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1260 eurot (s.o

riigilõiv).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (1260 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

6. Toimetada otsus kostjale kätte Avalike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 26.09.2025 Harju

Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist:

28.11.2024 kell 03:10 öösel sõitis kostja Tallinnas Valdeku tänaval, Männiku tee 101 juures

sõidukiga Mercedes-Benz registrimärgiga XXX otsa tänavavalgustus postile, liiklusmärkidele ja

Mahla 64 kinnistu piirdeaiale, mis omakorda põrkas vastu hoonet.

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja juhitud sõiduki Mercedes-Benz registrimärgiga XXX

suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping hagejaga, mistõttu kohustus hageja hüvitama

kannatanutele kostja poolt tekitatud liikluskahju.

Kuivõrd kostja juhtis sõidukit alkoholi ja narkojoobes, esitas hageja kostjale 14.05.2025

tagasinõude ja 11.06.2025 korduva tagasinõude. Kostja hagejale nõuet ei tasunud. Hageja nõuab

kostjalt võlgnevuse 20 229,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 520,31 euro ning

edasiulatuva viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Harju Maakohus võttis 21.10.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 21 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja 21.10.2025 kohtumääruse saanud kätte avaliku e-

toimiku vahendusel 15.11.2025. Kohus helistas kostjale 08.12.2025 ning kostja ka vastas kohtule,

kuid kohtu selgitusele hagiavalduse kättetoimetamise kohta, katkestas kostja kõne. Lisaks avaldati

menetlusdokumendid Ametlike Teadaannete kaudu ja loeti TsMS § 317 lg 5 aluselt kostjale

kättetoimetatuks 21.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (11.02.2026) hagile

vastanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

2. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on

riigilõiv põhjendatud kulu ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on

kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohtutoimikust muid kostjalt

väljamõistetavaid menetluskulusid ei nähtu.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

3. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

4. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik