3-25-2353/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2353

Haldusasi

C.K’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025 otsuse nr

15.3-3.4/1156-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.K

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ragne Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja ja tema

abikaasa nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.03.2026 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1156-1 (dtl 29) tunnistati kehtetuks

C.K tähtajaline elamisluba abikaasa juurde.

-

Otsuse õiguslikuks aluseks on VMS § 146 lg 2, mille kohaselt abikaasa juurde elama asumiseks

antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa

kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.

-

C.K abikaasa G.R elamisluba tunnistati kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti 10.07.2025

otsusega nr 15.3-3.4/1139-1 ning kaebaja abikaasa on nimetatud otsuse vaidlustanud kohtuasjas

nr 3-25-2352.

-

Välismaalase vastuväited ei muuda asjaolu, et talle anti elamisluba abikaasa juurde eesmärgiga

elada koos pereelu. Isiku soov elada, töötada ja saada Eestis arstiabi ei ole elamisloa säilitamise

aluseks, kui teisel eesmärgil antud elamisloa andmise faktiline alus on ära langenud.

2. C.K esitas 16.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025

otsuse nr 15.3-3.4/1156-1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

-

Kaebaja on järginud seadust ja välismaalasele seatud nõudeid. Kaebaja on lõimunud Eesti

ühiskonda ja tal on täiskohaga töö.

-

Kaebaja on [kaebuse esitamise ajal – kohtu märkus] rase ja saab Eesti tervishoiusüsteemist

hädavajalikku arstiabi. Koduriigis ei ole tal ligipääsu samaväärsele arstiabile, ravikindlustusele

ega töötamise võimalustele.

1(3)

-

Kaebajat ei teavitatud õiguslikest ega faktilistest alustest, miks ta elamisluba kehtetuks tunnistati.

Kaebajat ei ole ära kuulatud. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine abikaasast tulenevate

asjaolude tõttu on ebaproportsionaalne ega järgi individuaalse hindamise põhimõtet.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

-

Kaebaja ei ole selgitanud, milles tema Eesti ühiskonda lõimumine seisneb. Kuigi kaebajal oli

elamisluba juba alates 09.04.2024, on ta asunud ametlikult tööle alles 07.07.2025.

-

Kaebajale antud elamisluba oli otseselt seotud tema abikaasa tähtajalise elamisloa kehtivusega.

Kaebaja elamisluba ei tunnistatud kehtetuks ohukaalutlustel. Olukorras, kus kaebaja abikaasa on

Eestist lahkunud, ei ole kaebajal võimalik tähtajalist elamisluba eesmärgipäraselt, pereelu

elamiseks kasutada. Kaebaja on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel veidi üle aasta, mille

jooksul on ta korduvalt Indias käinud. Kaebaja ei tööta ega õpi Eestis, ta ei oska eesti keelt ning ta

ei ole välja toonud, et tal oleks Eestis sõpru või tuttavaid.

-

Kaebaja selgitused rasedusaegse arstliku kontrolli kohta on asjakohatud. Kaebaja ei ole välja

toonud, et Indias oleks rasedusaegne arstiabi saamine võimatu. Kaebaja on elanud

kodakondsusjärgses riigis, Indias kuni 29. eluaastani, mistõttu ei saa tal olla raskusi koduriigis töö

leidmisel.

-

Kaebaja kutsuti 15.07.2025 vestlusele, mille eesmärk oli kaebajale tema olukorra tutvustamine ja

ärakuulamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud otsus on õiguspärane.

5. Kaebaja Eestis viibimise õiguslik alus oli kaebaja elamisloa liigist tulenevalt otseselt seotud tema

abikaasale antud elamisloa kehtivusega. VMS § 146 lg 2 sätestab, et abikaasa juurde elama

asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa

kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. Kaebajale antud elamisloa

liik – abikaasa juurde elama asumiseks – välistab elamisloa jätkuva kehtivuse juhul, kui abikaasale

antud elamisluba on kehtetuks tunnistatud. Seega kui abikaasa on toime pannud tegusid, mis

välistavad tema elamisloa edasise kehtivuse, lõppeb sellega ka kaebajale väljastatud elamisloa

kehtivus. Taotledes elamisluba sellisel alusel, mille korral sõltub elamisloa kehtivus teise

pereliikme elamisloa kehtivusest, loobub pereliikme juurde elamisloa taotleja ka sellest, et tal oleks

võimalik säilitada elamisloa kehtivus juhul, kui tema elamisloa kehtivuse eelduseks olev teise

pereliikme elamisluba kehtetuks tunnistatakse. Seetõttu ei pidanud toimuma ka täiendavat

individuaalset hindamist, sh kas ohuhinnang on ka kaebaja osas asjakohane.

Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusest ja 15.07.2025 küsitluse protokollist nähtub ka, et kaebaja

kuulati enne haldusakti andmist ära (dtl 30, p 4, samuti dtl 51 jj).

6. Kaebajale ei olnud antud elamisluba mõnel muul alusel, tema abikaasa elamisloa kehtivusest

sõltumata. Välismaalase Eestis tähtajaline töötamine peab soodustama Eesti majanduse, teaduse,

hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega

välismaalasi (VMS § 176). Sellel eesmärgil ei ole kaebaja Eestis elamisluba taotlenud ega PPA

kaebaja viibimist sel eesmärgil kontrollinud (vt PPA kinnitus dtl 107). Kaebaja tööleminekuga ei

muutunud elamisloa andmise alus, vaid selleks pidanuks kaebaja esitama eraldi taotluse PPA-le, et

vastustajal olnuks võimalik kontrollida, kas kaebaja poolt töötamiseks antav elamisluba vastab

VMS nõuetele (§ 176 jj). Seetõttu ei ole oluline ka kaebaja lõimumine ühiskonda.

Välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks eesmärgil, et siin on parem

meditsiinisüsteem või lihtsam tööd leida. Kohus märgib, et ka Eestis leidis kaebaja sobiva töökoha

2(3)

alles aasta möödumisel, kuna kaebaja sai elamisloa 09.04.2024 (dtl 29), kuid asus Eestis tööle alles

07.07.2025 (dtl 108). India oli aga kaebaja koduriik kuni kaebaja 29. eluaastani, mistõttu ei saa

kaebajal olla koduriigis selliseid raskusi töö leidmisel, et Eesti Vabariigil tekiks kohustus anda

kaebajale kui välismaalasele Eestis viibimisalus.

7. Elamisloa kehtetuks tunnistamisel ei ähvarda kaebajat ka pereliikmetest lahutamine, kuivõrd

kohtuasjas nr 3-25-2352 ei antud kaebaja abikaasale esialgset õiguskaitset Eestis viibimiseks (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 29.07.2025 määrus) ning abikaasa on naasnud Indiasse. Seega saab

kaebaja oma abikaasaga pereelu jätkata Indias. Kaebaja on enne 17.08.2025 samuti Indiasse

naasnud (dtl 118).

VMS § 13 kohaselt peab välismaalase Eestis viibimine olema kooskõlas avalike huvidega. Kaebajal

oli kehtiv elamisluba abikaasa juurde pereelu jätkamise eesmärgil. Kui kaebajal Eestis pereelu ei

ole, ei ole tema viibimine Eestis eesmärgipärane ega seega kooskõlas avalike huvidega. Kaebajal ei

ole subjektiivset õigust pereelu eesmärgil antud elamisloa säilitamiseks, kui kaebaja Eestis pereelu

ei ela ning ta soovib siin viibida mõnel muul eesmärgil.

8. Välismaalasel võib olla subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mis on

avalikust huvist kaalukam, erandlikel asjaoludel, kui muul juhul satub ohtu välismaalase elu, tervis

või inimväärikus, samuti õigus perekonnaelule. Ka juhul, kui kaebaja kodukohas ei ole piisav

arstiabi tagatud, on kaebajal võimalik paikneda koduriigis ümber või taotleda rahvusvahelist kaitset

meditsiiniabi saamise eesmärgil esimeses, koduriigile lähimas turvalises riigis. Kaebaja on

kinnitanud ka oma piirkonnas avaliku sünnitusabi olemasolu, vaatamata selle alarahastatusele ja

ülekoormatusele (dtl 118).

9. Kaebaja peamiseks sooviks on jätkata Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi hüvede kasutamist,

samas ilma Eestis oma abikaasaga pereelu elamata. Kaebaja soov jätkata senist elukorraldust Eestis

ei ole kaalukam avalikust huvist, et Eestis viibiksid üksnes välismaalased, kelle siinviibimine aitab

kaasa Eesti arengule. Kaebajale ei ole tekkinud tema välismaalase staatust arvestades õigustust

Eestis viibimiseks (riive perekonnaelule vms), mis kaaluks avaliku huvi üles.

10. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)