2-22-7828/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7828

Kohtuasi

Balt Credit OÜ hagi P.G vastu käenduslepingust

tuleneva kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Balt Credit OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Balt Credit OÜ (registrikood 12806553),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Kostja P.G (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Tambet Toomela ja Kaarel Berg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus osas, milles maakohus

mõistis Balt Credit OÜ-lt P.G kasuks välja menetluskulud 15 330,76 eurot

ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas P.G

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Mõista Balt Credit OÜ-lt P.G kasuks välja menetluskulud summas 15 330,76

eurot.

4. Balt Credit OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Balt Credit OÜ (hageja) esitas 25.05.2022 Harju Maakohtule hagi P.G (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 200 000 eurot.

2. Harju Maakohus rahuldas 17.11.2023 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.02.2024 otsusega kostja apellatsioonkaebuse,

tühistas Harju Maakohtu 17.11.2023 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata

ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis

17.06.2024 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

4. Kostja esitas 02.10.2023 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati

kostjale maakohtu menetluses õigusabi 57,58 tunni ulatuses tunnihindadega 160 eurot ja 190

eurot, kokku summas 12 324,36 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja ei ole

käibemaksukohustuslane, palus ta mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga.

5. Kostja esitas 16.02.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

osutati kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 28,80 tunni ulatuses tunnihinnaga 190 eurot,

kokku summas 6603,64 eurot (sh käibemaks). Samuti on kostja tasunud riigilõivu 2520 eurot.

Seega on kostja apellatsioonimenetlusega seonduvad menetluskulud kokku 9123,64 eurot.

6. Hageja esitas 01.10.2024 seisukoha kostja menetluskuludele. Hageja leidis, et kostja

menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud. Sealjuures on kostja alusetult

taotlenud menetluskulude hüvitamist taotluste ja muude ebavajalike toimingute eest, mille

kohus jättis rahuldamata. Samuti on asja keerukust arvestades põhjendamatu kahe lepingulise

esindaja kulu. Hageja esitas oma vastuväited konkreetsete menetlustoimingute osas ning

leidis, et kostja esindajate ajakulu tuleks vähendada nii maa- kui ringkonnakohtu

menetluskulude osas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus mõistis 03.12.2024 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

summas 17 656,36 eurot.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostjale õigusabi osutatud tunnihinnaga 160

eurot + km (L. Männiste-Tordik) ja 190 eurot + km (vandeadvokaadid T. Toomela ja K.

Berg). Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist

õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.

8.1. Kohus leidis, et mitme esindaja kasutamine võiks olla põhjendatud juhul, kui tsiviilasja

menetlus olnuks tavalisest keerulisem ja mahukam või võimaldanuks kostja esinduse

tööjaotust ning sellest tulenevalt aja- ja õigusabikulu kokku hoida. Eelnimetatud asjaolusid

käesoleval juhul ei esine. Seega arvestas kohus kostja esindamisel erinevate toimingute

ajakuluga, mis pidi kuluma ühel lepingulisel esindajal. Maakohus leidis, et kostja lepinguliste

esindajate poolt kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatu. Kuna kostja ei ole

käibemaksukohustuslane, tuleb mõista kulud välja koos käibemaksuga.

8.2. Asjas esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on maakohtus kandnud

menetluskulusid õigusabile kokku 57,58 tunni ulatuses. Sealjuures hagiavalduse ja tõendite

analüüsile ja õigusliku positsiooni kujundamisele kulus 8,67 tundi. Hageja leidis, et

hüvitatavat ajakulu tuleb vähendada 7,42 võrra. Arvestades, et kostjal oli kaks esindajat,

ajakulu dubleerib end ning hagiavalduse maht oli 4 lehekülge, pidas kohus, arvestades

tsiviilasja mahtu ja sisu, hagiavaldusega tutvumisega seonduvaks põhjendatud ajakuluks 4

tundi. Kuna ajakulu tabelist nähtuvalt on nimetatud toimingutega tegelenud võrdselt nii L.

Männiste-Tordik kui ka T. Toomela, siis tuleb 2 tundi arvestada ühe esindaja tasuga 160

eur+km/tund ja 2 tundi teise esindaja tasuga 190h+km/tund.

8.3. Hagiavaldusele vastuse koostamisele kulus 20,58 tundi. Hageja arvates on põhjendatud

ajakuluks hagivastuse koostamiseks koos lisade komplekteerimisega ühe esindaja

(L.Männiste-Tordik) ajakulu 12h ulatuses (11h dokumendi koostamine ja 1h lisade

komplekteerimine). Kohus pidas põhjendatud ajakuluks 12 tundi, millest 1 tund on lisade

komplekteerimiseks. Kostja vastus hagile on sisult ca 11 lk, mille koostamise kulu saab olla

11 tundi, arvestades, et kostja esindajad on eelnevalt tutvunud asja materjalidega. Kuna

ajakulu tabelist nähtuvalt on vastuse koostamisega tegelenud võrdselt nii L. Männiste-Tordik

kui ka T. Toomela, siis tuleb 6 tundi arvestada ühe esindaja tasuga 160 eur+km/tund ja 6 tundi

teise esindaja tasuga 190h+km/tund.

8.4. Maakohus tõi välja, et taotluse koostamisele tõendite kogumiseks kulus 8,58 tundi; Harju

Maakohtu 17.01.2023 määruse läbivaatusele ja analüüsile, selgituste andmisele kliendile ja

edasiste menetlustoimingute planeerimise ning vastuväite koostamisele kokku 6,05 tundi;

hageja 27.02.2023 menetlusdokumendi läbivaatusele ja analüüsile ja selgitustele kliendile

0,25 tundi; Harju Maakohtu 09.03.2023 kohtumääruse läbivaatusele, selgitustele ja

ettepanekutele kliendile 0,35 tundi; taotluse koostamisele tõendite kogumiseks 2,85 tundi;

hageja 10.04.2023 menetlusdokumendi ja tõendi (asjatundja arvamus) läbivaatusele 0,6 tundi;

hageja 17.04.2023 menetlusdokumendi läbivaatusele 0,25 tundi; Harju Maakohtu 11.05.2023

määruse läbivaatusele, selgitustele kliendiga 1,80 tundi; hageja 22.05.2023 tõendite

ülevaatusele ja analüüsile ja selgitustele kliendile 5,95 tundi; hageja 22.06.2023 seisukohtade

ja tõendite ülevaatusele, selgitustele kliendile 0,75 tundi ja menetluskulude nimekirja

koostamisele 0,9 tundi. Kohus leidis, et ülaltoodud kostja esindajate toimingud on

põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu ning nendes

sisalduvaid õiguslikke probleeme. Eeltoodust lähtuvalt mõistis kohus hagejalt kostja kasuks

välja maakohtu menetluskulud summas 9645,36 eurot (sh käibemaks).

8.5. Kostja apellatsioonimenetluse õigusabikulud olid ajavahemikul kuni 31.12.2023 summas

4332 eurot (sh käibemaks) ning alates 01.01.2024 on kostja apellatsioonimenetluse

õigusabikulud olnud 2271,64 eurot (sh käibemaks). Samuti on kostja tasunud

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2520 eurot. Maakohus leidis, et 4,5 tunnini tuleb vähendada

ajakulu, mis seondus apellatsioonkaebuse vastuse läbivaatuse, analüüsi ja kliendile selgituste

andmisega ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määruse läbivaatusega ja

menetlusdokumendi koostamisega. Ülejäänud osas olid maakohtu hinnangul

apellatsioonimenetluses õigusabitoimingute nimekirjas toodud toimingud ja kulud kooskõlas

esitatud dokumentidega ning põhjendatud. Seega tuleb hagejal hüvitada

apellatsioonimenetlusega seonduvatest kostja kuludest riigilõiv summas 2520 eurot,

õigusabikulu perioodi kuni 31.12.2023 eest summas 4332 eurot (sh käibemaks 20%) ja alates

01.01.2024 algava perioodi eest summas 1159 eurot (sh käibemaks 22%).

Määruskaebus

9. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt teha uue

lahendi, millega vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulude summat

9340,56 euro võrra.

9.1. Hageja leiab, et maakohtu määrus on vastuoluline mitme lepingulise esindajaga seotud

hüvitatava ajukulu osas ning samuti on määrus olulises osas põhjendamata. Maakohus

tuvastas, et praeguses asjas ei olnud kostja poolt mitme lepingulise esindaja kasutamine

põhjendatud, samas on maakohus osade menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud kahe

esindaja ajakuluga.

9.2. Maakohus tõi määruses välja kostja 02.10.2023 menetluskulude nimekirjas sisalduvaid

õigusabitoiminguid ning leidis üldsõnaliselt, et kõik viidatud toimingud on põhjendatud.

Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks kajastatud ajakulu saab lugeda põhjendatuks,

seda enam, et kostja esindajate õigusabitoiminguid kajastati topelt. Lisaks ei ole määruses

kajastatud maakohtus tekkinud ja hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude summa

arvutuskäiku.

9.3. Kostja menetluskulud maakohtus on jäänud ebaõigesti maakohtu poolt vähendamata.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus perioodil 30.05.2022- 08.06.2022 kahel

kostja esindajal 7,67 tundi hagiavalduse ja tõendite analüüsile ning lisaks 13.06.2022 kulus 1

tund kostjalt info kogumisele ja saadud info analüüsimisele. Maakohus luges ebaõigesti

põhjendatuks ajakuluks 2 tundi ühe esindaja ja 2 tundi teise esindaja poolt, s.o kokku 4 tundi.

Hageja on 01.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et käesolevas tsiviilasjas esitatud

hagiavalduse sisuline tekst oli 2 lk pikk, tervikuna hagi koos hagi tagamise taotlusega oli 4 lk

pikk ja sisaldas sisulisi lisasid 10 tk. Hagiavaldus sisaldas ühte hageja nõuet kostja vastu

käenduslepingu alusel. Hagiavalduses kajastatud asjaolud ega hageja nõue ei olnud keerukad

ega detailide rohked, mistõttu on ka kahe esindaja ajakulu olnud tarbetu. Seega hagiavalduse

tutvumise puhul tulnuks lugeda põhjendatuks üksnes kostja ühe esindaja (L. Männiste-Tordik)

08.06.2022 ajakulu 1,5h ulatuses ning õigusabi kulude summat vähendada 7,17 tunni võrra.

9.4. Maakohus luges ebaõigesti perioodil 04.11.2022-11.11.2022 tõendite kogumise

taotlusega seonduva ajakulu 8,58 tunni osas kogu ulatuses põhjendatuks. Hageja selgitas

01.10.2024 menetlusdokumendis, et kostja 11.11.2022 taotlus on 10 lk pikk ja sisaldab 6 lisa,

kuid sisu osas on tegemist olnud asjakohatu taotlusega. Maakohus jättis kostja taotluse

17.01.2023 määrusega rahuldamata ning sedastas, et kostja eelnimetatud taotlused ei ole

piisavalt põhistatud ega konkretiseeritud ning kostja ei ole esitanud selgeid taotlusi, millest

nähtuks, millist asjas tähtsust omavat asjaolu kostja iga kogutava tõendiga tõendada soovib.

Kuivõrd tegemist on olnud põhjendamatu taotlusega, siis on kogu selle menetlustoimingu eest

märgitud ajakulu põhjendamatu. Maakohus jättis sellise tarbetu ja lisaks kahe kostja esindaja

topelt esitatud ajakulu ebaõigesti vähendamata.

9.5. Maakohus luges ebaõigesti põhjendatuks kostja kahel esindajal tekkinud ajakulu 6,05 h

seoses Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse läbivaatusega, analüüsiga ja vastuväite

koostamisega (õigusabitoimingud perioodil 17.01.2023– 26.01.2023). Hageja selgitas oma

01.10.2024 menetlusdokumendis, et 1,75 h ajakulu Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse

analüüsile, kliendile selgituste andmiseks ja edasiste menetlustoimingute planeerimiseks ei

ole põhjendatud, kuivõrd määruses on kohtu põhjendused ainult ühel leheküljel ja kahe

lepingulise esindaja ajakulu on tarbetu. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saaks lugeda ühe

kostja esindaja ajakulu 0,25 h ulatuses. Seejuures perioodil 24.01.2023 - 26.01.2023 kulus

kostja kahel esindajal kokku 4,3 h vastuväite koostamiseks kohtu tegevusele seoses nimetatud

määrusega. Harju Maakohus jättis kostja vastuväite rahuldamata. Kuivõrd tegemist oli

põhjendamatu vastuväitega, siis kogu selle menetlustoimingu eest märgitud ja lisaks kahe

esindaja topelt kajastatud ajakulu on põhjendamatu. Maakohus jättis ebaõigesti eelnimetatud

menetlustoimingutega tekkinud ja dubleerivalt kajastatud ajakulu vähendamata.

9.6. Maakohus luges kahe esindaja ajakulu seoses Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse

läbivaatuse ja analüüsiga 1,80 h ulatuses ebaõigesti põhjendatuks (õigusabitoimingud

12.05.2023 ja 01.06.2023). Hageja on 01.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et

maakohus rahuldas 11.05.2023 määrusega kostja 10.04.2023 taotluse tõendite kogumiseks

ning seisuga 22.05.2023 esitas hageja AS-i SEB Pank konto väljavõtte maakohtu nõutud

kujul. Kuivõrd maakohtu 11.05.2023 määruse kogu sisuks oli kostja taotluste rahuldamine ja

hageja oli esitanud 22.05.2023 seisuga kõik kostja soovitud tõendid, oli 01.06.2023 täiendav

määruse analüüs 1,5h ulatuses ilmselgelt tarbetu ja dubleeriv toiming.

9.7. Maakohus luges ebaõigesti põhjendatuks kostja kahe esindaja ajakulu 5,95 h seoses

22.05.2023 hageja poolt esitatud tõendite ülevaatusega, analüüsiga ja vastuse koostamisega

(õigusabitoimingud 23.05.2023 – 24.05.2023, 31.05.2023-01.06.2023 ja 05.06.2023). Hageja

on 01.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja 22.05.2023 esitatud arvelduskonto

väljavõte on kokku 5 lk pikk, seejuures hageja ja Paekivi OÜ ja Limestone Games OÜ

vaheliste tehingute osas on andmed kattuvad hageja poolt varasemalt esitatud kontode

väljavõtetega. Hageja arvates saaks lugeda arvelduskonto väljavõtetega

tutvumiseks/analüüsiks põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 1 h. Samuti kahel esindajal

vastuse tõenditele koostamisele kulunud 3,6 h on põhjendamatu. Kuivõrd kostja 06.06.2023

menetlusdokument on olnud sisult asjakohatu, siis tuleb sellise õigusabi ajakulu lugeda täies

ulatuses ebavajalikuks ja jätta hüvitamata. Kokkuvõttes tulnuks vähendada väljamõistetavate

õigusabikulude summat kokku 6175,92 eurot.

9.8. Samuti on jäänud ebaõigesti osaliselt vähendamata kostja 16.02.2024 nimekirjas välja

toodud menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kahel kostja esindajal

20.11.2023 ja 28.11.2023 Harju Maakohtu 17.11.2023 otsusega tutvumiseks kokku 2 h.

Hageja arvates on maakohtu otsusega tutvumiseks kajastatud esindajate topelt ajakulu tarbetu

ja seda tuleks vähendada 1 h võrra. Perioodil 14.12.2023 kuni 20.12.2023 kulus kostja kahel

esindajal kokku 17 h apellatsioonkaebuse koostamisele. Hageja on 01.10.2024

menetlusdokumendis selgitanud, et kostja 20.12.2023 apellatsioonkaebus on küll 16 lk pikk,

kuid leheküljed 13 – 16 sisaldavad korduvat ning samasisulist taotlust tõendite kogumiseks,

mille kostja esitas maakohtus 11.11.2022. Ringkonnakohus jättis kostja korduva taotluse

tõendite kogumiseks rahuldamata, asudes seisukohale, et sellisel viisil pangakontode

väljavõtete nõudmine ei ole kooskõlas tõendite kogumise regulatsiooni ega ka pangasaladuse

kaitsmise nõuetega. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus tõendite

kogumiseks on ilmselgelt põhjendamatu ja ebavajalik menetlustoiming, siis sellest tulenevalt

on põhjendatud vähendada apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega vähemalt 8 tunni

võrra ja lugeda põhjendatuks ühe esindaja ajakulu 9 tundi. Võttes arvesse, et maakohus

vähendas kostja apellatsioonimenetluse menetluskulu 4,8 tunni võrra summas 1112,64 eurot,

tuleb menetluskulude summat vähendada täiendavalt summas 2052 eurot, s.o kokku 3164,64

euro võrra.

Menetluse edasine käik

10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 15 330,76 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659,

esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

13. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm

15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohus

kostja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.

14. Kostajale on osutanud käesolevas tsiviilasjas õigusabi vandeadvokaadid Tambet Toomela

ja Kaarel Berg tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks ja advokaat Liina

Männiste- Tordik tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus on pidanud

lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuks ning selles osas ei ole hageja maakohtu määrust

vaidlustanud. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

Maakohus on leidnud, et praegusel juhul ei olnud asja keerukust arvestades mitme lepingulise

esindaja kasutamine vajalik. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui asja keerukus ei kinnita

mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei saa mehaaniliselt jätta hüvitamata

näiteks menetluse kestel asjaga liitunud teise esindajaga seotud kulusid, vaid hüvitamata tuleb

jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Eelduslikult on selliseks

kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks. Samuti võib

selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja

sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 b). Eeltoodust tulenevalt leidis

maakohus põhjendatult, et lepingulise esindaja kulu väljamõistmisel tuleb lähtuda sellest,

milline oleks olnud menetlustoimingu põhjendatud ja vajalik ajakulu ühe esindaja puhul.

Samas on maakohus jätnud kostja lepinguliste esindajate osadele menetlustoimingutele

kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooniotsuse põhjendamata.

15. Kostja 02.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale maakohtu

menetluses õigusabi 57,58 tunni ulatuses. Maakohus on vähendanud ajakulu 13,25 tunni

võrra, lugedes ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 44,33 tunni ulatuses. Hageja on

määruskaebuses leidnud, et maakohus ei ole piirdunud esindajakulude väljamõistmisega, mis

oleks tehtud ühele esindajale ning samuti on hageja hinnangul välja mõistetud menetluskulu

osaliselt ülemäärane.

15.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud perioodil

30.05.2022-13.06.2022 hagiavalduse, tõendite ning kliendilt saadud info analüüsile ja

õigusliku positsiooni kujundamisele kokku 8,67 tundi, sealhulgas vandeadvokaat T. Toomelal

4,5 tundi ja advokaat L. Männiste-Tordikul 4,17 tundi. Maakohus on pidanud nimetatud

toimingutega seotud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 4 tunni osas. Sealjuures

arvestas maakohus 2 tunni osas tunnitasuga 160 eurot ja 2 tunni osas tunnitasuga 190 eurot,

määrates hüvitatavaks menetluskuluks 840 eurot (sh käibemaks). Perioodil 16.06.2022-

20.06.2022 kulus esindajatel hagiavaldusele vastuse koostamisega seotud toimingutele 20,58

tundi, sealhulgas advokaat L. Männiste-Tordikul 13,33 tundi ning vandeadvokaat T. Toomelal

7,25 tundi. Maakohus pidas ajakulu põhjendatuks 12 tunni osas, arvestades menetluskulu

väljamõistmisel 6 tunni osas tunnitasuga 160 eurot ja 6 tunni osas 190 eurot, mõistes välja

2520 eurot (sh käibemaks). Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on arvestanud

menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendamatult kahe esindaja ajakuluga. Lisaks saab

hageja arvates hagiavaldusega tutvumise ja analüüsimisega seotud ajakulu lugeda

põhjendatuks üksnes advokaat L. Männiste-Tordiku osas 1,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud toimingute puhul ajakulu kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust maakohtu poolt kindlaks määratud lepingulise

esindaja ajakulu täiendavalt vähendada. Määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus

võtnud menetluskulu kindlaksmääramisel arvesse hagiavalduse ning selle lisade ning hagile

esitatud vastuse sisu ja mahtu. Samuti ka seda, et ajakulu oli osaliselt dubleeriv. Kuigi

maakohus on menetluskulu väljamõistmisel arvestanud võrdselt mõlema esindaja tunnitasu

määraga, on ta ajakulu kindlaksmääramisel lähtunud sellest, millist ajakulu saab

hagimaterjalidega tutvumiseks ning hagile vastuse koostamiseks pidada põhjendatuks ja

vajalikuks ühe esindaja puhul. Kuna õigusabi osutati erinevate tunnitasudega, on maakohus

põhjendatult võtnud menetluskulu väljamõistmisel arvesse mõlema esindaja tunnihinda.

15.2. Kostja 02.01.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulistel

esindajatel kulunud perioodil 04.11-11.11.2022 tõendite kogumise taotluse koostamisele 8,58

tundi, sealhulgas vandeadvokaat T. Toomelal 3,75 tundi ning advokaat L. Männiste-Tordikul

4,83 tundi. Kokku moodustas toimingute osas menetluskulu 1782,36 eurot. Maakohus on

pidanud menetluskulu kogu ulatuses põhjendatuks. Hageja on määruskaebuses toonud esile,

et taotluse koostamisega seonduv ajakulu oli põhjendamatu, kuna taotlus jäeti rahuldamata

ning lisaks ei ole arvestatud esindajate dubleeriva ajakuluga. Ringkonnakohus leiab, et

asjaolu, et tõendite kogumise taotlus jäeti rahuldamata, ei anna alust jätta menetlustoiminguga

seotud ajakulu kindlaks määramata. Hagimenetlus oli põhjustatud hagejast ning kostja

taotlust ei saa pidada selgelt asjakohatuks. Menetluskulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata,

milline ajakulu oleks vastava menetlusdokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna

põhjendatud. Üksnes asjaolust, et menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mõlemad

esindajad, ei saa järeldada, et nad on ilmselgelt teinud dubleerivat tööd. Arvestades

11.11.2022 esitatud kostja taotluse sisu ja mahtu (dtl 195-204), ei ole taotluse koostamisele

kulunud aeg 8,58 tundi selgelt ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ajakulu

vähendada.

15.3. Kostja 02.01.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on perioodil 17.01.2023-

26.01.2023 kostja lepingulistel esindajatel kulunud Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse

läbivaatusele ja analüüsile, asjaolude kontrollimisele ja vastuväite koostamisele kokku 6,05

tundi. Maakohus on lugenud ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks. Hageja on määruskaebuses

leidnud, et määruse analüüsiga, kliendile selgituste andmisega ning edasiste toimingute

planeerimisega seotud ajakulu on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses ning vastuväite

koostamisega seonduv ajakulu on tervikuna põhjendamatu, kuna see jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulu hindamisel osaliselt diskretsioonipiire

ületanud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on ühel esindajal kulunud maakohtu määruse

läbivaatusele, analüüsile ja kliendile selgitamisele ja edasiste menetlustoimingute

analüüsimisele 1 tund ja teisel 0,75 tundi. Võttes arvesse Harju Maakohtu 17.01.2023

kohtumääruse sisu ja mahtu ning seda, et ajakulu on olnud osaliselt dubleeriv, loeb

ringkonnakohus nende toimingute osas ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 0,5 tunni osas.

Vastuväite esitamise võimaluste analüüsile ning vastuväite koostamisele on esindajatel

kulunud 4,3 tundi, sh K. Bergil 3,3 tundi ja T. Toomelal 1 tundi. Ringkonnakohus leiab, et

vastuväite koostamisega seonduvat ajakulu ei ole alust jätta kindlaks määramata seetõttu, et

vastuväide jäeti rahuldamata. Arvestades esitatud vastuväite sisu ja mahtu (dtl 328-332) saab

ringkonnakohtu hinnangul selle koostamise ajakulu kokku 4,3 tundi pidada mõistlikuks.

Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus perioodil 17.01.2023-26.01.2023 tehtud

menetlustoimingute osas lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 4,8

tunni osas.

15.4. Kostja 02.01.2023 menetluskulude nimekirjas kohaselt kulus 06.04.2023 kostja

lepingulistel esindajatel tõendite kogumise taotluse koostamisele 2,85 tundi, sealhulgas

vandeadvokaat K. Bergil 2,35 tundi ning T. Toomelal 0,50 tundi. Arvestades esitatud taotluse

sisu ja mahtu (dtl 354-358), võib lugeda taotluse koostamisele ajakulu tervikuna põhjendatuks

ja vajalikuks, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust nimetatud ajakulu vähendada

seetõttu, et selle koostamisega on tegelenud mõlemad esindajad.

15.5. Perioodil 23.05.2023-05.06.2023 on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud

vandeadvokaat K. Bergil hageja poolt 22.05.2023 esitatud tõendite analüüsimisele, teise

esindajaga nõupidamisele, kliendile selgituste andmisele ja tõenditele vastuse koostamisele

kokku 4,95 tundi ning vandeadvokaat T. Toomelal on kulunud Harju Maakohtu 11.05.2023

määruse ja täiendava info analüüsile 1,5 tundi ja hageja tõenditele vastuse koostamisele 1

tund. Maakohus on pidanud esindajate ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.

Hageja on määruskaebuses leidnud, et tõenditega tutvumise ja analüüsimisega seotud ajakulu

saab pidada põhjendatuks kuni 1 tunni osas ning ülejäänud osas tuleks ajakulu lugeda

ebavajalikuks. Hageja tõi esile, et tõendina esitatud konto väljavõte oli 5-l leheküljel ning

osade tehingute puhul kattusid andmed menetluses varasemalt esitatud kontode väljavõtetega.

Hageja leidis, et 01.06.2023 vandeadvokaat T. Toomela 1,5 tunnine ajakulu seoses Harju

Maakohtu 11.05.2023 määruse analüüsimise ja täiendava info kogumisega on põhjendamatu,

kuna viidatud määrusega rahuldati kostja taotlus tõendite kogumiseks ning ajakulu on

dubleeriv, kuna 12.05.2023 on juba teisel esindajal kulunud määruse läbivaatusele ja selle

kliendile selgitamisele 0,3 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ajakulu vähendada

määruskaebuses nimetatud ulatuses, kuid osaliselt on maakohtu poolt kindlaks määratud

ajakulu olnud ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja poolt esitatud tõendite

(dtl 394-402), Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse (dtl 383-386) ning kostja 06.06.2023

seisukoha sisu ja mahtu (dtl 418-420), saab perioodil 23.05.2023-05.06.2023 teostatud

menetlustoimingud lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kuni 4,5 tunni osas.

15.6. Lisaks on kostja 02.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud ühel

lepingulisel esindajal 28.02.2023 hageja 27.02.2023 menetlusdokumendi läbivaatusele ja

analüüsile ning kliendile selgitamisele 0,25 tundi; 09.03.2023 Harju Maakohtu 09.03.2023

kohtumääruse läbivaatamisele ja kliendile selgitamisele 0,35 tundi; 11.04.2023 hageja

10.04.2023 menetlusdokumendi ja tõendi läbivaatamisele ja kliendile selgitamisele 0,60

tundi; 20.04.2023 hageja 17.04.2023 menetlusdokumendi läbivaatamisele ja kliendile

selgitamisele 0,25 tundi; 12.05.2023 Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse läbivaatusele ja

selle kliendile selgitamisele 0,30 tundi; 26.06.2023 on kulunud hageja 22.06.2023

seisukohtade ja tõendite ülevaatusele ja kliendile selgituste andmisele 0,75 tundi ning

27.09.2023 on kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele 0,90 tundi. Maakohus on

pidanud eeltoodud toimingute ajakulu (kokku 3,4 tundi) kogu ulatuses põhjendatuks ja

vajalikuks ning hageja ei ole eelnimetatud toimingute ajakulu määruskaebuses vaidlustanud.

15.7. Ülaltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate ajakulu

maakohtus põhjendatuks ja vajalikuks kokku 40,13 tunni osas, vähendades maakohtu poolt

kindlaks määratud ajakulu täiendavalt 4,2 tunni võrra. Perioodil 30.05.2022-11.11.2022 on

osutatud kostjale põhjendatult õigusabi mahus 24,58 tundi erinevate tunnihindadega ning

selle perioodi osas kuulub välja mõistmisele menetluskulu summas 5142,36 eurot (sh

käibemaks). Alates 17.01.2023-27.09.2023 on olnud põhjendatud ja vajaliku õigusabi maht

15,55 tundi tunnihinnaga 190 eurot+km, s.o summas 3545,40 eurot (sh käibemaks). Seega

kuulub seonduvalt maakohtu menetlusega hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele lepingulise

esindaja kulu summas 8687,76 eurot (sh käibemaks).

16. Kostja 16.02.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale

apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 28,80 tundi. Maakohus vähendas ajakulu 4,8 tunni

võrra ning luges esindajate ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 24 tunni ulatuses.

16.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel perioodil 20.11.2023-28.11.2023

Harju Maakohtu 17.11.2023 otsuse läbivaatamisele ja analüüsimisele 2 tundi (sealhulgas

vandeadvokaat T. Toomelal 1,5 tundi ning K. Bergil 0,5 tundi) ning perioodil 14.12.2023-

20.12.2023 apellatsioonkaebuse koostamisele 17 tundi (sealhulgas vandeadvokaat K. Bergil

16,5 tundi ning T. Toomelal 0,5 tundi). Maakohus pidas ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks

ja vajalikuks. Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohtu otsusega tutvumise ajakulu

tuleks vähendada dubleerivas osas 1 tunni võrra ning kaebuse koostamisega seotud ajakulu

tuleks lugeda põhjendatuks 9 tunni osas. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et

maakohus ei ole arvestanud sellega, et maakohtu otsuse läbivaatamise ja analüüsimisega

seonduv menetluskulu on osaliselt dubleeriv. Võttes arvesse maakohtu otsuse sisu ja mahtu,

loeb ringkonnakohus otsuse läbivaatamisega seotud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 1

tunni osas, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et

otsuse sisuline analüüsimine oli vajalik ka apellatsioonkaebuse koostamisel ning see kajastub

osaliselt ka apellatsioonkaebuse koostamise ajakulus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

kostja apellatsioonkaebus 16. leheküljel. Hageja on toonud määruskaebuses esile, et

apellatsioonkaebusest 4 lehekülge moodustab samasisuline tõendite kogumise taotlus, mille

kostja esitas maakohtus 11.11.2022. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 annab

kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 14).

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu ei saa pidada tervikuna

põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades asja üldist keerukust, apellatsioonkaebuse sisu ja

mahtu ning seda, et kaebuses on kajastatud osaliselt eelnevas menetluses esitatud seisukohti ja

taotluseid, saab kolleegiumi hinnangul pidada selle koostamise ajakulu põhjendatuks ja

vajalikuks kuni 12 tunni ulatuses, vähendades ajakulu 5 tunni võrra. Seega kuulub perioodil

20.11.2023-20.12.2023 tehtud toimingute osas hüvitamisele menetluskulu summas 2964 eurot

(13x190+käibemaks 20%).

16.2. Ülejäänud kostja 16.02.2024 menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid on

maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks kokku 5 tunni ulatuses summas 1159 eurot (sh

käibemaks 22%). Lisaks mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 2520 eurot. Selles osas ei ole hageja

maakohtu määrusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on 16.02.2024

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 18

tunni ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetlusega

seonduv lepingulise esindaja kulu arvestades erinevatel perioodidel kehtinud käibemaksu

määra summas 4123 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 2520 eurot, st kokku 6643 eurot.

17. Kokku olid kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud

summas 15 330,76 eurot (8687,76+6643). Seega tuleb vähendada maakohtu poolt välja

mõistetud menetluskulu 2325,60 euro võrra ning tühistada maakohtu määrus osas, milles

hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 15 330,76 eurot ületavas osas.

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)