3-26-426/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-426

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

RESOLUTSIOON

W.G kaebus Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldusele nr

1798 ja 13.01.2026 korraldusele nr 41

Kaebaja – W.G

Eeldatav vastustaja – Rae vald

1. Tagastada W.G kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta rahuldamata W.G esialgse õiguskaitse

taotlus.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku X.X esindaja Optimal Projekt OÜ esitas

08.09.2021 Rae Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Harjumaal

Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa kinnistul (suurusega 11,97 ha, katastritunnus 65301:001:5357,

registriosa nr 16606850, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu, määrata

ehitusõigus, kavandada juurdepääs ja taristu.

2. Rae Vallavalitsuse 11.10.2022 korraldusega nr 1579 „Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ algatati Pajupea küla

Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneering ja kinnitati detailplaneeringu koostamise

lähtetingimused.

3. Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldusega nr 1798 „Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu vastuvõtmine“ võeti detailplaneering vastu planeerimisseaduse (PlanS) § 134

alusel ja suunati avalikustamisele.

4. W.G esitas 09.12.2025 Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldusele nr 1798 vaide ning taotles

korralduse kehtetuks tunnistamist ja menetluse lõpetamist PlanS § 129 lõike 1 punkti 1 alusel,

alternatiivselt detailplaneeringu menetluse peatamist, detailplaneeringu kõikide menetlustoimingute

õigusvastaseks tunnistamist ning detailplaneeringu menetlemist üldplaneeringut muutvana.

5. Rae Vallavalitsus jättis 13.01.2026 korralduseg nr 41 kaebaja vaide rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 14.02.2026 W.Ge kaebus Rae Vallavalitsuse 18.11.2025

korralduse nr 1798 ja 13.01.2026 korralduse nr 41 tühistamiseks, Rae Vallavalitsuse kohustamiseks

lõpetada detailplaneeringu menetlus PlanS § 129 alusel, alternatiivselt otsustada uuesti

detailplaneeringu menetluse jätkamise küsimus selliselt, et enne edasisi menetlusetappe

kõrvaldatakse kaebuses kirjeldatud puudused, alternatiivselt kvalifitseerida detailplaneeringu

menetlus PlanS § 142 kohaseks üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks ja viia läbi vastav

menetlus, koostada ja avalikustada detaiplaneeringu menetluses PlanS § 127 lg 5 ja § 135 lg 3

mõttes kõik olulised lisad ning alusandmed (sh uuringud, kooskõlastused, arvamused ja muu

ajakohane teave), võimaldades sisulist osalemist ja kontrolli. Samas esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse nõudega peatada vaidlustatud detailplaneeringu menetlemine kuni

kohtulahendi jõustumiseni, et vältida kaebaja õiguste pöördumatut riivet.

Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) tulemustega. Detailplaneeringu lahendus on mitmes osas vastuolus

kehtiva üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH tulemustega, sh kalmistu sanitaarkaitsevööndisse

elamute ehitamisega, Leivajõega, maaparanduse eesvooluga, turbamaardla ja liikluskoormusega.

Vastuolud on sellised, mis välistavad edasise detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu ala

asub üldplaneeringuga kehtestatud Aruküla kalmistu 300 m sanitaarkaitsevööndis.

Detailplaneeringu vastuvõtmine PlanS § 142 tähenduses on õigusvastane, kuna

planeeringulahendus oleks tulnud kooskõlla viia üldplaneeringuga või algatada üldplaneeringut

muutva detailplaneeringuna.

Kohtu põhjendused

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8. PlanS § 141 järgi on igaühel võimalik kohtus vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust

(nn populaarkaebuse esitamise õigus). Planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamisele see

võimalus ei laiene. Selle menetlustoimingu vaidlustamiseks võib HKMS § 45 lg 3 alusel kohtusse

pöörduda vaid oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas riivab

vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi arvestades, et kinnistusraamatust nähtuvalt ei kuulu kaebajale

Rae vallas kinnistut.

9. Kohtumenetluses on leitud, et detailplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab olemuslikult

menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt Riigikohtu

14.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-71-15). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma

haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või

lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus

üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu

halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest,

et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus

läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas

nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu

vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. Lõplik

planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega.

10. Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja

detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja

valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134), ei otsustata sellega lõplikult ära seda,

millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek

(PlanS § 135) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 136). Avaliku arutelu

tulemuste alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik teha planeeringus vajalikke muudatusi

(PlanS § 137). Detailplaneering esitatakse vajadusel heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, kui

avalikul väljapanekul on esitatud detailplaneeringu kohta arvamusi ja nendega pole arvestatud.

Maa- ja Ruumiamet kontrollib ka seda, kas detailplaneering vastab õigusaktides sätestatud nõuetele

(PlanS § 138 lg 1, lg 2 ja lg 4 p 1).

11. Kohtule ei nähtu, et vastuvõetud detailplaneering on ilmselgelt vastuolus kehtiva õigusega, mis

takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule suunamise. KeHJS §-s 6 nimetatud tegevuste puhul

tuleb vastustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi. Rae vallal

puudus kohustus nimetatud sätte alusel korraldada KSH-d. Seega ei olnud KSH algatamata jätmine

ilme menetlusviga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu vaidlustamise õiguse enne selle

lõplikul kujul kehtestamist.

12. Kaebajal on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse

etapis. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses, sh vajadusel

Maa- ja Ruumiameti heakskiitmismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba

detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid

kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise.

13. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul

põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada

kohtusse kaebus.

14. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

15. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)