2-22-146371/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-146371 PARKIT OÜ hagi K Si vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, 51004 Tartu) lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja: K S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) lepinguline esindaja O V-K RESOLUTSIOON 1. Kinnitada PARKIT OÜ hagi K Si vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1 Kostja tasub hagejale rahasumma 270 eurot kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 3 tööpäeva jooksul. Rahasumma 270 eurot tuleb tasuda Parkit OÜ pangakontole nr xxx (Swedbank). 1.2 Käesoleva kompromissi punktis 1.1 märgitud kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist 0,05% täitmata kohustuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 1.3 Hageja kinnitab, et ta loeb tsiviilasjas 2-22-146371 kostja vastu esitatud nõuded ammendatult lõppenuks ja tal ei ole selles asjas kostja vastu muid nõudeid, kui vaid käesolevast kompromisskokkuleppest tulenevad nõuded. 1.4 Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-146371. 3. Tagastada riigilõiv 17,50 eurot PARKIT OÜ arveldusarvele xxx Swedbank’is märkides makse selgituseks „Tsiviilasjas nr 2-22-146371 riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga“. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord 1

Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4. MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 13.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud 16.01.2023. Pooled esitasid 11.02.2026 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub kompromissi kinnitamisel tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivu, s.o 17,50 eurot. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 2

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab hagejale seoses kompromissi sõlmisega riigilõivu 17,50 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik 3