2-25-13917/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-13917

Tsiviilasi

N.K hagi Z.I vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

646,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: N.K, isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Aire Põder, e-posti aadress:

XXX

Kostja: Z.I, isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress:

xxxx

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Z.I-lt N.K kasuks poolte vahel 06.12.2024 sõlmitud üürilepingust tulenev

põhivõlgnevus summas 509,52 eurot, seisuga 26.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis

summas 22,05 eurot, kahjuhüvitis summas 63,54 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras alates 27.01.2026 põhinõudelt 509,52 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 509,52 eurot kokku.

3. Jätta menetluskulud Z.I kanda.

4. Välja mõista Z.I-lt N.K kasuks menetluskulud 535 eurot ning menetluskuludelt 535 eurolt

viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni.

5. Menetluskulud tasuda

Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr

EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega „tsiviilasja number

2-25-13917, Z.I“ viitenumber 102340029128.

6. Tagastada N.K-le tsiviilasjas nr 2-25-13917 tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel enam

tasutud osas, s.o summas 175 eurot. Tagastatav summa kanda Debitum Collectio OÜ

arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasi nr 2-25-

13917, märkides viitenumbrina 102340029128.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-13917 N.K hagi Z.I vastu võlgnevuse nõudes.

Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel

05.11.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 19.11.2025 hagile vastust esitanud.

Täpsustatud hagi viivsenõude osas on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 28.01.2026.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 11.02.2026 ega käesolevaks ajaks hagile vastust

esitanud.

Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 271 kohaselt, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 101 lg 1 p 1

ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 287-1 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik

leppida kokku VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras

tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et

kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud viivisemäära, on tühine.

Hageja palub hagis ja täpsustatud hagis kostjalt välja mõista järgmised nõuded: 06.12.2024 sõlmitud

üürilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 509,52 eurot, seadusjärgsed viivised VÕS § 113 lg 1

teise lauses sätestatud määras seisuga 26.01.2026 summas 22,05 eurot; seadusjärgsed viivised VÕS §

113 lg 1 teise lauses sätestatud määras alates 27.01.2026 kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 509,52 eurot kokku ning kahjuhüvitis summas 63,54 eurot.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.12.2024 sõlmitud

üürilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 509,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

22,05 eurot, kahjuhüvitis summas 63,54 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates 27.01.2026 põhinõudelt 509,52 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 509,52 eurot kokku.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja

menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot (hageja palub enamtasutud riigilõivu summas 175 eurot

kohtul tagastada ja 175 eurot kostjalt välja mõista) ning õigusabikulud 360 eurot. Hageja

õigusabikulu lepingulisele esindajale (tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, on kokku summas

360 eurot) koosneb edastatud dokumentidega tutvumisest ja kliendiga konsultatsioonist 1 tundi ja

hagiavalduse koostamises 2 tundi (kokku 3 tundi). Hageja palub kohtul määrata kindlaks

menetluskulude rahaline suurus.

Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 350 eurot.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 646,83 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Kohus asub

seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ülemäära suur. See on

mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-

1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on

hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi

kulud 3 tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja.

Kohus arvestab hageja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud

summas 360 eurot (120*3).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 535 eurot (360+175).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

Hageja palub kohustada kostjat tasuma menetluskulud hageja esindaja Debitum

Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank,

selgitusega tsiviilasja number ja võlgniku

nimi, viitenumber 102340029128.

Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtulahendi täitmise viisi ja

korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja

poolt määratud arveldusarvele (Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr

EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasja number ja võlgniku

nimi, viitenumber 102340029128).

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

Lisa 1 kohaselt hagihinna puhul kuni 750 eurot tuleb tasuda 175 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud

summas 350 eurot hagiavalduse esitamisel, st hageja on tasunud riigilõivu rohkem 175 eurot.

Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja kohtult enam tasutud riigilõivu summas 175 eurot tagastamist.

Hageja palub riigilõivu summas 175 eurot kohtul tagastada ja kanda see hageja esindaja Debitum

Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasi nr

2-25-13917, märkides viitenumbrina 102340029128.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg 4, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel

muule isikule.

Arvestades hagihinda 646,83 eurot, tuleb hagejal tasuda RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hagiavalduse

eest riigilõiv summas 175 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot, kuigi

seaduse järgi oleks pidanud tasuma 175 eurot, mis tähendab, et riigilõiv on tasutud ettenähtust

rohkem.

Kohus leiab, et hageja taotlus menetluses enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele. Seega kuulub tagastamisele menetluses enamtasutud riigilõiv summas 175

eurot (350-175) hageja korraldusel määratud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik