2-24-124213/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-124213

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026 .a, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-124213

Tsiviilasi, hageja nõue

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D.K (D.K)

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4603,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, aadress: XXX, 10149 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema,

Julianuse Õigusbüroo OÜ, registrikood: 11930038,

asukoht: XXX, 10149 Tallinn, telefon: 6814481, e-

post: XXX

Kostja: D.K ,

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi D.K vastu põhivõlgnevuse

2303,73 eurot, intressi 243,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1236,26 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot ja edasiulatuva viivise nõuetes.

2. Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et

kostjal puuduvad rahaliselt hüvitatavad menetluskulud.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, vajadusel kostjale Ametlike

Teadaannete vahendusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

1. Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

1 / 4

2-24-124213

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

3. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

4. Placet Group OÜ (krediidiandja, esialgne võlausaldaja) ja D.K sõlmisid 31.10.2022

tarbijakrediidilepingu nr REF3872405, mille alusel sai kostja laenu 2739,41 eurot. Krediidi

kulukuse määraks kujunes 39,72% (eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele

viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel), intressimääraks 33,45%

aastas. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt

(kostjal oli tagastamata 20.02.2023, 20.03.2023, 20.04.2023 osamaksed) ning krediidiandja

saatis kostjale 22.04.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. 07.05.2023 ütles krediidiandja sõlmitud lepingu

üles ning 09.05.2023 loovutas krediidiandja nõude hagejale. Kostja tasus põhivõlgnevuse

katteks krediidiandjale 35,68 eurot ning perioodil 23.10.2023 – 24.01.2024 hagejale 400

eurot, mille hageja arvestab põhinõude katteks.

5. Hageja oli seisukohal, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja tuvastas isikusamasuse, arvestas taotluses esitatud andmeid (kostja

finantskohustused 221,41 eurot, kulud ülalpeetavale 150 eurot, majapidamiskulud 300

eurot, kuumakseks tuli 79,73 eurot). Krediidiandja tegi päringud avalikesse

andmebaasidesse – creditinfo.ee, maksehäireregister. Lähtuti põhimõttest, et sissetulekud

peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja omas piisavalt rahalisi

vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. 11.12.2024 esitas

hageja täiendava selgituse.

6. Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 2303,73 eurot, sissenõudmiskulude 50

eurot, intressi 243,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1236,26 eurot ja

edasiulatuva viivise väljamõistmist.

KOSTJA SEISUKOHT

7. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 29.11.2024 ning kohustas kostjat esitama vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagiavaldus ja hagi

menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel

08.03.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 24.03.2025. Kohtu määratud tähtajaks

kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses

hoiatanud, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada

tagaseljaotsusega (TsMS § 407).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 / 4

2-24-124213

8. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole

õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Kohus tuvastas, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 31.10.2022 laenulepingu

(tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes), millega krediidiandja andis kostjale laenu

2739,41 eurot, esimese osamakse tasumise tähtpäev 20.11.2022, viimase osamakse

tasumise tähtpäev 20.10.2032 (120 osamakset, krediidi kulukuse määr aastas 39,72%,

lepingutasu 0 eurot (dtl 36 – 47, üldtingimused dtl 48 - 51). Kohtule esitatud nõude

loovutamise teatisest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud eespool lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale 09.05.2023 (dtl 55).

10. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS

§ 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei

tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus kontrollib omal algatusel

tarbijakrediidilepingu kehtivust (vt ka RK 2-21-13098, p 13, 17, 18). Teave, mille

krediidiandja peab tarbija kohta omandama, on sätestatud KAVS § 49 ning krediidiandja

kohustus teabe kontrollimiseks KAVS § 50. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 31.10.2022

lepingu sõlmimise ajal 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 39,72% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 406² lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

11. Kohus andis hagi menetlusse võtmise määruses hagejale võimaluse tõendada, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 108 - 119). Kohus

selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist. Hageja selgitas täiendavalt küll vastutustundliku laenamise põhimõttega

seonduvat, kuid ei pidanud vajalikuks tagasimakseid uuesti määrata.

12. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja sissetuleku kohta andmed puuduvad (vt

dtl 24, 124) või alternatiivselt – sissetulekut ei ole (dtl 27 ja 127) ning et kostja soovis

refinantseerida juba olemasolevat laenulepingut (dtl 66). Hageja viidatud creditinfo.ee

kontrolli tulemustest (teostatud 27.10.2022) nähtub, et kostjal on veel teisigi

finantskohustusi teiste ettevõtete (Bondora AS ja LHV Finance AS) ees (dtl 124). Hageja

esitatud selgitusest nähtub, et krediidiandja arvestas krediidireservi järgmise valemi alusel:

krediidireserv = igakuine sissetulek – igakuised väljaminekud – elamiskulud – taotletava

laenu osamakse. Tulemuseks saadi -751,14 = 0 – 371,41 – 300 – 79,73 eurot (dtl 27 ja

127). Niisiis nähtub ainuüksi hageja esitatud andmetest, et kostja krediidireserv oli

negatiivne ning et kostjal puudus sissetulek (valemis null eurot). Kostja pangakonto

väljavõtet krediidiandja ei ole küsinud. Pensioniregistrisse ja Maksu- ja tolliametisse hagis

toodud laenulepingu alusel päringut ei ole teostatud. Päring rahvastikuregistrisse teostati

viimati 14.12.2021, s.o ajal, mil kostja hakkas krediidiandja kliendiks. Hagi lisast nr 4

nähtub, et kostjal oli 3 ja rohkem makseviivitust juba olemasoleva, s.o laenulepingu nr

3 / 4

2-24-124213

TL3748431 tasumisel, mida kostja soovis refinantseerida. Hagi lisast nr 1 nähtub, et

krediidiandja on kostjale andnud lepingueelse täiendava teabe, mille kohaselt on

tarbimislaenu korral laenumaksimaalne tagastamise periood kuni 5 aastat. Mis põhjusel on

kostjaga sõlmitud laenu tagasimaksegraafik kokku 10 aasta peale (vt sama lisa,

maksegraafik), ei ole kohtule teada.

13. Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli

enne 31.10.2022 lepingu sõlmimist. Kohtule esitatu ei võimalda tuvastada, et krediidiandja

oleks välja selgitanud kostja igakuiste kõigi võimalike finantskohustuste suuruse ning

võtnud arvesse asjaolu, et kostjal puudub üldse sissetulek. Milliste rahaliste vahendite

arvelt peaks olema kostjal võimalik laenumakseid tasuda, on selgusetu. Seega asub kohus

seisukohale, et hageja esitatud andmed ei ole piisavad, et veenduda vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimises ja kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et

laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab

muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed

Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud

kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Kohus leiab, et hageja esitatud nõue ei ole selge ning selliselt ei ole seda võimalik

rahuldada. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7

sätestatuga uuesti määratud tagasimakseid (arvestades, et esialgse maksegraafiku järgi on

viimase osamakse tasumise tähtaeg 20.10.2032, s.o tulevikus), ehkki kohus on hagejale

menetlusse võtmise määruses sellise võimaluse andnud. Hageja on selgitanud vaid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mis suures osas kordab juba hagis

väljatoodut ning uut teavet hageja ei ole esitanud. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile

ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks (vt Tallinna RKK 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr

2-22-147995). Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet välja mõista tulevikus sissemuutuvaks

nõuded ning kohus ei saa lahendada nõuet, mida hageja ei ole esitanud. Kokkuvõtvalt asub

kohus seisukohale, et hageja nõuded on ebaselged ning need ei ole õiguslikult põhjendatud.

Hagis esitatud andmete põhjal ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada. Kohus jätab

hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Juhindudes TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1 jäävad menetluskulud jäävad hageja

kanda. Kohtule ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid,

mida kindlaks määrata. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos vaidlustatav

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

4 / 4