3-26-416/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtus registreeriti 13. veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.
Legislator headnote
AI generated3-26-416/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Määruse tegemise aeg ja
koht
16. veebruaril 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-26-416
Haldusasi
X. Xi kaebus notari keeldumise peale ametitoimingu
tegemisest
Menetlusosalised
Kaebaja X. X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 13. veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K
kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.
1.1.
Kaebaja selgitab, et kinnisasi koos hoonetega on tema valduses selle endise omaniku
Y. Y sõlmitud pandi-, hüpoteegi jm kokkuleppe alusel. Y. Y suri xxxx. a lõpus. Kaebaja
pöördus notari poole, et kinnistusraamatusse tehtaks vastav kanne.
1.2.
Notar keeldus tegemast kinnisturaamatusse märget kaebaja kasuks alates 1995 a-st
seatud pandi (hüpoteegi ja piirangu) kohta, põhjendades seda sellega, et kaebaja ja Y. Y
vahelised pandi- jm lepingud ei olnud notariaalsed. Notar väitis, et pandi üle käib pärijatega
vaidlus ja soovitas pöörduda kohtusse.
1.3.
Kaebaja hinnangul pole kinnisasja ja sellel asuvate hoonete kaebaja valdusesse
saamise ja pandina pidamise (haldamise) üle vaidlust. Pärandaja pole kinnistut tagasi
taotlenud ja kohalik omavalitsus on olukorda aktsepteerinud. Kaebaja tegi ühele pärijale L. L
ettepaneku asja arutada, kuid too keeldus leina tõttu. Kaebaja edastas kirja notarile. Notari
sekretär pidas kirja piisavaks.
1.4.
Registris tekkinud kanne jätab vale ettekujutuse kinnistu omandisuhetest. Seetõttu
võib toimuda juba täies ulatuses panditud kinnisasjale hüpoteegi seadmine kolmandate isikute
kasuks.
1.5.
Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras, sh juhul kui kohus peab vajalikuks avada
uuesti pärandimenetluse ja saata materjalid tagasi notarile, lisada kohtumäärusega kinnistus-
raamatusse tehingupiirangu kõikidele tehingutele jm, et juba kord kaebajale panditud
kinnistut ei realiseeritaks ega panditaks (ei seataks täiendavaid hüpoteeke).
1.6.
Kaebuse kaaskirjas märgib kaebaja, et kahjuks pole tal vastustajate L. L jt kontakte,
kuna ta pole neid enam kui 30 aastat kohanud. Kaebajal on ainult L. Li e-posti aadress.
Kahjuks ei ole pärijate kinnitust, et pärandusena saadud kokkulepped kehtivad edasi.
Kinnisasja hooldamislepingud lõppevad jm vajalik on tegemata. Kaebajal oleks vaja
kokkulepet kinnisasja uute omanikega, enne kui täiendavalt oma raha ja aega kulutada.
Vastasel juhul läheb ühise arenduse väärtuse alla.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui
seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Notariaadiseaduse § 41 lg 5
järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise
taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Avaldus notari kohustamiseks tuleb esitada
maakohtule, mitte halduskohtule (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 475 lg 1 p 152).
3. Seega on kaebaja ja notari vahelise vaidluse lahendamiseks nähtud ette teistsugune
menetluskord. Halduskohtul pole pädevust sellist vaidlust lahendada. Kaebus tuleb tagastada.
4. Kui kaebaja soovib lisaks vaielda selgeks eraõiguslikud suhted Y. Y pärijatega seoses
kõnealuse kinnisasjaga, tuleb tal pöörduda maakohtusse eraldi nõudega nende vastu. Notari
peale esitatud avalduse läbivaatamisel hagita menetluses ei lahenda maakohus
tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud
isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi ametitoiming võib mõjutada (vt
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-17-11283, p 12).
5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/
2(2)