Legislator Case Law & Legislation
3-26-416/2 AI generated

3-26-416/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-416/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtus registreeriti 13. veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.

Legislator headnote

AI generated

3-26-416/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.

Keywords

AI generated
non-existent marriage marriage certificate finding of sham marriage authorization to sue known domicile pledge shortfall certificate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja

koht

16. veebruaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-416

Haldusasi

X. Xi kaebus notari keeldumise peale ametitoimingu

tegemisest

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 13. veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K

kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.

1.1.

Kaebaja selgitab, et kinnisasi koos hoonetega on tema valduses selle endise omaniku

Y. Y sõlmitud pandi-, hüpoteegi jm kokkuleppe alusel. Y. Y suri xxxx. a lõpus. Kaebaja

pöördus notari poole, et kinnistusraamatusse tehtaks vastav kanne.

1.2.

Notar keeldus tegemast kinnisturaamatusse märget kaebaja kasuks alates 1995 a-st

seatud pandi (hüpoteegi ja piirangu) kohta, põhjendades seda sellega, et kaebaja ja Y. Y

vahelised pandi- jm lepingud ei olnud notariaalsed. Notar väitis, et pandi üle käib pärijatega

vaidlus ja soovitas pöörduda kohtusse.

1.3.

Kaebaja hinnangul pole kinnisasja ja sellel asuvate hoonete kaebaja valdusesse

saamise ja pandina pidamise (haldamise) üle vaidlust. Pärandaja pole kinnistut tagasi

taotlenud ja kohalik omavalitsus on olukorda aktsepteerinud. Kaebaja tegi ühele pärijale L. L

ettepaneku asja arutada, kuid too keeldus leina tõttu. Kaebaja edastas kirja notarile. Notari

sekretär pidas kirja piisavaks.

1.4.

Registris tekkinud kanne jätab vale ettekujutuse kinnistu omandisuhetest. Seetõttu

võib toimuda juba täies ulatuses panditud kinnisasjale hüpoteegi seadmine kolmandate isikute

kasuks.

1.5.

Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras, sh juhul kui kohus peab vajalikuks avada

uuesti pärandimenetluse ja saata materjalid tagasi notarile, lisada kohtumäärusega kinnistus-

raamatusse tehingupiirangu kõikidele tehingutele jm, et juba kord kaebajale panditud

kinnistut ei realiseeritaks ega panditaks (ei seataks täiendavaid hüpoteeke).

1.6.

Kaebuse kaaskirjas märgib kaebaja, et kahjuks pole tal vastustajate L. L jt kontakte,

kuna ta pole neid enam kui 30 aastat kohanud. Kaebajal on ainult L. Li e-posti aadress.

Kahjuks ei ole pärijate kinnitust, et pärandusena saadud kokkulepped kehtivad edasi.

Kinnisasja hooldamislepingud lõppevad jm vajalik on tegemata. Kaebajal oleks vaja

kokkulepet kinnisasja uute omanikega, enne kui täiendavalt oma raha ja aega kulutada.

Vastasel juhul läheb ühise arenduse väärtuse alla.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Notariaadiseaduse § 41 lg 5

järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise

taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Avaldus notari kohustamiseks tuleb esitada

maakohtule, mitte halduskohtule (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 475 lg 1 p 152).

3. Seega on kaebaja ja notari vahelise vaidluse lahendamiseks nähtud ette teistsugune

menetluskord. Halduskohtul pole pädevust sellist vaidlust lahendada. Kaebus tuleb tagastada.

4. Kui kaebaja soovib lisaks vaielda selgeks eraõiguslikud suhted Y. Y pärijatega seoses

kõnealuse kinnisasjaga, tuleb tal pöörduda maakohtusse eraldi nõudega nende vastu. Notari

peale esitatud avalduse läbivaatamisel hagita menetluses ei lahenda maakohus

tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud

isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi ametitoiming võib mõjutada (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-17-11283, p 12).

5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)