2-25-107509/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-107509

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

56,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED hagi X vastu 4. septembri 2023 leppetrahvist

nr 0258010174 tulenevates nõuetes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 11. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 59,48 euro saamiseks. Kostja esitas

nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 24. aprillil 2025 maksekäsu kiiremenetluse

ning andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 16. mail 2025 (täiendatud 20. juunil 2025) hagiavalduse, milles

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 3,98 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast

päevast kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 4. septembril 2023 kell 15.09 sõidukit Volkswagen

(registreerimismärk XXX) aadressil Puškini 17, Narva. Tegemist on hageja opereeritava

eraparklaga. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimustes sätestatud

korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot.

Kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid. Hageja väljastas 4. septembril 2023 kostjale

leppetrahvi 40 eurot. Leppetrahv nr 0258010174 paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele. Seega sai kostja leppetrahvi kätte (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-117146, p 12).

Kostja pidi parkimisalale sisenedes nägema parkimistingimusi. Parkimistingimused

asuvad kohe parkla sissesõidul. Parkimistingimuste kohaselt on seal lubatud parkida

ainult vastava loa olemasolul. Kostjal luba puudus, mistõttu määrati talle trahv loata

parkimise eest.

Kostja on tasunud hagejale leppetrahvi 20 eurot. Seega on täitmata põhivõlg 20 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi tasumise tähtaja järgmisest

päevast kuni hagi kohtule esitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Perioodil 20.

september 2023 kuni 16. mai 2025 on sissenõutavaks muutunud viivis 3,98 eurot.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja samas määras edasiulatuva viivise

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1

alusel. Hageja on saatnud kostjale 22. novembril 2023 tasulise kirja (15 eurot), 30.

novembril 2023 tasulise kirja (5 eurot) ja 12. jaanuaril 2024 tasulise kirja (5 eurot).

Lisaks on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ulatuses, mis puudutab

põhjendamatult suurt menetluskulude nõuet ning jätta hageja esindajakulud hageja enda

kanda.

Kostja parkis 4. septembril 2023 Puškini tn 17 parklas valesti. Eksimus kestis 15

minutit. Selle eest tehti 40-eurone leppetrahv, millest kostja maksis 21. septembril 2023

20 eurot. Pärast seda kostja suhtles hagejaga, millest kostjale jäi mulje, et nõutav summa

on 26 eurot. Vahepealses suhtluses oli arusaam, et pool trahvist on makstud ja

järelejäänud osa on 20 eurot või vähem.

Alates märtsist 2024 hakkas kostja saama kirju Julianus Inkasso OÜ-lt ja hagejalt.

Nõutavad summad erinesid: 40 eurot, 58,23 eurot ja 144,50 eurot. Kostja püüdis

lahendada olukorda kohtuväliselt, kuid hageja jäi kindlaks oma liialdatud nõudele.

Kostja oleks nõus ülejäänud 20 eurot maksma, kui nõue oleks olnud korrektne ja

õigeaegne. Nõude omaniku ja nõutava summa pidev muutumine viimase kahe aasta

jooksul on põhjustanud kostjale olulist segadust ning raskendanud kostja õigust

adekvaatselt tutvuda nõude alusega. Selline olukord rikub kostja õigust õiglaselt kaitsta

end nõude eest ning tekitab kahtlusi nõude õigsuses ja seaduslikkuses. Kostja palub

kohtul hinnata nõude omaniku selgust ning nõude aluse õigsust.

Parkimistingimustes sisalduv leppetrahvi ülemmäär („kuni 57 eurot“) ei võimaldanud

kostjal üheselt mõista, millises summas nõue talle tegelikult esitatakse, eriti olukorras,

kus osa leppetrahvist oli juba tasutud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

Hageja esitas kostja vastu parkimislepingust tuleneva leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1),

sissenõudmiskulude (VÕS § 1132) ja viivise nõuded (VÕS § 113 lg 1).

Kostja ei vaidle vastu hagiavalduse asjaolule, et kostja parkis 4. septembril 2023

sõidukit Volkswagen (registreerimismärk XXX) aadressil Puškini 17, Narva. Selle

kohta on hageja esitanud ka fotod sõidukist (dtl 44, 45, 46). Seega tuvastab kohus selle

asjaolu.

5. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on tõendanud poolte vahel

parkimislepingu sõlmimist. Kohtul on tüüptingimustel sõlmitud lepingu puhul kohustus

omal algatusel kontrollida muu hulgas seda, kas tüüptingimused on saanud lepingu

osaks (vt nt RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 14; RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p

17.1).

Hageja leiab, et kostja on parklasse sisenemise ja sõiduki parkimisega sõlminud

hagejaga parkimislepingu. Hageja viitab, et parkimistingimused asuvad parklasse

sissesõidul. Parkimistingimuste kohaselt on seal lubatud parkida ainult vastava loa

olemasolul (dtl 69, 70).

6. Kohus tuvastab hageja esitatud tõendite alusel, et parkimisala on tähistatud nii,

et kõnealuses parklas tohib parkida vaid territooriumi valdaja loal (vt fotod dtl 69, 70).

Parklasse sisenedes kehtib aga parkimiskeelu ala. Parkimiskeelu märgi alla on

kirjutatud: „Välja arvatud territooriumi valdaja loal“. Selle all omakorda on õueala märk

ja selle all tähistus „ERAPARKLA“. Eeltoodud märkidest paremal on välja toodud

parkimistingimused.

Hageja esitatud fotod parkimistingimustest ei ole loetavad (dtl 69, 70). Hageja on

esitanud parkimistingimused ka eraldi (dtl 71), kuid kohtul puudub võimalus veenduda,

kas need vastavad parkla sissesõidul asuvatele tingimustele (dtl 60, 70).

7. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et selliselt

avaldatud ja paigaldatud pakkumust saab pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3

järgi sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja tüüptingimustel.

Kohtu hinnangul on parkimist keelav märk koos eraparkla tähisega vastuoluline.

Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse

osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole

lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu (vt ka Tartu Ringkonnakohtu lahendid

tsiviilasjas nr 2-22-106308).

8. Kohus asub eelneva põhjal seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis

kostjaga parkimislepingu hageja väidetud parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldas

leppetrahvikokkulepet. VÕS § 158 lg 1 alusel eeldab leppetrahvi nõudmine samade

poolte vahel lepingu tuvastamist. Kuivõrd praegusel juhul hageja ja kostja vahel

lepinguline suhe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist (isegi kui

parkimistingimused oleks tõendatud). Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka hageja

viivise ja sissenõudmiskulude nõue.

9. Hagi jääb eelnevat arvestades rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu

jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostjal ei ole toimiku

materjalide kohaselt menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)