3-26-422/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-422

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X’i

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindajad Triin Tähtla

Puudutatud isik – X. X (Somaalia Liitvabariigi

kodanik; sündinud xx.xx.xxxx)

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 14. veebruari 2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba pidada X. X

(sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2026.

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb puudutatud isikule vajadusel määrust ja selle

edasikaebamise korda täiendavalt selgitada.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Tõlkida määruse põhjendav osa ja resolutsioon puudutatud isikule somaali keelde.

ASJAOLUD JA ESITATUD TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Somaalia Liitvabariigi kodanik X. X (edaspidi ka puudutatud isik) on Lätis rahvusvahelise

kaitse taotleja. Lätist lahkus puudutatud isik 12.02.2026 rongiga Eestisse, et liikuda siit samal

päeval edasi laevaga Soome. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) märkas Tallinna

Sadama D-terminalis autode check-in juures, et veoautode sissesõidu väravast soovivad

Soome väljuvale laevale liikuda kaks isikut. Isikud esitasid kontrollimisel Läti ID-kaardid

ning üks nendest osutus X. Xiks, kelle Läti ID-kaart oli väljastatud kehtivusajaga 13.10.2025–

12.10.2026. Puudutatud isikul oli laevapilet Soome, kus tema kodakondsuseks oli märgitud

Läti. Isik peeti 12.02.2026 tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluste kontrollimise

eesmärgil kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1

alusel kell 19.00.

2. Läti ametivõimud kinnitasid 13.02.2026, et puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse

taotleja, kes lahkus Läti rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud keskusest 12.02.2026.

Seejärel muutis PPA puudutatud isiku kinnipidamise alust ning ta peeti 13.02.2026 kell 14.10

kinni VRKS § 361 lg 2 punktide 3, 4 ja 7 alusel.

3. PPA esitas 13.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks (2) kuuks, sest isiku

suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 punktis 7 sätestatud

kinnipidamise alus. Puudutatud isiku eesmärgiks oli liikuda Soome ja puudub alus arvata, et

vabaduses sooviks isik vabatahtlikult korraldada enda naasmise Lätti, sel põhjusel on vajalik

tema kinnipidamine üleandmiseks Lätile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 määrusele (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid

selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi

Dublini III määrus). Isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna ta lahkus loata Läti

pagulaskeskusest, sisenes Eestisse õigusliku aluseta ning kavatses siit liikuda edasi Soome.

Puudutatud isik liikus teiste isikute eeskujul Soome, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset.

Varasem ebaseaduslik liikumine näitab nii praktilist oskust kui ka valmisolekut

immigratsioonireeglitest kõrvale hoida. Lisaks puuduvad tal Eestis elukoht, piisavad rahalised

vahendid ja reisidokument. VRKS § 29 alusel rakendatavad leebemad järelevalvemeetmed ei

oleks käesoleval juhul piisavad sama eesmärgi – isiku kättesaadavuse ja üleandmise –

tagamiseks.

4. Kohtuistungil jäi PPA esindaja taotluse juurde.

5. Puudutatud isik taotlusele vastu ei vaielnud, kuid avaldas soovi saada määruse tõlge

somaali keelde.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. PPA taotleb puudutatud isiku kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS

§ 362 lg 2 alusel kuni kaheks (2) kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud

põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alus.

7. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnipidamine lubatav VRKS § 361 lg 2 punktis 7

sätestatud alusel ehk tema üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kuna isiku

suhtes esineb põgenemise oht. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68

nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (punktid 6 ja

9).

8. Kohus nõustub PPA-ga, et isikut ei saa pidada usaldusväärseks ning arvestades tema

küsitlemisel Soome külastamisega seotud vastuseid, siis on ilmne, et isik ei räägi Soome

reisimisega seotud asjaolude kohta tõtt. Vastavalt Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse

reeglistikule ei olnud puudutatud isikul õigust Lätist lahkuda, kuid ta tegi seda siiski. Sellist

käitumist ei õigusta ka asjaolu, et väidetavalt puudutatud isik ei saanud aru, et Läti ID-kaart ei

anna õigust reisimiseks ning et tal on kohustus Lätis viibida. Puudutatud isik kinnitas

küsitlusel, et lahkus Lätist teiste isikute eeskujul ning tema sooviks oli taotleda Soomes

rahvusvahelist kaitset. Kohtule ei ole usutav, et puudutatud isik ei teadnud, et tal puudub

õigus Läti ID-kaardiga reisida. Samuti ei pea kohus usutavaks, et puudutatud isik ei olnud

teadlik kohustusest viibida rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal Lätis, kuna isik kinnitas, et

rahvusvahelist kaitset taotledes selgitati talle reegleid. Arvestades puudutatud isiku

liikumisteekonda Euroopasse, siis on ilmselge, et ta on võimeline kasutama ebaseaduslikke

võimalusi Schengeni alal liikumiseks, sh leidma isikuid, kelle abi selleks kasutada, või

planeerima reisiteekonda viisil, et vältida ametivõimudega kontakti. Nimelt üritas puudutatud

isik pääseda Soome väljuvale laevale veoautode sissesõiduvärava kaudu. Seega nõustub

kohus PPA-ga, et arvestades isiku eesmärki jõuda Soome ja seal varjupaika taotleda, tema

käitumist sadamaalal ning õigusliku aluseta liikumist, et tegemist oli ebaseadusliku

lahkumiskatsega Eestist Soome ja põgenemisohu realiseerumisega, mis toetab kinnipidamise

vajadust kuni tema üleandmise korraldamiseni Lätile. Seega esineb puudutatud isiku

põgenemise oht VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 punktide 6 ja 9 mõttes. PPA järeldus, et

põgenemisoht on reaalne ja tegelik ning see ei ole üksnes hüpoteetiline ega piirdu seaduses

sätestatud aluse olemasoluga, on põhjendatud.

9. VRKS § 29 alusel võib PPA kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemaid

meetmeid. Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole

tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, näiteks elamist

kindlaksmääratud asukohas. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja

piirikontrolli puudumist, oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda

ja Euroopas ringi liikuda. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, tuleb piirata tema

liikumisvabadust Eestis. Selleks tuleb isik kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse.

10. PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks. Võttes aluseks Dublini III määruses

sätestatud üleandmise tähtajad, siis on sellise pikkusega kinnipidamise tähtaja määramine

põhjendatud ja proportsionaalne. PPA on kohtule selgitanud, et isiku Lätti tagasisaatmise

korraldamine nõuab aega, mh ei ole Lätil kohustust vastata PPA päringule kiiremini kui kahe

nädala jooksul ning pärast seda on isikul õigus üleandmisotsust 10 päeva jooksul vaidlustada.

Kohus märgib, et kui asjaoludest tulenevalt on PPA-l võimalik korraldada puudutatud isiku

tagasisaatmine kiiremini kui kahe kuu jooksul, siis on PPA-l kohustus seda teha.

11. Isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks ei saa kohtu hinnangul

pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel, mh ei ole alust pidada seda vastuolus

olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud

majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isikul puuduvad teadaolevalt

sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ning perekonnaliikmeid.

12. Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (14.04.2026).

13. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3)

(allkirjastatud digitaalselt)