2-19-16937/115 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-19-16937

Tsiviilasi

R.T kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik R.T, isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post XXX

Usaldusisik Z.G, isikukood XXX, elukoht XXX-i, tel XXX

Võlausaldajad

Tallinna Keskraamatukogu, e-post XXX

Era Liisingu Inkassoteenused AS,

Maksu- ja Tolliamet, e-post XXX

Swedbank AS,

TCM Estonia OÜ,

Kohtutäitur M.L, e-post XXX

Maxima Eesti OÜ,

Menetlustoiming

Menetlusviis

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Võlgniku ärakuulamine 12.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Keelduda R.T vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada R.T kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada usaldusisik Z.G usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade R.T kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud R.T kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

2-19-16937

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses on R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus. Pärnu Maakohtu 29.12.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-

16937 lõpetati R.T pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama

kohtumäärusega algatati võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus ja määrati R.T usaldusisikuks Z.G ning kohustati Z.G-d täitma

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.

2. Z.G-d kohustati 29.12.2021 määrusega esitama esimene aruanne perioodi 29. detsember

2021 – 28. detsember 2022 k.a kohta kohtule hiljemalt 29. detsember 2022. Z.G ei esitanud

kohtule aruannet. R.T esitas ise kohtu nõudel esimese aruande 24.01.2023 ja parandatud

aruande 13.02.2023. Võlgnik esitas maksekorraldused väljamaksete tegemise kohta kohtule

11.05.2023, 17.05.2023 ja 18.05.2023. 01.02.2024 koostas kohus kohtunõude aruande

esitamiseks järgmise perioodi 01.01.2023-31.12.2023 kohta. Võlgnik esitas nõutud aruande

alles 16.05.2024. 21.05.2025 teavitas kohus usaldusisikut, et taas on esitamata tähtaegselt

aruanne ja andis tähtaja aruande esitamiseks hiljemalt 26.05.2025. Usaldusisik aruannet ei

esitanud. 07.07.2025 tegi kohus uue kohtunõude lõpparuande esitamiseks. Ei aasta aruannet

ega lõpparuannet kohtule esitatud ei ole. Kohus määras asja ärakuulamisele 16.09.2025,

ärakuulamisele võlgnik ega usaldusisik ei ilmunud ning ega esitanud ka tõendit enda ja

võlgniku haigestumise kohta. 28.10.2025 toimus usaldusisiku ärakuulamine telefoni teel,

milles kohus andis korduva tähtaja kohtunõuete täitmiseks hiljemalt 07.11.2025. Kohtule

tähtaegselt täiendavaid tõendeid, seisukohti ei esitatud ei võlgniku ega usaldusisiku poolt.

19.12.2025 tegi kohus päringud Maksu-ja Tolliametile ning pankadele.

3. 05.01.2026 küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise osas.

4. 06.01.2026 teatas võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused AS oma kirjalikus seisukohas,

et võlgnik ei ole endast andnud parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades

võlgniku vanust kohustustest vabastamise menetluse ajal oleks võlgnik pidanud võimeline

olema tasuma võlausaldajatele nõudeid tagasi suuremas ulatuses. Samuti on võlgnik

tegelenud kogu kohustustest vabastamise perioodi hasartmängude mängimisega suures

ulatuses ja raisanud enda rahalisi vahendeid, mille eest oleks võimalus olnud hoopis

võlausaldajate nõudeid tasuda. Samuti ei ole võlgnik tundnud huvi enda kohustuste vastu

esitada kohtule aruandeid ja on jätnud tahtlikult kohtule aruanded esitamata ja on seega

rikkunud enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluses tahtlikult. Võlausaldaja taotleb

jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja TCM Estonia OÜ leiab,

et võlgnik on korduvalt rikkunud kohtu poolt antud korraldusi, samuti on võlgnik tegelenud

hasartmängudega, sellest tulenevalt saab järeldada, et võlgnik on rikkunud enda kohustusi

menetluse kestel korduvalt. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata.

Maxima Eesti OÜ märgib, et alates võlgnevuse tekkimisest ei ole võlgnik kohustust sisuliselt

täitnud. Kogu perioodi jooksul on laekunud üksnes üks makse 11.05.2023 summas 70,33

eurot. Selline maksekäitumine ei näita tegelikku tahet ega pingutust kohustuste täitmiseks.

Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on teinud korduvalt tehinguid

hasartmängukeskkondades (mh Optiwin, Trustly Group AB kaudu). Võlausaldaja hinnangul

ei ole põhjendatud, et samal ajal, kui kohustused võlausaldajate ees on aastate jooksul

täitmata, suunatakse vahendeid hasartmängudesse. Aruandlus on olnud korduvalt hilinenud

või puudulik ning kohtul on tulnud korduvalt nõuda aruannete ja selgituste esitamist. Samuti

ei nähtu võlausaldajale, et usaldusisik oleks järjepidevalt ja tulemuslikult tegelenud

võlgnevuste sissenõudmise ning võlausaldajatele väljamaksete tegemisega. Samuti ei ole

arusaadav, kuhu ja milliste võlgnevuste katteks on kasutatud võlgniku pangakontolt

usaldusisiku pangakontole kantud vahendeid. See kinnitab, et menetluse jooksul ei ole

2-19-16937

tegelikku tulemust võlausaldajate kasuks saavutatud. Käesolevas asjas ei ole kohustustest

vabastamise eeldused täidetud: võlg on püsinud aastaid, tasutud on minimaalne summa, samal

ajal on tehtud kulutusi hasartmängudele ning ei võlgnik ega võlausaldaja ei ole vastanud

kohtu nõuetele ning jätnud ilmumata kohtu määratud ajal ärakuulamisele ning esitamata kõik

nõutud aruanded ja tõendid, võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Kohtutäitur M.L leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei

ole selgitanud esitatud aruandes, kas ta on aktiivselt otsinud tulutoovaid tegevusi või millised

on olnud takistused nende leidmiseks. Pangakontost ei nähtu, et võlgnik oleks teostanud

võlausaldajatele makseid, kuid võlgnik kasutas enda väheseid sissetulekuid online-kasiinos

maksete tegemiseks ja reisimiseks. On selgusetu, kas võlgnikul on veel panga-või

maksekontosid, kuna esitatud väljavõttest nähtub, et võlgnik on teostanud ja vastu võtnud

makse piiriülese makseteenuse osutajalt Zimpler AB. Võlgniku käitumine näitab, et tema

huvid ei ole olnud suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud

pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses

rahuldada. Swedbank AS palub lõpetada R.T kohustustest vabastamise menetlus ning jätta

vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Teised võlausaldajad kohtule

oma seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust

kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel

algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste,

kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni

30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab

pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise

menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on

pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama

selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd võlgnik ei ole

kohtule 2023 aasta kohta korrektset aruannet ja 2024 ja 2025 kohta ühtegi aruannet esitanud,

kogus kohus ise krediidiasutustelt ja Maksu- ja Tolliametilt andmed võlgniku sissetulekute ja

väljaminekute kohta. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse esitada enda sisukohti kohtule

kirjalikult. 12.02.2026 toimus võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamine.

7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva

seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg

1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus

2-19-16937

võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule

üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

9. Kohus olles tutvunud kogutud tõenditega ja kuulanud ära võlgniku ja usaldusisiku

selgitused, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda R.T vabastamisest pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist

pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine

tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks

võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses, see aga eeldab teabe andmise

kohustust kohtule kogu menetluse kestel.

10. Vaatamata asjaolule, et kohus selgitas võlgnikule, et tal tuleb tegeleda tulutoova

tegevusega, mille tulemusena oleks võimalik võlausaldajatele teha väljamakseid, ei ole

võlgnik enda selgituste kohaselt tegelenud tulutoova tegevusega ega esitanud tõendeid selle

otsimisest. 12.02.2026. toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal on olnud raskusi töö

leidmisega ja ta on olnud tööotsijana vormistatud Töötukassas, kuid võlgnik möönis, et

kohtule vastavaid tõendeid ja selgitusi esitatud ei ole. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti

tõendist nähtub siiski, et võlgnik on saanud menetluse kestel töötasu erinevatelt tööandjatelt.

Nii on võlgnik olnud tööga hõivatud OÜ-s X perioodil 2022 juuni-2023 mai, mais 2023 on

võlgnik lisaks saanud väljamakse Pensionikeskuse AS-lt. Töötasu makseid on võlgnik saanud

ka aktsiaseltsilt X perioodil mai-juuli 2024. Lisaks on võlgnik töötasu saanud erinevatelt

äriühingutelt 2024 aastal septembris, oktoobris, 2025 aastal jaanuaris, märtsis, juunis,

septembris ja detsembris. Eesti Töötukassast on tehtud väljamakseid võlgnikule 2024

veebruar-aprill ja 2025 aastal jaanuaris. Maksu-ja Tolliameti esitatud tõendist nähtub, et

võlgnik on menetluse kestel saanud siiski sissetulekut, millelt oleks saanud teha väljamakseid

võlausaldajatele, kuid enda kohustusi täitnud ei ole.

11. Samuti ei ole võlgnik täitnud aruande esitamise kohustusi ega teavitanud kohut enda

tegevuskohtade muutustest. Kohus selgitas 29.12.2021 kohtumääruses, et võlgnik on

kohustatud muuhulgas viivitamatult teatama kohtule elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta saab aru, et ei ole oma

kohustusi korrektselt täitnud ja usaldusisiku saamatuse tõttu oleks ta pidanud ise menetluses

aktiivsem olema. Võlgnik kinnitas, et ta on kohtu varasematest selgitustest aru saanud, kuid ei

ole kohtule ka ise enam peale esimese aruande esitamist midagi esitanud, kuna temal pole

olnud võimalik võlausaldajatele midagi maksta.

12. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS §

175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

PankrS § 175 lg 2 p 2) kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

13. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p

15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku käitumisest

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohus andis korduvalt võlgnikule täiendavaid

võimalusi aruannete esitamise ja teabe esitamise kohustuste täitmiseks, kuid ei usaldusisik ega

võlgnik neid kohustusi täitnud ei ole ega ole teostanud ka peale esimese aruande esitamist

väljamakseid võlausaldajatele, kuigi pangakonto väljavõtetest ja Maksu-ja Tolliaemti tõendist

nähtuvalt võlgnikul selleks võimalusi oli. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et

võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS § 173 lg-st 2

2-19-16937

tulenevat teabe andmise kohustust, tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja väljamaksete

tegemise kohustust.

14. Tuvastatud asjaolusid kogumis arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma

PankrS §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi täitnud, ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, on

jätnud esitamata aruandeid ja varjanud seeläbi oma vara ja tulusid, ega ole teinud

väljamakseid võlausaldajatele, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb

PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

15. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173

nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-

13). Kohus leiab, et R.T on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104

lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte esitada

kohtule nõutud teavet, mitte tegeleda tulutoova tegevusega, kuigi kohus korduvalt selgitas

võlgnikule tema kohustusi – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi süüliselt.

16. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat

kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust

võlgnikku R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

17. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuivõrd kohus keeldub R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.

18. Juhindudes PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel Z.G usaldusisiku

kohustuste täitmisest.

19. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

20. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale

saab esitada määruskaebuse.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad

võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik