4-26-328/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-328

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Tallinnas

Väärteoasja number

4-26-328 (230226000439)

Kohtunik

Katrin Paesoo

Kaebuse sisu

Kärt Tähe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

02.02.2026 otsuse peale väärteoasjas nr 230226000439 LS

§ 227 lg 2 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

KÄRT TÄHT, isikukood 49103252767, XXX kodanik,

emakeel: XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX, kehtivaid

väärteokaristusi 1;

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

E-post: pohja@politsei.ee

Menetlustoiming

kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2 ja § 134 kohus

otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 02.02.2026 otsus väärteoasjas nr 230226000439

osaliselt, st mõistetud karistuse määra osas ja teha asjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada Kärt Täht LS § 227 lg 2 järgi ja kohaldada tema suhtes

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 1 (üheks) kuuks. Kärt

Täht peab kooskõlas LS § 127 viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest loovutama juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

4-26-328

kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklusgrupi poolt 12.01.2026 koostatud väärteoprotokolli nr 20260112593801

(2302,26,000439) kohaselt juhtis Kärt Täht 12.01.2026 kell 10.39 Harju maakonnas, Harku

vallas, Rannamõisa teel Vana-Rannamõisa tee ja Kaarle tee vahel suunaga Kaarle tee poole,

mootorsõidukit Jaguar XF Sportbrake, r/n XXX, kiirusega 75 km/h ± 3 km/h. Suurim lubatud

kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kärt

Täht rikkus sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 02.02.2026 üldmenetluse otsusega määrati Kärt Tähele juhindudes KarS §

56 lõikest 1 ja § 481 lõikest 1 karistuseks LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2

kuuks.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

Kaebuse esitaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja leiab, et temale mõistetud karistus ei ole proportsionaalne.

Oma tegevusega ta reaalset ohtu teistele liiklejatele ei tekitanud, rikkumine ei olnud tahtlik

ega seotud agressiivse või teadlikult ohtliku juhtimisviisiga, kuid talle mõisteti karistuseks üks

raskemaid võimalike sanktsioone, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Varasema

samalaadse rikkumise eest mõistetud karistust ei saa arvestada raskendava asjaoluna.

Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab ebaproportsionaalselt kaebuse esitaja perekonnaelu, tal on

3 alaealist last, keda on vaja igapäevaselt sõidutada, abikaasa töötab kahel kohal ja ei saa seda

kohustust üle võtta. Kaebuse esitaja taotleb kohtult tühistada kohtuvälise menetleja

02.02.2026 otsus väärteoasjas nr 230226000439 või alternatiivselt muuta karistust ning

asendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas

kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud,

väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks

kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kaebuse esitaja poolt toime pandud väärtegu LS §

227 lg 2 järgi on tõendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani talle

inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse

sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur,

et see pidi olema kaebaja poolt tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Kaebaja on

kohtuvälises menetluses selgitanud, et ei pannud tähele, et sõidukiirus tõusis, kuivõrd suurem

laps kiusas nooremat õde. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebaja poolt esitatud

selgitus eluliselt usutav. Sõidukijuht, kes osaleb liikluses peab olema hoolas ja ettenägelik.

Kaebuse esitajal oli rikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, mis oli samuti

2 / 5

4-26-328

määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistati teda rahatrahviga, mis on tasumata.

See näitab isiku negatiivset suhtumist riigi poolt talle määratud rahalistesse kohustustesse.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on

vajalik Kärt Tähte karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega põhikaristusena, sest

just korduvate rikkumiste puhul on suurem tõenäosus, et isik paneb tulevikus toime

samaliigilise süüteo ja selle tõkestamiseks on juhtimisõiguse äravõtmine karistusena

asjakohane. Juhtimisõiguse olulisus pidi kaebajale olema teada ka sellel hetkel, kui ta otsustas

juhtida mootorsõidukit. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et esitatud kaebus tuleb

jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus

menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis.

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi

asjaolusid ning kohtu hinnangul on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:

Kiirusmõõturi LaserCam 4 (LE3248) kasutamise protokoll näitas mõõtetulemust 75 km/h ± 3

km/h 50 km/h alas, mõõtekaugusel 162,40 meetrit, suunates lasersihiku konkreetsele sõidukile

reg.nr XXX. Videosalvestusel on tuvastatav sõiduki registreerimisnumber XXX.

Videosalvestisest nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel puudusid mõõtmist

segavad faktorid, seega olid täidetud MõõtS § 8 nõuded.

Mõõteseaduse nõuetele vastavus on tõendatud kehtiva taatlustunnistusega nr TTRS-25/00239

(väljastatud 24.11.2025), mis kinnitab kiirusmõõturi vastavust nõuetele. Mõõtja

politseiametnik M. G. on läbinud vastava koolituse ja on pädev mõõtja.

LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. Kärt Täht sõitis kiirusega 75 km/h ± 3 km/h, teel, kus lubatud suurim kiirus oli 50

km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Seega on Kärt Tähe

käitumine õigesti kvalifitseeritud ja ta on toime pannud LS § 227 lg 2 objektiivsele

koosseisule vastava teo.

Kärt Täht ei ole vaidlustanud väärteo toimepanemist kuid põhjendas kiiruse ületamist

asjaoluga, et vanem laps kiusas tagaistmel nooremat õde, kes on alles beebi, selle tõttu ei

pannud tähele, et kiirus oli autol tõusnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga,

et kiiruse ületamine sedavõrd suures määras pidi olema kaebuse esitajale tajutav, mille tõttu ei

ole usutav kaebuse esitaja väide, et ta ei pannud kiiruse tõusu tähele. Sõiduki kiirus oli

vahemikus 72-75 km/h enam kui 100 meetri ulatuses (kaugus mõõteseadmest 267,80 meetrit

kuni 150,30 meetrit), mille jooksul pidi kaebuse esitaja tajuma, et sõidab lubatust kiiremini.

3 / 5

4-26-328

Väärteoasja materjalidele lisatud isiku detailandmete päringust nähtub, et Kärt Täht omab B

kategooria juhtimisõigust alates 15.09.2011. Kogenud juhina, kellel on mootorsõiduki

juhtimisõigus olnud üle neljateistkümne aasta, ei saa sõidukiiruse ületamine märkamatuks

jääda. Kohus leiab, et Kärt Täht on õigusrikkumise toime pannud vähemalt otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust

välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema

isikut ning karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja

karistas Kärt Tähte mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Käsilolevas asjas on

eelkõige vaidlus Kärt Tähele mõistetud karistuses.

Karistusregistri andmetel on Kärt Tähel üks kehtiv väärteokaristus, teda on karistatud

08.09.2025 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 360 eurot. Seega on Kärt Tähele vaid neli kuud

enne käsilolevat rikkumist määratud rahatrahv samalaadse rikkumise eest, kuid varasem

karistus ei mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja

poolt Kärt Tähele määratud karistus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine - on

põhjendatud kuivõrd esmane mõjutusvahend, rahatrahv ei avaldanud soovitud mõju ja Kärt

Täht on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist. Riigikohus on liiklussüütegude asjades

selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti

toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (nt RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 12).

Menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust nelja kuu jooksul kahel korral, mille

tõttu ei saa rahatrahvi pidada tema puhul mõjusaks. Karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad, Kärt Täht ei ole avaldanud toimepandu osas kahetsust.

Kuivõrd Kärt Täht on palunud juhtimisõigus alles jätta perekonna tõttu, viidates asjaolule, et

tal on kolm alaealist last, keda on vaja igapäevaselt transportida lasteaeda, arstile ja

spetsialistide juurde, peab kohus vajalikuks märkida, et perekonna ja alaealiste laste

olemasolu, ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, kuna KarS

§ 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab

seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik

mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse

äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Varasemalt väärteokorras karistatud isik pidi enne

uut rikkumist teadma, et see võib järgneval korral kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise.

Kohtu hinnangul on siinkohal karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed

(õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (menetlusaluse

isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused.

Selleks, et Kärt Täht hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku

täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi Kärt

Täht oma tegevusega liiklusõnnetust ei põhjustanud, oli tegemist talviste oludega ning

sõidukis viibisid tema alaealised lapsed, seega seadis menetlusalune isik oma tegevusega ohtu

4 / 5

4-26-328

nii enda, temaga sõidukis viibinud alaealiste laste, aga ka kaasliiklejate elu ja tervise. Esitatud

kaebusest nähtub, et Kärt Täht ei ole rikkumise tõsidusest aru saanud ning õigustab rikkumist

tähelepanu hajumisega laste käitumise tõttu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja

seisukohaga, et sõidukijuht, kes osaleb liikluses, peab olema hoolas ja ettenägelik.

Arvestades asjaolu, et Kärt Tähte ei ole varem juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, peab

kohus võimalikuks võtta põhikaristusena juhtimisõigus ära miinimummääras. Karistusmäära

vähendamisel arvestab kohus kaebuse esitaja argumentidega, sh asjaoluga, et tal on kolm

alaealist last, keda on vaja igapäevaselt transportida. Siiski leiab kohus, et karistusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eripreventiivsetel eesmärkidel, st

rikkuja peab tunnetama karistuse negatiivset mõju, et edaspidi rikkumiste toimepanemistest

hoiduda.

Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 02.02.2026 otsus väärteoasjas nr 230226000439

osaliselt tühistada ning võtta Kärt Tähelt ära põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 1

(üheks) kuuks.

Katrin Paesoo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

5 / 5