3-26-352/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHT UM ÄÄ RUS Kohtuasja number 3-26-352 Määruse kuupäev 13.02.2026 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X-i (X) kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada X-i kaebus. 2. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata. 3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 08.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt jagas prokurör kriminaalasjas nr 1-24-1715 infot, mis oli varem kohtus kinniseks kuulutatud. Kaebaja taotleb kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja soovib menetlusabi ja riigi õigusabi saamist. 2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Selles seaduses on sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (Riigikohtu 08.10.2018. a määrus asjas 3-18-400, punktid 10–13). 4. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja vahistati Tartu Maakohtu 05.10.2023. a määruse alusel kriminaalasjas 1-24-1715. Tõkendi tähtaega pikendati 01.12.2023. a määrusega ja 01.02.2024. a määrusega kuni 04.04.2024. Tartu Maakohus tegi selles kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse 19.11.2024. Kaebaja leiab, et prokuröri tegevus kriminaalasja istungil oli seadusega vastuolus. 5. SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (SKHS § 7 lg 1).

3-26-352 Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Kriminaalasja nr 1- 24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud, kuna kaebajat süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu 02.01.2026. a otsusega. SKHS § 21 lg-st 4 tulenevalt, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Seega, kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja § 21 lg-st 4 esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Eeltoodu tähendab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 6. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, kuna tal puudub vara ja sissetulek. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 7. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele. 8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)