3-25-2456/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2456

Haldusasi

X. X kaebus Finantsinspektsiooni toimingute tegemisele

kohustamiseks, millega lõpetatakse kaebaja kohta

Finantsinspektsiooni veebilehel tõele mittevastava

faktiväite ning väärtushinnangu avaldamine

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja v. adv. Madis Uusorg

Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindajad

Brent-Silvester Viin ja Liisa Nikkarinen

Asja läbivaatamine

20.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Finantsinspektsiooni lõpetama faktiväite

(„keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“) avaldamine

Finantsinspektsiooni veebilehel 31.10.2023. a avaldatud teadetes (sh nii eesti kui inglise

keeles).

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Finantsinspektsioonilt X. X kasuks välja viimase kantud menetluskulud

summas 3220,05 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.03.2026 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsiooni (FI) veebilehel avaldati 31.10.2023 teade pealkirjaga

„Finantsinspektsioon tunnistas AB Kreditex AS ja Ühisraha OÜ tegevusload kehtetuks“.

Muuhulgas on teates järgmine lause: „Inspektsioon on tuvastanud, et AB Kreditex AS ja

Ühisraha OÜ senine juhtimismudel on olnud näilik ja osundatud ettevõtteid juhtis

tegelikkuses varijuht X. X, keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse

sobimatuks“.

2. X. X esitas 19.06.2025 taotluse nr 4/58, et lõpetada tema kohta tõele mittevastava faktiväite

avaldamine FI veebilehel 31.10.2023 avaldatud teadetes. FI 25.06.2025 vastuses nr 4.12-

3/3426-1 leiti, et taotluses viidatud ja FI veebilehel avaldatud teave ei ole ebaõige. X. X esitas

27.06.2025 taotluse nr 4/59 lõpetada tema nimega seoses väärtushinnangu avaldamine FI

veebilehel avaldatud 31.10.2023 teadetes. FI 21.07.2025 vastuses nr 4.12-3/3426-4 leiti, et

taotlustes viidatud ja FI veebilehel avaldatud teave ei ole ebaõige ega riku X. X õigusi.

2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.07.2025 X. X kaebus FI toimingute tegemisele

kohustamiseks, millega lõpetatakse kaebaja kohta FI veebilehel tõele mittevastava faktiväite

ning väärtushinnangu avaldamine. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja lõpetada kaebaja kohta FI

tõele mittevastava faktiväite („keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse

sobimatuks“) avaldamine FI veebilehel 31.10.2023 avaldatud teadetes (sh nii eesti kui inglise

keeles) ja lõpetada kaebaja nimega seoses väärtushinnangu (sõna „varijuht“) avaldamine FI

veebilehel 31.10.2023 avaldatud teadetes (sh nii eesti kui inglise keeles).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. X. X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja kohta andmete avaldamine rikub tema subjektiivseid õigusi, sest see mõjutab tema

mainet ja võimalusi nii isiklikus elus, aga ka äri- ja tööalases tegevuses, takistades

pangakontode avamist, tuues kaasas kontode sulgemisi, takistusi pangaülekannete tegemisel

jms. Kuna täitevvõimu asutuse veebilehel avaldatud andmed on kättesaadavad ülemaailmselt,

siis on ka mõju äärmiselt laiaulatuslik. Ilmselgelt peetakse vastustaja kui riigiasutuse

kodulehel avaldatud andmeid tõsiseltvõetavaks ja kaalukateks ehk selliste andmete

avaldamine peab olema põhjendatud ja õigustatud ning lisaks peavad andmed olema täpsed ja

õiged. Kaebaja ja tema äriühingute suhtes, kus ta on olnud juhatuse liige, puuduvad samal ajal

igasugused etteheited, ei ole alustatud menetlusi või tuvastatud mingeid rikkumisi.

2) X. X suhtes esitatud väide „järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse

sobimatuks“ (ing k „ who has earlier been found by the supervisory authority to be unfit for

work in the financial sector“) ei ole õige. Kaebajale ei ole väljastatud ühtegi haldusakti ega

muud siduvat ametlikku teadet selle kohta, et teda peetakse finantssektorisse sobimatuks.

Teadaolevalt ei ole sellist akti üldse olemas, kus taoline asjaolu oleks õiguslikult siduvalt

tuvastamist leidnud.

3) 31.10.2023 avaldatud teade seondub peaasjalikult kahe äriühingu tegevuslubade kehtetuks

tunnistamisega, mille kohta teadete avaldamist saab pidada õiguspäraseks finantsinspektsiooni

seaduse (FIS) § 54 lg 5 mõistes. Küll aga ei saa pidada õiguspäraseks füüsilise isiku kohta,

kes ei ole olnud menetlusosaliseks, taoliste ebaõigete faktiväidete esitamist. Rõhutamist

väärib, et vaatamata sellekohastele taotlustele, ei ole kaebajat kaasatud ka kolmanda isikuna

kahe äriühingu kohutuvaidlusse FI-ga (haldusasjades 3-23-2719 ja 3-23-2718 on kaebajateks

vastavalt AB Kreditex AS ning Ühisraha OÜ) ehk kaebajal puudub igasugune võimalus

esitada enda seisukohti, vastuväiteid ja taotlusi seoses nimetatud teate avaldamisega.

4) Vastustaja on viidanud enda 25.06.2025 esitatud vastuses kaebaja taotlusele, et silmas on

peetud justkui 17.03.2016 ärakuulamisele saadetud (mh kaebajale) FI negatiivse otsuse

projekti. Sellesse haldusmenetlusse kaebajat isiklikult ei kaasatud ning ta ei olnud seal

menetlusosaliseks. See haldusmenetlus puudutas Kreditex Finance AS-i (registrikood

12902311) ning 17.03.2016. a dokument oli tegevusloa andmisest keeldumise otsuse projekt.

Kaebajal puudus tol hetkel sellest tulenevalt ka õigus vastustaja seisukohta kuidagi

vaidlustada või nõuda enda kaasamist. Kuna antud asjas olukord piirduski ainult äriühingu

suhtes vastava haldusakti projekti koostamisega, siis on ka väga raske näha, mida saanuks

kaebaja sel hetkel teha enda õiguste kaitseks. Õiguslikult sellised võimalused puudusid.

Isegi, kui vastaks tõele vastustaja väide, et kaebaja ei vastanud 2016. a makseasutuste ja e-

raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) nõuetele, mis olid kehtestatud nende asutuste olulist

osalust omavate isikute ja juhtide suhtes (millele kaebaja kategooriliselt vastu vaidleb), siis FI

veebilehel avaldatud teates viidatakse tervele finantssektorile. MERAS on vaid üks paljudest

finantssektorit reguleerivatest eriseadustest. Seejuures ei ole vastustaja seisukohad ühtsed ja

kooskõlalised. Vastustaja on 13.03.2025 esitanud haldusasjas 3-23-2718 (Ühisraha kohtuasi)

seisukoha, et FI ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena tuginenud Ühisraha otsuses

asjaolule, et kaebaja ei sobi finantssektoris juhi ametikohale. Eeltoodust saab teha järelduse, et

asjaolule, mis puudutab isiku sobimatust, pole tegelikult otsuses tuginetud, kuid 31.10.2023. a

avaldatud teade jätab vastupidise mulje. Seega on avaldatud teade eksitav või vähemalt

ebatäpne.

5) Kaebaja suhtes FI 31.10.2023 teates sõna „varijuht“ (ing k teates „the shadow manager“)

kasutamine on väärtushinnang, millel on selgelt negatiivne mõju. Kui tegevuslubasid

puudutavate äriühingute kohta teadete avaldamist võib pidada õiguspäraseks FIS § 54 lg 5

mõistes, siis ei saa pidada õiguspäraseks teates füüsiliste isikute nimetamist, kes ei ole olnud

menetlusosaliseks, mistõttu isikul puudub võimalus esitada enda seisukohti, vastuväiteid ja

taotlusi seoses nimetatud teate avaldamisega. Vastustaja on ka väärtushinnangu avaldamise

osas 21.07.2025 vastuses jällegi viidanud 17.03.2016 ärakuulamisele saadetud (mh kaebaja)

FI negatiivse otsuse projektile, mis puudutas kolmandat isikut Kreditex Finance AS-i ning

mis oli MERAS-e alusel tegevusloa andmisest keeldumise projekt. Ka väärtushinnanguga

seonduvalt ei olnud kaebajal varasemalt võimalik kuidagi osaleda menetluses, kuhu teda ei

olnud kaasatud ning tal polnud kaebeõigust. Raske on ette kujutada taolise dokumendi

projektiga seonduvalt kaebuse esitamist halduskohtule.

FI põhjendab kaebaja suhtes sõna „varijuht“ kasutamist sellega, et kaebajat oli 2016. a

teavitatud sellest, et ta ei vasta MERAS-ega reguleeritud asutustes olulist osalust omavatele

isikutele ja asutuse juhtide suhtes kehtestatud nõuetele ja järelikult oli ta oma MERAS-e

nõuetele mittevastavusest teadlik. Kaebajale jääb sügavalt arusaamatuks, kuidas see asjaolu

(juhul, kui see ka tõele vastaks) põhjendaks tema suhtes termini „varijuht“ kasutamist.

Varijuhi (mida iganes see termin tähendab) ja seaduste nõuetele mittevastavuse vahel pole

mitte mingisugust seost. Kaebaja finantsdirektoriks olemisest informeeriti FI-d näiteks

20.04.2020 AB Kreditex AS-i juhatuse liikme vastustes FI 23.03.2020 päringule. Seega oli FI

juba hiljemalt 20.04.2020 teadlik kaebaja rollist AB Kreditex AS-is ja Ühisraha OÜ-s. Seega

ei ole kuidagi põhjendatud viidata kaebaja rollile nendes äriühingutes kui varjatud rollile.

4. Finantsinspektsioon leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) FI avaldas 31.10.2023 pressiteate põhjusel, et tunnistas kehtetuks AB Kreditex AS

(edaspidi: Kreditex) krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja (koos õigusega osutada

nõustamisteenust) ning Ühisraha OÜ (edaspidi: Ühisraha) krediidivahendaja ja

hüpoteekkrediidivahendaja tegevusload. Kreditex ja Ühisraha on ühe majandusüksuse

erinevad ettevõtted (omasid erinevaid finantssektori tegevuslube: krediidiandja ja

krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ‒KAVS‒ tähenduses), alludes nii

FI-lt tegevusluba taotledes (lõppomanik ja juht: X. X) kui ka FI 31. oktoobri 2023 otsusteni

ühele ja samale lõppomanikule (Natalja X. X-i). Pressiteade on mõlema ettevõtte osas tehtud

otsuse kohta, st on Kreditexi ja Ühisraha puudutav ja käib juhtimismudeli kohta. Nimetatud

järeldused on kokkuvõte FI juhatuse 31. oktoobri 2023 otsustest Kreditexi (otsus nr 4.1-1/124;

edaspidi Kreditexi otsus; lisa 1) ja Ühisraha (otsus nr 4.1-1/125; edaspidi Ühisraha otsus)

osas.

2) Väide: „ /.../ keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“ põhineb

faktidele ja on õige. Nimetatud lauseosis sisaldab aga ka väärtushinnangut: „finantssektorisse

sobimatu“ . Eelöeldut kinnitab see, et FI on 17.03.2016 saatnud kaebajale kirja koos FI

juhatuse otsuse kavandiga Kreditex Finance AS suhtes. Vastava kavandi punktides 2.2.28 –

2.2.44 on FI põhjendanud, miks kaebaja ei sobi finantssektorisse, ehk ei vasta MERAS-es

sätestatud nõuetele. Ei ole vaidlust asjaolus, et kaebaja muutis oma taotlust ja kinnitas enda

lahkumist vastavast äritegevusest, mille osas oli FI valmis otsust tegema. Finantssektorisse

sobimatus on väärtushinnang. FI poolt järelevalvatav finantssektor on sätestatud FIS § 2 lg-s

1. Ehk finantsjärelevalve alla kuuluvad finantsjärelevalve subjektid ja seonduvad tegevused.

Mh on seal nimetatud ka MERAS-t, ehk ka isikud, kes alluvad vastava seaduse mõjusfääri.

Seda oli sellel hetkel ka kaebaja, kelle poolt omandatava ja juhitava ettevõtte taotlust saada

makseasutuseks oli FI valmis jätma rahuldamata mh põhjusel, et kaeba ei vastanud seaduse

nõuetele ja oli seetõttu sobimatu oma positsioonidele. Seega FI järeldus, et kaebaja on

finantssektorisse olnud kunagi FI hinnangul sobimatu, on nii faktide kui hinnangu kontekstis

kohane.

3) Väärtushinnang, et kaebaja on olnud „varijuht“, on õige. FI on Kreditexi otsuses

põhistanud ja tõendanud kaebaja olemise Kreditexi varijuht. Nimetatut on FI käsitlenud

eelkõige vastava otsuse punktis 3.1, vt ka punkti 1.4. Tegu on kehtiva ja jõus oleva

haldusotsusega. See on kohtus vaidlustatud Kreditexi poolt (kohtuasi nr 3-23-2719). FI on

Ühisraha otsuses põhistanud ja tõendanud kaebaja olemise Ühisraha varijuht. Nimetatut on FI

käsitlenud eelkõige vastava otsuse punktis 3.1, vt ka punkti 1.4. Tegu on kehtiva ja jõus oleva

haldusotsusega. See on kohtus vaidlustatud Ühisraha poolt (kohtuasi nr 3-23-2718).

Varijuhina käsitles ja käsitleb FI isikut, kes faktiliselt juhib juriidilise isiku tegevust, olemata

formaalselt juriidilise isiku juht, ehk kes ei ole seaduses sätestatud korda järgides juhtorgani

liikmeks valitud. Tegu on seega ettevõtet juhtiva isikuga, kes teeb seda varjatult, eelkõige ei

kajastu ta juhtiv roll asjakohases kohustuslikus dokumentatsioonis (nõukogu otsus/osanike

otsus), kuid ta omab sellelaadset mõju ettevõtte juhtimisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. FI juhatuse 31.10.2023 otsuses nr 4.1-1/124 „AB Kreditex AS-i krediidiandja ja

hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamine“ (Kreditexi otsus) ja FI juhatuse

31.10.2023 otsuses nr 4.1-1/125 „Ühisraha OÜ krediidivahendaja ja

hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine“ (Ühisraha otsus) on käsitletud

nimetatud otsuste avaldamist ühteviisi (vt otsuste p 5), viidates õigusliku alustena FIS § 54 lg-

le 5, mille esimese lause kohaselt on FI-l õigus täielikult või osaliselt avalikustada haldusakt

või -leping, kui see on ette nähtud FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik

investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu

õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Samuti on tuginetud KAVS § 19 lg-le 1, mille

kohaselt tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb FI avalikult teatavaks oma

veebilehel hiljemalt otsuse jõustumise järgneval tööpäeval. FIS § 54 lg 5 teise lause kohaselt

kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

6. Ülaltoodut arvestades ei saa vaidlust olla selles, et KAVS § 19 lg 1, FIS § 54 lg 5 ja § 2 lg 1

koostoimes panevad FI-le kohustuse avaldada oma veebilehel teave Ühisraha ning Kreditex

tegevuslubade kehtetuks tunnistamise kohta. FIS § 54 lg 5 lubab avalikustada haldusakti

osaliselt või täielikult. FI ei avaldanud 31.10.2023 teates Kreditexi ja Ühisraha otsust

tervikuna, vaid kokkuvõtlikult, tuues välja FI põhimotiivi nimetatud äriühingute

tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel. Selleks oli asjaolu, et Kreditex ja Ühisraha senine

juhtimismudel on olnud näilik ja neid ettevõtteid juhtis tegelikkuses kaebaja varijuhina.

Kaebusest nähtuvalt ei heida kaebaja vastustajale ette teabe avaldamist Kreditexi ja Ühisraha

tegevuslubade kehtetuks tunnistamise kohta, küll peab kaebaja põhjendamatuks oma isiku

kohta tema hinnangul vale faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamist FI teavituses.

7. Kohus leiab, et käesoleva otsuse p-s 6 tsiteeritud õigusaktide valguses on teabe avaldamine

formaalselt õigusaktidega kooskõlas. FIS § 54 lg-le 5 ja KAVS § 19 lg 1 kohustavad teabe

tegevuslubade kehtetuks tunnistamisest avaldama ning KAVS § 19 lg 1 kohaselt tuleb teave

FI veebilehel avaldada otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. Seega KAVS kohaselt ei tohi

FI teabe väljastamisega viivitada, nt oodates aega, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas

jõustub vaidlust lõpetav kohtulahend, vaid seda tuleb teha viivitamata peale haldusakti

jõustumist. FIS § 54 lg 5 teise lause kohaselt on teave veebilehel kättesaadav vähemalt viis

aastat. Ka see tähtaeg ei ole praeguseks möödunud.

Kaebaja isiku kohta andmete avaldamine ei olnud asjaolusid arvestades põhjendamatu, kuna

Kreditexi ja Ühisraha otsuste tegemise peamiseks motiiviks oligi kaebaja roll nimetatud

äriühingute juhtimisel. Kaebaja ei olnud selles protsessis kõrvaltegelaseks, kelle isiku

väljatoomine võinuks olla ebavajalik. Kaebaja isikuandmete avalikustamist toetab FIS § 54

lg 5 tekkelugu. FIS § 54 lg 5 võtab üle pangandusdirektiivi1 artiklit 68 (vt seletuskiri

krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, 750 SE, XIII

Riigikogu, lk 19), mille lg 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et pädevad asutused

avaldavad põhjendamatu viivituseta pärast asjaomase isiku teavitamist vastavast otsusest oma

ametlikul veebisaidil vähemalt need halduskaristused, mida ei ole edasi kaevatud ja mis on

määratud käesoleva direktiivi üle võtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete või määruse (EL)

nr 575/2013 rikkumise eest koos teabega rikkumise liigi ja laadi ning selle füüsilise või

juriidilise isiku identiteedi kohta. Kuigi FI otsus selle kohta, et mingi isik ei sobi

finantssektoris töötama, ei ole formaalses mõttes (haldus)karistus, on EL liikmesriigil

mänguruum direktiivi ülevõtmisel, sobitades seda vajadusel enda õigussüsteemi.

Vaieldamatult omab sanktsioneerivat mõju ka FI otsus käsitleda mõnda isikut kui

finantssüsteemi sobimatut. Sellise isiku identiteet tuleb a priori avalikustada tulenevalt

pangandusdirektiivi artiklist 68 ning on kooskõlas FIS § 54 lg-ga 5. Seega peab

pangandusdirektiiv finantssüsteemi reeglite rikkujate isikute identiteedist teavitamist

tähtsamaks vastavate isikute isikuandmete kaitsest. Teabe avaldamise ulatuse kaalumine ei ole

siiski välistatud, pangandusdirektiivi art 68 lg 2 punkti c kohaselt võivad pädevad asutused

avaldada teavet karistuste kohta anonüümselt kooskõlas siseriikliku õigusega, kui avaldamine

põhjustaks niivõrd, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, asjaomastele füüsilistele isikutele

ebaproportsionaalset kahju. Ka FIS § 54 lg 5 on sõnastatud kaalutlusõigust andvalt, st FI

otsustada on, millises mahus teave FI veebilehel avaldatakse.

8. Kohtul tuleb seega kontrollida, kas FI on kaalutlusreegleid järginud.

Kohtule nähtuvalt toetub väljend „keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse

sobimatuks“ Kreditex Finance AS suhtes 2016. a läbi viidud menetlusele, mille tulemusena

plaanis FI keelduda nimetatud äriühingule makseteenuste osutamiseks tegevusloa andmisest

(vt Kreditex Finance AS-ile makseteenuste osutamiseks tegevusloa andmisest keeldumise

otsuse projekt, märts 2016, dtl 21‒39, edaspidi 2016. a otsuse projekt). 2016. a otsuse

projektis oli ühe keeldumise põhjusena välja toodud see, et Kreditex Finance AS juhatuse

liige, ainuaktsionär ja olulise osaluse omajaks olnud kaebaja ei vastanud MERAS-es

sätestatud nõuetele. FI hinnangul puudus kaebajal laitmatu ärialane maine ja usaldusväärsus.

Seda põhjusel, et kaebaja oli olnud seotud kahe kriminaalasjaga: kriminaalasjas nr x-xx-

xxxxx süüdistati kaebajat karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 257 (omavoli) alusel,

kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx aga KarS § 265 (keelatud avalik koosolek) alusel. 2016. a

otsuse projekti saamise järgselt muudeti Kreditexi Finance AS juhtimis- ja omanike

struktuuri, mille sisuline tagajärg oli, et kaebaja võõrandas oma osaluse nimetatud äriühingus

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse

alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet,

millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja

2006/49/EÜ

ja astus tagasi juhatuse liikme ametikohalt ning lubas jätkata tegevust finantsjärelevalve alla

mittekuuluvatel tegevusaladel. Kreditex Finance AS juhtimise võttis üle kaebaja abikaasa Y.

Y. Kreditex Finance AS tegevusloa menetluses on 13.06.2016 kirjadega esitanud kinnitused

nii Y. Y kui kaebaja, milles kokkuvõtlikult kinnitavad nad nii kokkulepete puudumist seoses

osalemise või sekkumisega Kreditex Finance AS juhtimisse, aktsionäriõiguste tegelikkusele

vastavust, Y. Y iseseisvat (sõltumatut) äride juhtimist ja kaebaja väljumist krediidiandmise

ärist ning tema edaspidisest tegevusest üksnes finantsjärelevalve alla mittekuuluvatel

tegevusaladel. FI-le selline lahendus sobis ning Kreditex Finance AS-le anti krediidiandja

tegevusluba.

9. FI alustas 22.09.2022 kirjaga nr 4.5-3.14/5978 AB Kreditex AS suhtes väärteomenetluse

KAVS § 99 lõike 2 (tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumine), § 100 lõike

2 (krediidiandja tegevuse edasiandmise nõuete rikkumine) ja § 101 lõike 2 (tarbija andmete

saladuses hoidmise kohustuse rikkumine) alusel. FI tuvastas, et kaebaja on hoolimata

varasematest lubadustest jätkanud tegevust antud valdkonnas, olles Kreditexi ja Ühisraha

tegelik juht, tehes seda aga varjatult. Seetõttu on varasem taust (Kreditex Finance AS

tegevusloa menetlus) mänginud rolli Kreditexi ja Ühisraha otsuste tegemisel ning 2016. a

otsuse projekt on olnud tõendiks viidatud menetluses ja ühtlasi järelduste tegemise aluseks.

10. Väidet „keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“ poleks

vastustaja kohtu hinnangul tohtinud avaldada. Esiteks pole kaebaja laitmatu ärialase maine ja

usaldusväärsuse puudumist nõuetekohaselt kindlaks tehtud. FIS § 54 lg 5 võimaldab avaldada

väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti või -lepingu, mis tähendab, et tegemist peab olema

lõpuni viidud menetluse tulemiga, mitte pooleli oleva menetlusega, nt FI esialgse hinnangu,

arvamuse, oletusega vms. Käesoleval juhul Kreditex Finance AS tegevusloa väljastamisest

keeldumist ei viidud lõpuni, peale kaebaja taandumist tegevusluba hoopis väljastati.

Haldusakti vormistamine jäi pooleli, menetlusosalise ärakuulamist ja selle raames saadud

tagasiside hindamist ning haldusakti vormistamist ei toimunud. Pole välistatud, et FI

seisukohta kaebaja laitmatu maine ja usaldusväärsuse puudumise osas ei oleks jäänud

kohtumenetluse tulemusena kehtima (kohus peab seda tõenäoliseks), arvestades, et kahest

väljatoodud kriminaalasja puhul kaebajale karistust ei määratud: ühes mõisteti kaebaja õigeks

ning teine lõpetati oportuniteedi alusel. Pelgalt kriminaalmenetluse algatamise faktist isiku

suhtes ei saa järeldada, et isikul pole laitmatud ärialast mainet ning et isik pole usaldusväärne.

Isiku õigeksmõistmise järgselt ei tohi isikule kohaldada sanktsioone pelgalt selle tõttu, et isiku

suhtes esitati süüdistus. Ka kriminaalasja lõpetamisest oportuniteediga ei saa teha järeldust, et

isiku ärialane maine ja usaldusväärsus oleks jäädavalt rikutud. Oluline on seegi, et nimetatud

kriminaalasjad ei olnud seotud kaebaja tegevusega finantssektoris, mistõttu puudub alus

järeldada, et kaebaja asub finantssektori reegleid rikkuma. Ka pole arvesse võetud

kriminaalasjade algatamise aluseks olnud tegudest möödunud pikka aega ‒ Kreditexi ja

Ühisraha otsuste tegemis ajaks oli neist sündmustest möödunud juba üle 16 aasta, mis on pikk

aeg. Vastustaja on Kreditexi ja Ühisraha otsustes tuginenud FI juhatuse 10.09.2018 otsusega

nr. 1.1.-7/133 kinnitatud Sobivusmenetluse läbiviimise juhendile, mille p 3.14 kohaselt

sobivusmenetluse tulemusel antav hinnang võib ajas muutuda ning eelduslikult, kui on

tuvastatud, et hinnatava maine ei ole laitmatu, piirab see tema võimalusi asuda ametikohale

vähemalt viie aastase perioodi jooksul, sõltuvalt tuvastatud asjaoludest, võib vastav periood

olla ka oluliselt pikem. Seega, olukorras, kus FI jätkuvalt plaanib tugineda enda varasemale

seisukohale ‒ eeldades, et õigusakti projektis võetud seisukohale võib tugineda ‒ tulnuks FI-l

läbi viia vastav kaalumine, mida pole tehtud. Kohtule nähtuvalt FI varasem seisukoht kaebaja

finantssektorisse sobimatuse osas tegelikult Kreditexi ja Ühisraha otsuste tegemisel tähtsust ei

omanud ning sellele viidati kui taustainfole. Seda enam ei olnud vajalik ega põhjendatud seda

faktiväidet FI veebilehel taasesitada. Arvestades veel teate sõnakasutust, millest ei selgu, kas

FI peab kaebajat jätkuvalt finantssektorisse sobimatuks isikuks või on see lihtsalt ajaloolise

fakti meenutamine. Sellise ebaselge sõnumi avaldamine ei ole kohtu hinnangul FIS § 54 lg-ga

5 kooskõlas ja on ebaproportsionaalne sekkumine kaebaja õigusesse eraelu puutumatusele.

11. Lisaks leiab kaebaja, et tema kohta ei oleks tohtinud avaldada väärtushinnangut

„varijuht“. Vaidlust ei ole selles, et Kreditexi ja Ühisraha otsused langetas FI just seetõttu, et

nimetatud äriühingute juhtimismudel oli vastustaja hinnangul näilik, kuna tegelikuks juhiks

oli kaebaja. Küsimus, kas FI hinnang kaebaja rollile on põhjendatud või mitte, ei kuulu

hindamisele käesolevas menetluses. Vastav kontroll toimub haldusasjade 3-23-2719 ja 3-23-

2718 menetluste raames. Seetõttu pole kohtul alust sedastada, et väärtushinnang kaebaja kohta

oleks ebakohane. Olukorras, kus Kreditexi ja Ühisraha tegevusload on tunnistatud kehtetuks,

on nimetatud äriühingute klientidel ja avalikkusel põhjendatud huvi teada saada, miks selline

otsus on tehtud. Otsuse põhimotiivide kajastamist FI kodulehel ei saa seetõttu pidada

põhjendamatuks, see on ka kooskõlas pangandusdirektiivi ja FIS § 54 lg 5 sätte ja mõttega.

12. Kaebaja viitab ka sellele, et teabe avaldamisega kaasneb temale negatiivne mõju

(10.12.2025 menetlusdokument). Kaebaja toob välja, et vastustaja 31.10.2023. a veebilehel

avaldatud info on saanud üheks oluliseks asjaoluks, mille alusel on krediidiasutused asunud

ärisuhteid lõpetama ühingutega, millega kaebaja on või on olnud seotud. Nii on AS SEB Pank

soovinud lõpetada ärisuhte Eestihoius HLÜ-ga ning kohtumenetluses on selgelt viidatud

31.01.2023. a avaldatud teadetele. 31.01.2023. a avaldatud teated on nii eesti kui inglise

keeles ja on leitavad otsingumootorite ja meediamonitooringutega ning mõjutavad väidetavalt

kaebajat mitte ainult Eestis vaid üle kogu maailma. Mõju on kaebaja väitel sedavõrd

laiaulatuslik, et isegi kaebaja abikaasa peab selgitama planeeritavate tehingute puhul seda, kas

raha kandmine tema abikaasale on välistatud või mitte. Nii on kaebaja abikaasa tehingute

tegemisel saanud 30.06.2024. a vastata küsimusele Türgi pangast (Garanti BBVA), et kas

raha kantakse abikaasale (kaebajale). Kaebaja väitel on see seotud 31.10.2023. a avaldatuga.

Halduskohus käsitled kaebaja väiteid 19.12.2025 määruses (vt p 9). Kohus tõi välja, et

äriregistri andmetel pole kaebaja seotud Eestihoius HLÜga, vähemalt ei oma kaebaja ühtegi

võtmepositsiooni selles äriühingus. Äriregistri kohaselt ei kuulu kaebaja juhatuse liikmete

hulka ja kaebaja pole ka tegelike kasusaajate hulgas. Kaebaja poolt viidatud lisas 8 (tegelikult

lisa 9) kohtumääruses on kaebajat mainitud kahel korral ja toodud välja, et ta on lähedalt

seotud ühe Eestihoius HLÜ seotud isikuga, kuid leping öeldi üles peamiselt rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevatel alustel. Lepingu ülesütlemine on

seotud AS SEB Pank kahtlusega ülekannete õiguspärasuses ja võimatuses hooldusmeetmeid

lõpuni rakendada, mitte kaebaja suhtes tehtud teadetega. Mis puudutab teist välja toodud

olukorda Türgi pangaga, siis kohtu osunduse kohaselt pole ühtegi viidet sellele, et esitatud

küsimused oleksid seotud käesoleva vaidluse esemeks olevate teadetega. Pank küsis kaebaja

abikaasalt, kas ta kannab kaebajale raha üle. Samas teine küsimus polnud üldse kaebajaga

seotud, pank küsis, kas raha kasutatakse kinnisvara soetamiseks. Lisaks pole kaebaja ka välja

toonud, kas pärast küsimuste esitamist lubas Türgi pank kaebaja abikaasale kantud raha

kasutada või mitte. Kohus peab usutavaks, et vastustaja veebilehel avaldatut teave avaldab

kaebajale negatiivset mõju, kuid tegemist ei ole kohtu hinnangul mõjuga, mida tuleks

käsitleda ebaproportsionaalse kahjuna pangandusdirektiivi art 68 lg 2 punkti c mõttes.

13. Kaebaja on korduvalt välja toonud, et teda ei ole kaasatud erinevatesse haldus- ja

kohtumenetlustesse. Kohus märgib, et kuna Kreditex ja Ühisraha on nende suhtes langetatud

otsused vaidlustatud, toimub vastavate menetluste raames kohtulik kontroll FI väite üle, et

kaebaja on mainitud äriühingutes olnud variisik. Seega ei jää kaebaja vastuväited käsitlemata.

14. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Kohus kohustab vastustajat

lõpetama faktiväite („keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“)

avaldamine FI veebilehel 31.10.2023. a avaldatud teadetes (sh nii eesti kui inglise keeles).

Kohus jätab kaebuse rahuldamata nõudes lõpetada kaebaja nimega seoses väärtushinnangu

(sõna „varijuht“) avaldamine FI veebilehel 31.10.2023. a avaldatud teadetes (sh nii eesti kui

inglise keeles).

15. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kandnud õigusabikulusid summas

6007,80 eurot käibemaksuga (20.01.2026 menetluskulude nimekiri), millele lisandub 412,30

eurot käibemaksuga 20.01.2026 kohtuistungiga seonduvalt (23.01.2026 menetluskulude

nimekiri), st kokku 6007,80+412,30=6420,1 eurot. Kaebaja kinnitab et ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole tal võimalust ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Lisaks on kaebaja kaebuse esitamisel tasunud 20 eurot riigilõivu. Seega on kaebaja

menetluskulud kokku 6420,1+20=6440,1 eurot. Kuna kahest nõudest rahuldati üks, on

põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud poole ulatuses, st

6440,1÷2=3220,05 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee