2-25-17639/31 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping WW tegemise aeg ja koht 13.02.2026, Paide Tsiviilasja number 2-25-17639 Tsiviilasi XX hagi WW vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja ZZ, lepinguline esindaja MM Kostja WW (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XX hagi põlvnemise tuvastamiseks. 2. Tuvastada, et XX (isikukood XXX) põlvneb WW-st (isikukood XXX). 3. Jätta menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes poolte endi kanda. 4. Kohtuotsus saata menetlusosalistele ning pärast selle jõustumist vajaliku kande tegemiseks registripidajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik 1. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 20.10.2025 hagiavalduse WW (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hageja täpsustas hagi 05.11.2025. 2. 05.11.2025 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja esitada kohtule kirjalik vastus koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. 3. 20.11.2025 esitas kostja hagile vastuse.

4. 01.12.2025 kohtumäärusega määras kohus viia läbi molekulaargeneetiline (DNA) ekspertiis hageja põlvnemise tuvastamiseks kostjast. 5. 19.01.2026 saabus kohtule ekspertiisiakt nr x. 6. 13.02.2026 esitas pooled kohtule allkirjastatud kompromissi elatise nõude osas. Hageja nõue ja asjaolud 7. Hageja palub enda esitatud hagiavalduses: 7.1. tuvastada, et hageja põlvneb kostjast; 7.2. märkida hageja sünnitunnistusele isaks kostja; 7.3. välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis seadusega kehtestatud miinimummääras so 264,24 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest vastavalt perekonnaseadusele ning lapsetoetuse suuruse muutumisest, hagi esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx). 8. Hageja ema ja kostja tutvusest sündis xx.xx.xxxx hageja. Kostja isadust ei tunnistanud ja ei soovinud lapsega mingit tegemist teha, vaatamata hageja ema püüdlustele kaasata isa lapse ellu. Isa ei ole ka osalenud lapse ülalpidamiskulude kandmises. Kostja vastus 9. Kostja märgib, et hageja ema ei ole kostja poole pöördunud DNA ekspertiisi tegemiseks, aga kostja on nõus ekspertiisi minema. Kohtuotsuse põhjendus 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 11. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 12. Rahvastikuregistrist on tuvastatav, et hageja suhtes isakanne puudub. 13. Kohtumääruse alusel tehtud ekspertiisiaktist nr x nähtub, et tõenäosus, et WW on XX bioloogiline isa, on 99,999999999%. Kohtul puudub alus kahelda eelpooltoodud ekspertiisiaktis

toodus ning kostjat mitte hageja isaks pidada, vaatamata kostja seisukohtadele. Selle nõude osas tuleb hagi seega rahuldada. 14. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12). 15. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt perekonnaseisuasutus registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab lahendi pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks registripidajale. Menetluskulud 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1¹ kohaselt jäävad menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik