2-25-15020/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

13. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-15020;

Placet Group OÜ hagi E.L. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 1188,29 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Placet Group OÜ (registrikood 11198910; aadress

Fr.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120 Harjumaa)

Hageja esindaja

S.G. (XXX)

Kostja

E.L. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista E.L.lt Placet Group OÜ kasuks lepingu nr

TL4170027 alusel põhivõlgnevus 781,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37,14 eurot;

välja mõista E.L. Placet Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (781,03 eurot) võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist

mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 75% ja hageja kanda 25 %;

2.2 välja mõista E.L.lt Placet Group OÜ kasuks menetluskulu 322,50 eurot;

2.3 välja mõista E.L.lt Placet Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 322,50 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest

kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole

ilmnenud;

3.Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.09.2024 laenuleping nr

TL4170027. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes VÕS

§ 52 lõikest 3. Kuivõrd VÕS § 410 lõikes 1 sätestatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingutele VÕS §-st 404 tulenev nõue, mille järgi peab tarbija tahteavaldus

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt lepingu juurde kuuluva Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 on krediidiandjal õigus nõuda maksete

hilinemisel viivist iga viivitatud päeva eest. Lepingus on ühtlasi selgesõnaliselt sätestatud, et

krediidiga kaasneb lisaks fikseeritud aastamääraga intressile (36,36 %) ka viivis iga maksega

viivitamise päeva eest (0,021% põhisummalt päevas). Lepingu alusel moodustavad hageja

nõuded kokku 1091,02 eurot, mis koosnevad hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga

alljärgnevatest summadest: • laenu tasumata põhiosajääk summas 971,69 eurot. Laenulepingu

sõlmimise ja selle ülesütlemise vahelisel perioodil tasus kostja kokku 168,97 eurot.

10.04.2025 taotles kostja lepingu pikendamist, kasutades hageja üldtingimustes kirjeldatud

lisateenust. Lepingu muutmise kokkulepe sõlmiti 10.04.2025. Lepingu pikendamise eest tasus

kostja 29,44 eurot, mis arvestati vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu tingimuste kohaselt

pidi järgmine makse toimuma 10.05.2025. Järgmisel kuul, 11.05.2025, taotles kostja uuesti

lepingu pikendamist, tasudes teenuse eest 30,42 eurot. Seetõttu nihkus maksegraafik veel ühe

kuu võrra edasi ning uueks maksetähtpäevaks kujunes 10.06.2025. Seega võib lugeda, et

viimane kostja poolt laenulepingu maksegraafiku kohaselt tehtud makse toimus 10.03.2025.

Pärast nimetatud kuupäeva ei ole kostja hagejale enam ühtegi makset teinud. Seoses maksete

lõppemisega ja kolme järjestikuse osamakse tasumata jätmise tõttu edastas hageja 10.08.2025

kostjale kirjaliku hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, millega anti 14-päevane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks kuni 24.08.2025. Hoiatus vastas VÕS § 416 lg 1 nõudele. Kuna kostja

tähtaega ei kasutanud, ütles hageja lepingu 26.08.2025 üles ja teatas sellest kostjale e-posti

teel XXX. Ülesütlemine tehti Placet Group OÜ üldtingimuste p 7.7.4 alusel, teade edastati

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning loeti kätteantuks üldtingimuste p 13.1.1

kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja Placet Group OÜ kasuks laenulepingust

TL4170027 tulenev kohustus 1091,02 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast 971,69 eurot,

tasumata intressist 105,08 eurot, võlamenetlustasudest 10 eurot ning kuni 10.09.2025

arvestatud viivistest 4,24 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis (VÕS

§ 113 alusel) tasumata põhivõlalt summas 971,69 eurot alates 11.09.2025 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni, arvestusega, et välja mõistetav viivis ei ületaks põhivõla summat. Jätta

kõik menetluskulud kostja kanda ning menetluskulude maksmisega viivitamisel kohustada

kostjat tasuma tasumata summalt viivist VÕS § 113 järgses määras.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 5.01.2026,

kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 1188,29 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1.

TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

20.09.2024 laenulepingu nr TL4170027, laenuga 950 eurot ja tingimuste muutmise

kokkuleppe (dtl 19-27, 30-44; 46-61).

5. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 26.08.2025 (dtl 64-66). Vaidlust ei ole, et

kostjale on antud laenu 950 eurot (dtl 84). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on

tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on

rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas laenutaotluse juurde Swedbanki pangakonto

väljavõtted (konto nr XXX) perioodide 26.03.2024–20.09.2024 ja 27.06.2024–19.12.2024

kohta. Vastavad dokumendid on lisatud hagile kahes osas. Pangakonto väljavõtte

kontrollimiseks kasutas hageja teenusepakkujat Accountscoring. Tegemist on rahvusvaheliselt

kasutatava finantsteenuste pakkujaga, kes töötleb ja verifitseerib kliendi pangakonto andmeid

vastavalt krediidiandjate tavapärasele praktikale. Kuigi kostja märkis laenutaotluses oma

igakuise sissetulekuna 1200 eurot, tuvastas hageja laenulepingu sõlmimisele eelnenud

kontrolli käigus, et kostja tegelik keskmine sissetulek viimase kuue kuu jooksul oli suurem –

1441,09 eurot. Kostja on töötanud XXX OÜ-s alates 16.08.2022. See kinnitab, et tema

sissetulek ei olnud juhuslik ega ühekordne, vaid stabiilne ja tõendatav. Kostja keskmine

töötasu viimase kuue kuu jooksul enne laenutaotluse esitamist (19.12.2024) oli 1042,31 eurot.

Lisaks sai ta igakuiselt TVT toetust keskmiselt 357,61 euro ulatuses ning sotsiaaltoetust

summas 41,17 eurot. Seega moodustas kostja keskmine kuusissetulek kokku 1441,09 eurot

(1042,31+357,61+41,17). Krediidivõimelisuse hindamisel tugines hageja siiski kostja enda

esitatud 1200 eurot, mis oli tegelikust väiksem. Pangakonto väljavõtte alusel tuvastas hageja,

et kostjal olid laenulepingu sõlmimise ajal olemasolevad laenukohustused kogusummas

475,66 eurot kuus, sh: • Ferratum (Multitude Bank Plc.) laen kuumaksega 130 eurot; •

Bondora kuumaksega 27,22 eurot; • BB Finance OÜ laen kuumaksega 24,64 eurot; • Placet

Group OÜ muud laenud kogukuumakse summas 293,80 eurot (kostjaga olid varasemalt

sõlmitud mitu krediidilepingut, millest osa oli juba tagasimakstud ning osa oli veel täitmisel).

Hageja arvutuste kohaselt olid kostja vältimatud igakuised majapidamiskulud 370 eurot.

Kontrolli käigus selgus, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 1200 eurot.

Kontoväljavõtte ja muude kogutud andmete analüüsi tulemusel tuvastas hageja, et pärast

kostja regulaarsete kuukulude (majapidamiskulud 370 eurot ning muud finantskohustused

475,66 eurot) tasumist jäi kostjale kätte keskmiselt ligikaudu 354,34 eurot vabaks

rahavooguks. Arvutuskäik: 1200 € sissetulek – 370 € majapidamiskulud – 475,66 €

kohustused = 354,34 €. Võttes arvesse laekunud teavet, oli võimalik koostada pakkumine,

mille kohaselt kujunes laenu kuumakse suuruseks 36,37 eurot, ning vastav arvutus oli

järgmine: 354,34-36,37 = 317,97 eurot. Sellest tulenevalt jäi pärast kavandatava laenumakse

tasumist kostjale vabaks rahavoog 317,97 eurot. Seega oli kostjal krediidivõimelisuse

hindamise hetkel olemas piisav sissetulek, et katta igapäevased kulud ja teenindada laenu

vastavalt maksegraafikule. Hageja tegi kostja kohta päringu Creditinfo maksehäireregistrisse

(Creditinfo.ee, Taust ja MTA andmebaasides), et kontrollida kehtivate maksehäirete

olemasolu. Päringust ilmnes, et kostjal oli varasemalt maksehäireid, mis lõpetati 2023. aastal.

Kontrolli tulemus kinnitas, et krediiditaotluse esitamise hetkel 2024. aastal ei olnud kostjal

kehtivaid maksehäireid.

8. Kohus ei nõustu krediidiandja poolse kostja pangakonto väljavõtte tulemustega kostja

krediidivõimelisuse osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav

tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda

ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kostja pangakonto väljavõttest

nähtub selgelt, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud. Ajavahemikul

3.07.2024-23.09.2024 on hageja laenuandjana teinud väljamakseid kostjale 3.07.2024 1000

eurot; 7.08.2024 1000 eurot; 16.08.2024 1140 eurot; 27.08.2024 950 eurot; 5.09.2024 950

eurot; 20.09.2024 760 eurot; 22.09.2024 300 eurot; 23.09.2024 1200 eurot, BB Finance OÜ

on teinud kostjale väljamakseid 22.04.2024 1390 eurot, 3.05.2024 500 eurot, 11.10.2024 50

eurot; Multitude Bank Plc on teinud väljamakseid 11.05.2024 1049 eurot, 22.05.2024 300

eurot, 24.05.2024 1151 eurot, 30.06.2024 83 eurot, 13.09.2024 116 eurot, 11.10.2024 40

eurot; 9.11.2024 35 eurot, 9.12.2024 45 eurot. Bondora AS on teinud väljamakseid

16.09.2024 92,99 eurot ja 15.10.2024 27,22 eurot (dtl 89-111). Lisaks oli kostjal juba

eelnevalt mitmeid laenukohustusi. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja

kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema

selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto

väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et

kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama

mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma

väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet

laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud

kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt

selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema

pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal

selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel.

9. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

10. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

950 eurot ja kostja on teostanud makseid summas kokku 168,97 eurot (dtl 112). Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 781,03 eurot.

11. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 27.08.2025 –

13.02.2026 eest on kostjal viivis 37,14 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

12. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui

lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus

leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

13. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 781,03 eurolt

alates 14.02.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

14. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

16. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 75% ulatuses kostja ja

25,5% ulatuses hageja kanda.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 280 eurot ning õigusabikuludest 150 eurot.

Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses

kandnud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 430 x

75% = 322,50 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(322,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik