2-25-6346/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-6346

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-6346

Tsiviilasi

U.A maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

avaldaja/võlgnik U.A (ik XXX; elukoht XXX-i; tel XXX ; e-post

XXX)

usaldusisik B.V (ik XXX; XXX; tel XXX; e-post XXX)

8. detsember 2025

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja U.A (isikukood XXX; elukoht XXX-i) pankrot kell 18.00 ja algatada U.A

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisik B.V töötasu suuruseks 2241 eurot, millele lisandub käibemaks

537,84 eurot, kokku 2778,84 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 2241 eurot, millele lisandub käibemaks 537,84 eurot,

kokku 2778,84 eurot, Advokaadibüroo B.V OÜ-le (registrikood 16766827, KMKR

EE102630938, AS LHV Panga arvelduskonto nr EE767700771009282569) U.A pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes B.V

(isikukood XXX;

Advokaadibüroo B.V OÜ; tel 5622 1091; e-post haldur@uska.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 9. märtsil 2026 kell

10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Kohustada U.A-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 9. märtsil 2026 kell 10.00

ja vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed tema vara, võlgade ja majandustegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 12. veebruariks 2027.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud U.A kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade pankrotiseaduse

(PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. U.A (avaldaja/võlgnik) esitas 24.04.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-25-6436), milles palus algatada võlgade ümberkujundamise menetluse. 10.07.2025

täiendusi arvestades ei välista võlgnik pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust.

Avalduse kohaselt on võlgnik töötu ja käib Töötukassas täiendkoolitusel. Tööle peaks ta saama 6

kuu pärast. U.A-l on üks ülalpeetav, kes poole ajast elab koos isaga. Pangakontol on raha 43,30

eurot. Igakuised sissetulekud on 80 eurot sotsiaaltoetuse näol ja väljaminekud on 1156,76 eurot.

Kohustused võlausaldajate ees on kokku 130 523,80 eurot, sh sissenõutavaks on muutunud 77

823,80 eurot. Võlgniku makseraskused said alguse 28.06.2024, kui Tartu Ringkonnakohtu otsusega

tsiviilasjas nr 2-22-208 jäeti rahuldamata võlgniku apellatsioonkaebus maakohtu otsusele, millega

mõisteti võlgnikult välja T.C kasuks 51 000 eurot, kahjuhüvitis 4270,12 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 312,99 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud määras 55

270,12 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Tegemist oli müügilepingu

tagasitäitmisest tuleva nõudega – võlgniku eelnimetatud kohustuste täitmisel kohustati T.C-d andma

võlgnikule üle Kalevi 46–1, Viljandi (registriosa nr 2440339) korteriomandi omandiõigus vabana

seda koormavatest asjaõigustest. Võlgniku majanduslik olukord ei ole võimaldanud omapoolse

kohustuse täitmist. T.C avalduse alusel alustati võlgniku kohustuse sundtäitmiseks täitemenetlust nr

171/2024/1045, mille käigus mh arestiti võlgniku pangakonto.

Võlgnik kinkis 30.07.2024 oma tütrele Tuule tee 15 kinnisasja omandi (1/4 suurune mõtteline osa

Tuule tee 15, Peetrimõisa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond asuvast kinnistust) koos selle

oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 3203339). Omandit koormavad hüpoteegid summas

75 402,29 eurot võlgniku ja Andrus Esnale kuuluvatele mõttelistele osadele, laenujääk on 52 700

eurot. 23.03.2025 esitas T.C võlgniku vastu hagi Tuule tee 15 kinke kehtetuks

tunnistamise ja tahteavalduste asendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-25-4521).

Võlgniku kohustusteks on võlgnevused T.C ees summas 55 270,12 eurot, millele lisanduvad

viivised, niisamuti menetluskulud 5407 eurot, s.o kokku on võla suuruseks 77 523,80 eurot. Lisaks

on võlgnikul laenukohustus Coop Pank AS ees 52 700 eurot, mis ei ole sissenõutavaks muutunud.

Võlgnik on enda hinnangul makseraskustes, kuid ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku

varalised õigused (või sarnased positsioonid) ületavad tema kohustusi. Võlgade ümberkujundamise

menetlus koormab võlgnikku vähem kui pankrot ja samas on nii tema kui ka võlausaldajate huvides,

et vara realiseerimine toimuks võimalikult kõrge hinnaga. Võlgnikul on vaja aega vara müügiks

ning kohustusi on võimalik tasuda osade kaupa vastavalt sissetulekutele – vara müügist ja hiljem

töötasust.

2. 26.06.2025 ärakuulamisel leidis võlgnik, et ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ta jätkab

Töötukassa pakutavate koolitustega ning saab töötu abiraha. Võimalusi võlgade tasumiseks isik ei

näe ning ta on nõus pankrotimenetlusega koos võlgadest vabastamise menetlusega. Seda on võlgnik

üle kinnitanud ka 10.07.2025 kirjalikus täienduses kohtule.

3. Kohus võttis 26.08.2025 määrusega U.A maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks B.V , peatas U.A vara suhtes praegu ja tulevikus toimuva võimaliku sundtäitmise, sh

täiteasjas nr 171/2024/1045, ja kohtumenetluse, milles on U.A vastu rahaline nõue, mille kohta ei

ole veel otsust tehtud, kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. U.A-l keelati ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada (käsutuskeeld)

ning vararegistritesse kanti U.A-le kuuluva vara käsutamise keelumärked ja arestiti võlgniku

rahalised vahendid krediidiasutustes. Kohus kohustas usaldusisikut hiljemalt 25.09.2025 kohtule

esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele

seisundile ning makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

4. Usaldusisik esitas 23.09.2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi valiku

kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

5. 08.12.2025 ärakuulamisel selgitas usaldusisik, et võlgnikul on omandiõiguse üleandmise nõue

T.C vastu, samal ajal on võlgnikul tuvastatud kohustusi ca 147 000 eurot ning temale kuuluvate

asjade ja õiguste arvelt ei ole võimalik täita kõiki kohustusi. Kõige suurema nõudega võlausaldaja

on T.C, kellel on kohtuotsusega tunnustatud nõue nimekirja koostamise seisuga summas ca 82

500 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei esine aluseid, mis välistaksid pankroti

väljakuulutamise kõrval kohustustest vabastamise menetluse algatamise. T.C ei ole valmis

omandiõiguse üleandmise nõuet täitma enne, kui tema kogu nõue on täies ulatuses täidetud. Kui T.C

omandiõiguse üleandmise nõuet pankrotivarasse arvata ei saa, siis oleks võimalik võlgniku

ülejäänud vara arvelt täita kohustust T.C ees. Kohus andis võlgnikule ja võlausaldajale tähtaja asjas

kompromissi saavutamiseks hiljemalt 12.01.2026.

6. Võlausaldaja esindaja teatas 11.01.2026, et võlgnikuga kompromissi ei saavutanud. Võlausaldaja

on nõus nõuet vähendama ja pakkus, et nõudesummaks võiks olla umbes 75 000 eurot. Samuti on

võlausaldaja valmis andma nõusoleku Kalevi 46–1, Viljandi korteriomandi müügiks, mille suhtes on

võlgnikul omandiõiguse üleandmise nõue pärast rahalise kohustuse täitmist. Võlgnik teatas, et ta ei

näe muud alternatiivi, kui pankroti väljakuulutamine.

Kohtu põhjendused

7. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Võlgniku varaline seisund

U.A puhul esinevad järgmised nõuded kolmandate isikute vastu: 1) T.C, Tartu Maakohtu

18.08.2023 otsusest tsiviilasjas nr 2-22-208 tulenev korteriomandi registriosa nr 2440339

üleandmise nõue, mis on usaldusisiku hinnangul tingimuslik ostuhinna 51 000 eurot ja kahjuhüvitise

4270,12 eurot, viivise 312,99 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras võlgniku poolse täitmise

kohustusega; ainuomand; nõude suurus on eelduslikult 50 000 eurot; 2) Coop Liising AS,

varaline õigus Coop Liising AS-ga 17.08.2022 sõlmitud liisingulepingust omandada sõiduk

Mercedes-Benz CLA 200 D registreerimisnumbriga 536XHH (2017); ainuomand; nõude eelduslik

väärtus 12 000 eurot. Eeldatava nõude suurus kokku on 62 000 eurot.

Võlgniku sissetulekuteks on töötuskindlustushüvitis 730,54 eurot, töötukassa hüvitis 28,96 eurot ja

lapsetoetus 80 eurot, s.o kokku 839,50 eurot. Coop Pank AS arvelduskontol on kokku 29,24 eurot.

Võlgnik kasutab igapäevaselt arveldamiseks oma tütre Lisandra Tenneni pangakontot (Swedbank

AS). Jooksvaid kulutusi on 480,87 eurot.

Hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta

U.A-l on 7 võlausaldaja suhtes eeldatavaid kohustusi kokku 147 087,25 eurot, millest põhinõuded

moodustavad 125 196,25 eurot ja kõrvalnõuded 21 891 eurot. Oluline osa võlgniku rahalistest

kohustustest ei ole muutunud sissenõutavaks, millised moodustavad võlgniku kõigist rahalistest

kohustustest 41%. Võlgnikul ei ole käesoleval hetkel vara, et oma sissenõutavaks muutunud

rahalised kohustused (86 443,56 eurot) võlausaldaja T.C ees täita. Võlgniku varana ei saa käsitleda

Lisandra Tennenile kingitud kinnistu registriosa nr 3203339 kaasomandi osa. Võlgnikul puuduvad

rahalised vahendid, et oma varalisi õigusi T.C ja Coop Liising AS suhtes realiseerida. Võlgnik on

usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2).

Tartu Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-25-4521 T.C 23.03.2025 hagi võlgniku ja Lisandra

Tenneni vahelise 30.07.2024 kinkelepingu TMS § 187 lg 1 alusel kehtetuks tunnistamiseks ning

kostjate tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks.

Maksejõuetuse põhjused

Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks on tsiviilasjas nr 2-22-208 Tartu Maakohtu

18.08.2023 otsusega T.C poolt võlgniku vastu esitatud hagi rahuldamine, mille peale esitatud

apellatsioonkaebus jäi Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2024 otsusega rahuldamata. Eeltoodud

kohtuotsused jõustusid 16.09.2024, kui Riigikohus jättis võlgniku kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Võlgnik kinkis 30.07.2024 notariaalaktiga oma lapsele kinnistu registriosa nr 3203339 ¼

kaasomandi osa, mille väärtus täna on maksejõuetusavalduse kohaselt 45 000 eurot. Usaldusisiku

hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks korteriomandi registriosa nr 2440339

võõrandamisest tekkinud kohtuvaidluse kaotamine ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Ajutine haldur teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus

Võlgnik on teinud tehinguid, mis on oluliselt mõjutanud tema varalist seisu. Muu hulgas on võlgnik

võõrandanud kinnistu registriosa nr 3203339 kaasomandi osa oma lapsele. Võlgniku sissetulek on

alates 2025 jaanuarist laekunud võlgniku lapse kontole. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et seda on

tehtud sundtäitmise takistamiseks ehk võlgniku suhtes esineb FIMS § 45 lg 3 p-s 4 sätestatud

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise alus. FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud

asjaolude esinemise korral on kohtul võimalik kaaluda, kas võlgniku poolt taotletud menetluste

algatamine on siiski põhjendatud. Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et soovib pankroti- ja

kohustustest avaldamise menetluste algatamist. Usaldusisik leiab, et menetluste algatamine on

põhjendatud. Peamise võlausaldaja T.C huve ei ole kahjustatud oluliselt, kuivõrd tal on säilinud

korteriomandi registriosa nr 2440339 omandiõigus kuni võlgniku poolsete kohustuste täitmiseni.

Võlgnik oli enne maksejõuetusavalduse esitamist ning on tänaseni valmis kinnistu registriosa nr

3203339 kaasomandi osa kinke tagasipööramisega. Usaldusisik pöördus võlausaldaja T.C esindaja

poole küsimusega, kas võlausaldaja on valmis korteriomandi registriosa nr 2440339 pankrotivarasse

üle andma, et see oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida. Võlausaldaja ei ole seda valmis

tegema. Seetõttu on võlgnik sisuliselt väljapääsmatus olukorras. Isegi kui võlgnik realiseerib

kinnistu registriosa nr 3203339 kaasomandi osa (mis on komplitseeritud, kuivõrd eluruumid on

kaasomandis), siis selle tulemist ei piisa T.C nõuete täitmiseks. T.C küll väidab, et võlgnikul on

võimalik tegeleda korteriomandi registriosa nr 2440339 müügiga, kuid võlgniku selgituste kohaselt

ei ole see talle tagatud, kuivõrd T.C on korteri välja üürinud ning huviliste poolt korteriga tutvumine

on seetõttu raskendatud. Eelnev aga muudab korteriomandi müügi lähitulevikus ebatõenäoliseks.

Samal ajal suurenevad T.C nõuded viiviste võrra. Usaldusisiku hinnangul on pankroti- ja

kohustustest vabastamise menetluste algatamine võlgniku huvide kaitseks vajalik.

Pankrotimenetluses on võimalik pankrotivarasse tagasi võita kinnistu registriosa nr 3203339

kaasomandi osa ning asuda seda realiseerima. Võlgnikul ei ole rahalisi vahendeid, et katta võlgade

ümberkujundamise menetluse kulud (FIMS § 19 lg 3 p 6).

Usaldusisik leiab, et vajalik võib olla tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni

punkti 1 tõlgendamiseks tuvastushagi esitamine. Ilmselt soovib T.C esitada võlgniku

pankrotimenetluses oma jõustunud kohtulahenditest tulenevad nõuded, kuid samas keeldub

korteriomandit registriosa nr 2440339 pankrotivarasse üle andmast. Kuivõrd võlgnikul ei ole sellises

suuruses vara, et T.C nõuded täies ulatuses täita, ning T.C nõuab vastuoluliselt, et korteriomand

registriosa nr 2440339 tuleb võlgnikul endal müüa, kuid seda pankrotivarasse üle andma nõus ei ole,

siis on poolte vastastikuste nõuete täitmine sisuliselt võimatu. Usaldusisiku hinnangul jääb

ebaselgeks, kuidas tuleks maakohtu otsust täita juhul, kui võlgniku suhtes on algatatud pankroti- ja

kohustustest vabastamise menetlused. Usaldusisik leiab, et TsMS § 368 lg 2 tuvastushagiga võiks

taotleda maakohtu otsuse tõlgendamist vähemalt järgmistel alternatiivsetel viisidel: 1) võlgniku

pankroti väljakuulutamise ja T.C poolt võlgniku pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud

Tartu Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahaliste nõuete esitamise korral on T.C

kohustatud andma võlgniku pankrotivarasse üle korteriomandi registriosa nr 2440339 omandiõiguse

vabana seda koormavatest asjaõigustest, ilma et võlgniku poolt oleks asjaomase otsuse resolutsiooni

p-s 1 toodud rahalised nõuded täidetud; kui võlgniku pankrotihaldur nõustub korteriomandi

registriosa nr 2440339 pankrotivarasse üleandmisega, ilma et korteriomandit koormav hüpoteek

oleks kustutatud, siis vähenevad T.C poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud tsiviilasjas nr 2-22-

208 tehtud Tartu Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalised nõuded ulatuses, milles

pankrotimenetluses tehakse väljamakse hüpoteegipidajale; 2) võlgniku pankrotimenetluses on T.C

tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalised nõuded

tingimuslikud PankrS § 98 mõistes ning nende alusel tehakse PankrS § 152 lg 1 alusel väljamakse

juhul, kui T.C on andnud võlgniku pankrotivarasse üle korteriomandi registriosa nr 2440339

omandiõiguse vabana seda koormavatest asjaõigustest; 3) kui võlgniku pankrotimenetluses tuleb

lugeda T.C tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalised

nõuded PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks ja T.C ei anna korteriomandi

registriosa nr-ga 2440339 omandiõigust vabana seda koormavatest asjaõigustest võlgniku

pankrotivarasse üle ning võlgniku pankrotimenetluses jäävad T.C nõuded täies ulatuses täitmata, siis

võlgnikul säilib asjaomase sisuga korteriomandi üleandmise nõue ka pärast pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist. T.C on pärast võlgniku kohustustest vabastamist FIMS § 49 lg 1

mõistes kohustatud andma korteriomandi omandiõiguse võlgnikule üle, isegi kui võlgnik pole

tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalisi kohustusi täies

ulatuses täitnud.

Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Sellega on ka võlgnik nõustunud.

8. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku varalisteks õigusteks sissetulekud (hüvitised ja

toetused) kokku 839,50 eurot ning nõuded kolmandate isikute vastu 62 000 eurot. Võlgniku

teadaolevate kohustuste maht on seejuures 147 087,25 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste

täitmise katteallikaid peale hüvitiste ja toetuste ning nõuete kolmandate isikute vastu, mille arvel

suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku

makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

9. Kohus, vaadanud U.A maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-

s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks B.V , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab U.A-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja

andma PankrS § 86 lg 1 alusel võlgniku vande.

11. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. TMS § 197 lg 1 alusel läheb T.C esitatud 30.07.2024

kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja tahteavalduste asendamise nõude menetlemise õigus üle

pankrotihaldurile, tsiviilasi nr 2-25-4521; kostjaks loetakse üksnes tehingu teine pool.

FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada

uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et B.V on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt

esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle

aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

12.02.2026.

Usaldusisiku tasu

13. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS

§ 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval ajal 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16,6

tundi tunnitasuga 135 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 2241 eurot,

millele lisandub käibemaks 537,84 eurot, kokku 2778,84 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg

11).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu

hinnangul B.V-le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 2241 eurot, millele lisandub

käibemaks 537,84 eurot, kokku 2778,84 eurot. Võlgnikul on nõuded kolmandate isikute vastu ja

tagasivõidetavat vara, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel

tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo B.V

OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik