2-25-21152/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-21152

Tsiviilasi

DAUGAVA LINE OÜ avaldus Lamira OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: DAUGAVA LINE OÜ (registrikood

17103709)

Võlgnik: Lamira OÜ (registrikood 14992519)

Ajutine pankrotihaldur: Mark Uska (e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku Lamira OÜ (14992519) pankrot 13.02.2026 kell 11:00.

2. Nimetada Lamira OÜ pankrotihalduriks Mark Uska.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11.03.2026 kell 10:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri

Mark

Uska

tasuks

5407,02 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Mark

Uska kasuks.

8. Maksta ajutise pankrotihalduri Mark Uska tasust 3000 eurot välja võlausaldaja

DAUGAVA LINE OÜ poolt 10.12.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Väljamakse teha Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole XXX.

9. Määrata võlausaldaja

DAUGAVA LINE OÜ

hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri

kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. Kohtu menetluses on DAUGAVA LINE OÜ (võlausaldaja) avaldus Lamira OÜ

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlg

võlausaldaja ees 517 721,63 eurot. Nõue tuleneb 01.06.2021 sõlmitud laenulepingust,

mille alusel andis ECOTRADE OÜ võlgnikule laenu. ECOTRADE OÜ loovutas

laenulepingust tulenevad nõuded võlausaldajale.

2. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, kuid kohus ei pidanud võlgniku vastuväiteid

põhjendatuks ning kohus nimetas 12.01.2026 kohtumäärusega võlgniku ajutiseks

pankrotihalduriks Mark Uska.

3. Ajutine haldur esitas 02.02.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Ajutine haldur märkis, et võlgniku praegused ja endised juhatuse

liikmed küll vastasid ajutise halduri küsimustele, kuid poolikult ning (ajutise halduri

hinnangul taotluslikult) ebaülevaatlikult, sh on ajutise halduri hinnangul võlgniku

tegevust puudutavate oluliste tehingute toimumist ja sisu ajutise halduri eest olulises

ulatuses varjatud. Ajutine haldur selgitas, et võlgniku äritegevus seondub Aktsiaseltsi

Uvic (tänaseks kustutatud) tegevusega. Aktsiaseltsi Uvic (pankrotis)

pankrotimenetluses müüdi Aktsiaseltsi Uvic ettevõte, mis tegutses liha- ja

linnulihatoodete tootmisega. Võlgnik on üks mitmest ühingust, mis on seotud

Aktsiaseltsi Uvic ettevõtte ümberkorraldatud tegevusega. Võlgnik omandas

Aktsiaseltsi Uvic ettevõtte koosseisus olnud asjad ja õigused.

4. Ajutine haldur tuvastas võlgniku varade osas järgmist:

a) Võlgniku arvelduskontodel on 656,07 eurot.

b) Võlgnikule kuulub Uvic võlakiri, kuid võlakiri on väärtusetu, sest tegemist on

pankrotimenetluse järel kustutatud ühingu võlakirjaga.

c) Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule kolm sõidukit. Võlgniku juhatuse

liikme selgitustest järeldas ajutine haldur, et võlgnikul ei ole ühegi viidatud

sõiduki valdust ning võlgnik ei tea, kus sõidukid asuvad või kes neid valdavad.

Ajutine haldur märkis, et ajutine haldur ei saa seetõttu veenduda selles, et

võlgnik tegelikult on nende sõidukite omanik ja / või et võlgnikul on

seonduvad nõudeõigused. Võlgniku juhatuse liige väitis, et võlgnikule kuulub

veel sõidukeid (sh Soomes), kuid ühtegi tõendit selle kohta juhatuse liige ei

esitanud.

d) Võlgnikule kuulub kaubamärgiregistri järgi kolm kaubamärki ning menetluses

on üks kaubamärgi taotlus. Ajutine haldur märkis, et ajutisel halduril ei ole

võimalik kindlaks määrata nende kaubamärkide väärtust, sest ajutisele

haldurile ei esitatud selleks vajalikke dokumente.

e) Võlgnikule kuulub OÜ-s Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) 25% suurune osa

(mille käsutamine on hagi tagamise korras keelatud), kuid see on väärtusetu,

arvestades OÜ Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) pankrotti ning pankrotivara

seisu.

f)

Võlgniku kasuks on seatud kommertspant ECOTRADE OÜ kogu vallasvarale

pandisummaga 2,5 miljonit eurot. Kommertspant tagab võlgniku nõudeid

ECOTRADE OÜ vastu. Ajutine halduri aruandest nähtub, et ajutisele haldurile

ei esitatud teavet, mis võimaldaks veenduda nende nõuete olemasolus ja

sissenõutavuses (vt ka ajutise halduri aruande p 3.2.3.5).

g) Aktsiaseltsi Uvic pankrotimenetluses koostatud 04.12.2020 enampakkumise

akti kohaselt omandas võlgnik Aktsiaseltsi Uvic ettevõtte, mis koosnes kahest

kinnisasjast, tehase sisustus- ja tootmisseadmetest ja muust tootmiseks

vajalikust inventarist, sõidukitest ja nõuetest kolmandate isikute vastu (vt täpne

nimekiri enampakkumise aktis, dtl 2077 jj). Aktsiaseltsi Uvic pankrotihalduri

04.11.2020 otsusega välistati Aktsiaseltsi Uvic pankrotivarast võlgniku kasuks

ka täiendavad seadmed ja sõidukid (vt täpne nimekiri pankrotihalduri otsuses,

dtl 1842 jj). Ajutine haldur tuvastas, et eelviidatud asjadest ei oma võlgnik

kindlasti enam kinnisasju ja enamikke sõidukeid (vt ka ajutise halduri aruande

p 5.1 alapunkt 4)). Ajutine haldur märkis, et esitatud dokumentide põhjal tuleb

järeldada, et võlgniku juhatus ei tea, kus ülejäänud asjad (tehase sisustus- ja

tootmisseadmed ja muu inventar) asuvad, või kas võlgnik on üldse nende

omanik. 08.02.2021 võlgniku ja OÜ Eesti Pelmeenitööstus vahel sõlmitud

vara rendilepingu kohaselt rentis võlgnik viidatud seadmed ja inventari OÜ-le

Eesti Pelmeenitööstus (vt leping, dtl 1485 jj). Võlgniku endine juhatuse liige

avaldas ajutisele haldurile, et tegemist võib olla võltsitud dokumendiga. OÜ

Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) pankrotihalduri kinnitusel võlgniku asju OÜ

Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) pankrotivara hulgas ei ole. Ajutine haldur

selgitas, et ajutisel halduril ei olnud võimalik renditud asju üle vaadata, sest

ajutise halduri vastavatele päringutele ei vastatud. Ajutine haldur märkis, et

kuna ajutine haldur ei tea, kelle valduses need asjad on, ei ole ajutisel halduril

ka võimalik hinnata, kas oleks õiguslik alus esitada kellegi vastu nende

asjadega seoses mingeid nõudeid.

h) Võlgniku väite kohaselt kuuluvad võlgnikule mitmed nõudeõigused (vt tabel

ajutise halduri aruande p-s 3.2.3.5), kuid ajutine haldur ei saanud olemasoleva

info põhjal veenduda nende nõuete perspektiivis.

i)

Võlgniku väite kohaselt kuulub võlgnikule domeen uvic.ee, kuid ajutine haldur

märkis, et teatmik.ee andmetel kuulub domeen kolmandale isikule.

5. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi

summas 1 326 236,74 eurot, sh kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue. Suurim võlg

on Maksu- ja Tolliameti ees.

6. Ajutine haldur märkis, et võlgniku majandustegevus on 2024. aastal puhkenud äritüli

tõttu lõppenud ning OÜ Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) pankrotistumise tõttu ei ole

võlgniku majandustegevuse taaskäivitamine võimalik. Ajutise halduri hinnangul on

võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku kohustused on juba sissenõutavaks

muutunud, kuid võlgnikul puudub likviidne vara. Võlgnikule võivad kuuluda

nõudeõigused, kuid need nõuded tuleb kindlaks teha, tõendada ja seejärel sisse nõuda.

Ajutisele haldurile ei esitatud selgitusi ja dokumente, mille põhjal ajutine haldur saaks

veenduda, et need nõuded on põhjendatud ja sissenõutavad.

7. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude

katteks deposiit summas 7500 eurot. Võlausaldaja tasus 06.02.2026 deposiidi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

8. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot.

9. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2, likviidne maksejõuetus). Juriidilisest isikust võlgnik on

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka

nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3, bilansiline

maksejõuetus). Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetuks, piisab

sellest, kui esineb vaid üks PankrS §-s 1 nimetatud olukordadest, s.o juriidilisest

isikust võlgnik ei pea olema püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- kui ka bilansitesti

kohaselt (vt sellega seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-188-12, p 14).

10. Kohus hindab võlgniku maksejõulisust esmalt PankrS § 1 lg 2, s.o likviidsustesti

alusel ehk kohus võrdleb võlgniku sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi

likviidsete vahenditega, mida võlgnik saab nende kohustuste täitmiseks kasutada.

Võlgniku kohustused

11. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul sissenõutavaks muutunud rahalisi

kohustusi summas 1 326 236,74 eurot (vt ülal, p 5).

12. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu

ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, tuleb võlgniku maksejõulisust

hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-163-16, p 13).

Kuigi võlgnik vaidleb kohtusse pöördunud võlausaldaja nõudele vastu, ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud käsitleda võlausaldaja nõuet viidatud Riigikohtu praktika

tähenduses vaidlusalusena, s.o jätta see nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse

võtmata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

13. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ECOTRADE OÜ ja võlgnik sõlmisid

01.06.2021 laenulepingu (vt dtl 6 jj), mille alusel andis ECOTRADE OÜ võlgnikule

laenu summas 350 000 eurot (laenulepingu p 1.1), mille võlgnik kohustus koos

intressiga hiljemalt 14.02.2022 tagastama (laenulepingu p 3.1). Võlgniku XXX

arvelduskonto väljavõttelt (dtl 9 jj) nähtub, et ECOTRADE OÜ tegi perioodil

01.06.2021-04.06.2021 võlgniku arvelduskontole kokku 5 ülekannet kogusummas 350

000 eurot selgitusega „Laenuleping“ ning võlgnik tegi perioodil

14.12.2021-14.02.2022 ECOTRADE OÜ arvelduskontole kokku 9 ülekannet

kogusummas 64 900 eurot selgitusega „laenu tagastus“. 15.02.2022 allkirjastasid

ECOTRADE OÜ ja võlgnik arveldusakti (dtl 11), kus pooled fikseerisid võla jäägi

ning leppisid kokku, et võlgnik peab võla tasuma hiljemalt 14.02.2023. 07.07.2025

nõude loovutamise teatisest (dtl 13) nähtub, et ECOTRADE OÜ loovutas 01.06.2021

laenulepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu DAUGAVA LINE OÜ-le. Tõendatud

on seega nii ECOTRADE OÜ ja võlgniku vaheline laenusuhe (laenuleping) kui ka

ECOTRADE OÜ poolt laenu väljamaksmine (võlgniku arvelduskonto väljavõte).

14. Võlgnik ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis lükkaksid kohtu jaoks

eelviidatud tõenditest nähtuva ümber:

a) Võlgnik väitis, et ECOTRADE OÜ ja võlgniku vahel tsiviilasjas XXX

sõlmitud kohtulik kompromiss välistab nõude esitamise võlgniku vastu, sest

ECOTRADE OÜ loobus selles kompromissis oma nõuetest võlgniku vastu.

Võlgnik ei esitanud kohtule kõnealust kompromissmäärust, kuid kohus tutvus

kompromissmäärusega ise ning sellest nähtub, et nõuetest loobumine puudutas

tsiviilasja XXX aluseks olnud asjaolusid ja nõudeid. Võlgnik ei toonud esile

ega tõendanud, et tsiviilasja XXX aluseks oleksid olnud 01.06.2021

laenulepingust tulenevad ECOTRADE OÜ nõuded võlgniku vastu. See ei

saakski kohtu hinnangul nii olla, arvestades, et selles tsiviilasjas oli hagejaks

võlgnik.

b) Võlgnik väitis, et laenusuhe ei kajastu ECOTRADE OÜ ega võlgniku

raamatupidamises (bilansis, majandusaasta aruannetes). Oma väite

kinnitamiseks esitas võlgnik ECOTRADE OÜ 2021. ja 2022. majandusaasta

aruanded (dtl 107 jj). Isegi kui võlgniku väide vastab tõele, s.o et laenusuhte

pooled ei kajastanud nõuet oma raamatupidamises, ei lükkaks see kohtu

hinnangul ümber ülal, punktis 13 viidatud tõendeid, mis kinnitavad sellise

õigussuhte olemasolu. Olukorras, kus kohtule on esitatud laenuleping ja

tõendid laenu väljamaksmise kohta, siis üksnes lepingupoolte

raamatupidamises nõude kajastamata jätmine ei muuda seda õigussuhet

olematuks.

c) Võlgnik väitis, et võlausaldaja nõude olemasolu hindamisel omab tähtsust, kes

konkreetselt (füüsilise isikuna) maksed selgitusega „Laenuleping“

ECOTRADE OÜ arvelduskontolt tegi / kinnitas, sh millistelt IP aadressidelt

need maksed tehti. Kohtu hinnangul ei saa makse tegija / kinnitaja isik või info

selle kohta, millistelt IP aadressidelt maksed tehti, tõendada seda, millise

õigussuhte raames maksed tehti. Võlgnik küll väitis, et selle info põhjal saab

tuvastada, kas maksed tehti laenusuhte alusel, kuid võlgnik ei selgitanud

kuidas. Teadmine makse tegija isikust ei muuda kohtu hinnangul ka asjaolu, et

maksed tehti ECOTRADE OÜ arvelduskontolt, s.o ECOTRADE OÜ poolt.

d) Võlgnik väitis, et võlgniku nimel 15.02.2022 arveldusakti (dtl 11)

allkirjastanud A. R. ei olnud akti allkirjastamise ajal võlgniku juhatuse liikme

volitusi. Äriregistri andmetel oli võlgniku juhatuse liige 15.02.2022 A. R. (dtl

747 jj). Võlgniku väide, et äriregistri kanne on ebaõige, s.o et A. R. puudus

15.02.2022 võlgniku esindusõigus, on tõendamata. See, et võlgniku põhikiri

nägi ette juhatuse liikmete valimise üheks aastaks (põhikirja p 3.6, dtl 662 jj),

seda ei tõenda. Samuti ei tõenda seda võlgniku poolt esitatud skaneeritud paber

(dtl 664). Isegi kui eelnev kõrvale jätta, siis võlausaldaja nõude aluseks on

kohtu jaoks siiski 01.06.2021 laenuleping (dtl 6 jj). See, et pooled sõlmisid

laenulepinguga seoses 15.02.2022 ka kõnealuse arveldusakti, ei tähenda, et see

arveldusakt on võlausaldaja nõude alus.

e) Võlgnik väitis, et ECOTRADE OÜ nõue (mis võlausaldajale loovutati) lõppes

2021. aastal tehtud tasaarvestuse tulemusel. Võlgniku väite kohaselt

tasaarvestas võlgnik 2021. aastal oma nõuded ECOTRADE OÜ vastu

ECOTRADE OÜ nõudega võlgniku vastu 01.06.2021 laenulepingu alusel.

Võlgniku käsitlus, et võlgnik tegi 2021. aasta juunis vastavad

tasaarvestusavaldused (vt dtl 679 jj), on tõendamata, sest võlgnik ei esitanud

kohtule ega ajutisele haldurile tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks

kõnealused tasaarvestusavaldused tegelikult ECOTRADE OÜ-le esitanud

(VÕS § 198). Võlgniku käsitlus 2021. aastal nõude tasaarvestamisest ja

lõppemisest on vastuolus võlgniku arvelduskonto väljavõttega, kust nähtub, et

võlgnik tegi pärast kõnealuste väidetavate tasaarvestusavalduste kuupäevi

ECOTRADE OÜ-le laenu tagasimakseid (dtl 9 jj). Lisaks, võlgnik ei toonud

esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kohtul järeldada, et

võlgnikul üldse on ECOTRADE OÜ vastu tasaarvestatav nõue. Aktsiaseltsi

Uvic pankrotimenetluses koostatud 04.12.2020 enampakkumise aktis on küll

märgitud, et ettevõtte koosseisu kuulub mh Aktsiaseltsi Uvic nõue

ECOTRADE OÜ vastu (vt akti p 4.1, dtl 2077 jj), kuid see ei tõenda, et selline

nõue tegelikult eksisteerib. Ka aktis on märgitud, et ECOTRADE OÜ on

nõudele esitanud vastuväite (vt akti p 4.3). Sama on märgitud ECOTRADE

OÜ 2021. ja 2022. majandusaasta aruannetes (dtl 116, dtl 135). Võlgniku

väidetav vastunõue ECOTRADE OÜ vastu on seega tervikuna tõendamata ja

nõudega seonduvad asjaolud, sh nõude sissenõutavus sisustamata.

15. Eelnevat arvesse võttes, kui kohus hindab ja võrdleb tõendeid, mille kohtusse

pöördunud võlausaldaja esitas oma nõude tõendamiseks, nende tõenditega, mille

võlgnik esitas nõude vaidlustamiseks, ei ole kohtu hinnangul alust jätta kohtusse

pöördunud võlausaldaja nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtmata.

Võlgniku senised vastuväited ei anna alust põhjendatult järeldada, et võlausaldaja

nõue on tõendamata.

16. Kohus rõhutab samas, et võlgnik oleks ajutise halduri aruande kohaselt püsivalt

maksejõuetu isegi siis, kui jätta kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue võlgniku

maksevõime hindamisel arvesse võtmata. Võlgnikul oleks sellisel juhul

sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi kahe teise võlausaldaja ees (peamiselt

Maksu- ja Tolliameti ees) kogusummas ca 808 000 eurot, kuid võlgnikul puudub

likviidne vara nende kohustuste täitmiseks (vt sellega seoses all).

Võlgniku likviidsed varad

17. Likviidse maksejõuetuse hindamisel tuleb võlgnikul olemasolevate likviidsete

vahendite all peamiselt arvesse võtta raha, tähtajalisi hoiuseid ning ka väärtpabereid,

mille kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus. Mitterahaliste vahendite

arvestamisel likviidse varana peavad need vahendid olemas kergesti / kiiresti

realiseeritavad (rahaks muudetavad). Arvestades, et maksejõuetuks muutunud

osaühingul on seaduse kohaselt aega 20 päeva, et võtta kasutusele abinõud

maksevõime saavutamiseks (ÄS § 180 lg 51), tuleb hinnata, kas võlgniku

mitterahalised vahendid on realiseeritavad 20 päeva jooksul, s.o kas võlgnikul on 20

päeva pikkuse perioodi jooksul võimalik saada juurde piisavalt rahalisi vahendeid, et

sissenõutavaks muutunud võlad tasuda. Sellist ajalist raami likviidsuse hindamisel

toetab ka pankrotiseaduse seletuskiri.1

18. Ajutise halduri aruandest nähtub, et ajutise halduri hinnangul võlgnikul likviidne vara

puudub, v.a võlgniku arvelduskontol olev ca 600 eurot. Arvestades ajutise halduri

aruandes esile toodut (vt täpsemalt ülal, p 4), nõustub kohus ajutise halduri

järeldusega.

19. Võlgnikule kuulub mitmeid varaesemeid, mille ajutine haldur on põhjendatult lugenud

väärtusetuks (kustutatud ühingu võlakiri, pankrotis ühingu osa). Registri andmetel

võlgnikule kuuluvate kaubamärkide väärtust ei õnnestunud ajutisel halduril välja

selgitada (ajutisele haldurile jäeti selleks vajalik info esitamata), kuid kohtu hinnangul

võib põhjendatult eeldada, et nende kaubamärkide võimalik (kohene)

likvideerimisväärtus ei ole piisav, et täita kõik võlgniku sissenõutavaks muutunud

rahalised kohustused. Ajutisele haldurile esitatud väidete kohaselt on sealjuures ühe

kaubamärgi ainukasutusõigus antud kolmandale isikule (dtl 1041 jj).

20. Registri andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid, kuid sõidukite asukoht on teadmata.

Võlgnik võib küll olla mingite sõidukite registrijärgne omanik, kuid olukorras, kus

võlgnik neid sõidukeid ei valda ning puudub isegi teadmine, kus need sõidukid on, ei

saa neid sõidukeid käsitleda võlgniku likviidse varana.

21. Võlgniku kasuks kolmanda isiku varale seatud kommertspant ei ole samuti likviidne

vara, arvestades eelkõige, et puudub teadmine, kas pandiga tagatud nõue üldse

eksisteerib. Igal juhul eeldaks pandi realiseerimine nõude tõendamist, sh

kohtumenetluses, s.o tegemist ei ole ettenähtavas tulevikus realiseeritava varaga.

22. Ajutise halduri kogutud andmetest võib järeldada, et võlgnik sai 2020. aastal

Aktsiaseltsi Uvic ettevõtte koosseisus olnud vara omanikuks, samuti välistati

Aktsiaseltsi Uvic pankrotivarast täiendav vara, mis kuulus võlgnikule. Ajutine haldur

suutis tuvastada, et võlgnik ei ole enam mingi osa selle vara omanik, kuid teadmata on

tehase sisustus- ja tootmisseadmete ja muu inventari staatus (vt täpsemalt ülal, p 4

alapunkt g)). Võlgnik ise on käesolevas asjas väitnud, et võlgniku suurimaks varaks on

justnimelt need tehase sisustus- ja tootmisseadmed ja muu inventar (vt võlgniku

05.01.2026 vastuse lk 2-3). Ajutine haldur ei suutnud aga tuvastada selle vara

1 Vt pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE, seletuskirja lk 35-36.

olemasolu. Ka võlgnik ise ei esitanud kohtule ega ajutisele haldurile tõendeid, mis

võimaldaksid järeldada, et see (võlgnikule kuuluv) vara kusagil reaalselt asub ning et

seda on võimalik vajadusel võlgniku kohustuste katteks realiseerida. Vastupidi,

ajutisele haldurile esitatud dokumentidest (võlgniku juhatuse päringud kolmandatele

isikutele) järeldab kohus, et ka võlgniku juhatus ei tea, kus see vara asub (vt dtl 1446-

1456). Vara staatuse ebaselgust kinnitab asjaolu, et kuigi võlgniku väite ja 08.02.2021

rendilepingu kohaselt andis võlgnik selle vara rendile OÜ-le Eesti Pelmeenitööstus (vt

leping, dtl 1485 jj), siis on pankrotihaldur kinnitanud, et võlgnikule kuuluvat vara OÜ

Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) pankrotivaras ei ole (vt pankrotihalduri vastuväite p-

d 3.11 ja 3.13, dtl 1434 jj). Selle vara väärtuse kohta on kohtutoimikus mitmeid

hindamisakte, kuid need hindamisaktid ja selle vara väidetav väärtus ei oma tähtsust

olukorras, kus puudub teadmine, kas see vara on olemas, kus see vara on ning kas

üldse ja kuidas on võimalik seda vara võlgniku kasuks realiseerida.

23. Eelnevat arvestades ei saa eelmises punktis viidatud vara (sisustus- ja tootmisseadmed

ja muu inventar) käsitleda võlgniku likviidse varana. Olukorras, kus ei ole teada, (i)

kas see vara on olemas ja kus see vara asub ning (ii) kas ja mis õigused võivad

kolmandatel isikutel selle varaga seoses olla, ei saa seda käsitleda varana, mille arvel

saaks võlgnik ettenähtavas tulevikus täita oma sissenõutavaks muutunud rahalised

kohustused. Ajutine haldur on märkinud, et selle varaga seoses võivad võlgnikul olla

nõuded kolmandate isikute vastu, aga selge on, et ka neid väidetavaid nõudeid (mille

olemasolus ka ajutine haldur ei ole hetkel kindel), ei saa käsitleda likviidse varana,

arvestades mh nende realiseerimise keerukust. Arvestades 08.02.2021 rendilepingut,

oleks nõuete üks võimalik adressaat OÜ Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis), kuid

arvestades OÜ Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) pankrotti ja pankrotivara seisu, on

ajutine haldur õigesti märkinud, et see nõue oleks eelduslikult väärtusetu.

24. Võlgniku väite kohaselt kuuluvad võlgnikule ka nõudeõigused kolmandate isikute

vastu. Väidetav nõue kolmanda isiku vastu ei ole üldjuhul likviidne vara, arvestades

mh vajadust see nõue tõendada ja sisse nõuda, kui nõuet vabatahtlikult ei täideta. Isegi

kui eelnev aga kõrvale jätta, siis kui vaadata nimekirja võlgniku väidetavatest nõuetest

kolmandate isikute vastu, mille võlgnik ajutisele haldurile esitas ( vt tabel ajutise

halduri aruande p-s 3.2.3.5)), siis ei esitanud võlgnik enamiku nende nõuete puhul

ajutisele haldurile isegi minimaalseid andmeid, mis võimaldaksid ajutisel halduril ja

kohtul aru saada, milliste väidetavate nõuetega on tegemist. Üksikute nõuete kohta

esitatud mingisugune info on samuti nii puudulik, et ajutisel halduril ja kohtul ei ole

võimalik järeldada, et sellised nõuded üldse eksisteerivad, rääkimata sellest, et saaks

veenduda nende nõuete sissenõutavuses.

25. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et võlgniku arvelduskontol olevad rahalised

vahendid on ainus võlgnikule kuuluv vara, mida saab pidada likviidseks, s.o tegemist

on ainsa varaga, mida võlgnik saaks ettenähtavas tulevikus kasutada võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks. Muu võlgnikule kuuluv vara ei ole likviidne, mistõttu kohus

seda võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvesse ei võta.

26. Kohus rõhutab, et võlgnik on nii ajutisele haldurile kui ka kohtule esitanud mahukaid

selgitusi ja dokumente, mis puudutavad võlgniku varasemat äritegevust ning äritüli,

mille osaliseks võlgnik koos mitmete teiste ühingutega on; samuti võlgniku etteheiteid

kolmandatele isikutele, sh kohtusse pöördunud võlausaldajale. Võlgnik ei ole aga

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnikul oleks reaalselt olemas mingi likviidne

vara, mille võlgnik saaks ettenähtavas tulevikus realiseerida ning saada seeläbi

piisavalt rahalisi vahendeid, et täita oma sissenõutavaks muutunud rahalised

kohustused. See, et võlgnikule kuuluvad mingid varad, ei tähenda, et võlgnik on

likviidne. Tõendamata on, et võlgniku väidetavad varad (v.a arvelduskontol olev raha)

oleksid mõistlikus ajaraamis mingi kindla summa eest realiseeritavad. Ajutise halduri

aruande põhjal võib järeldada, et võlgniku vara puudutav asjaolude ja õigussuhete

rägastik on keeruline ning välistada ei saa mingite põhjendatud nõudeõiguste

olemasolu (mille pankrotihaldur peab välja selgitama), kuid see ei muuda fakti, et

võlgnikul pankrotiseaduse tähenduses likviidne vara (vt ülal, p 17) sisuliselt puudub.

Ajutine haldur on õigesti märkinud, et väidetavate nõuete arvel ei ole lähiajal kindlasti

võimalik võlgniku sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi täita, sest nõuete

olemasolu on ebaselge (s.o seonduvad asjaolud tuleb kindlaks teha) ning need nõuded

tuleb seejärel ka sisse nõuda.

27. Arvestades, et võlgnikul on likviidset vara ca 600 eurot, kuid sissenõutavaks

muutunud rahalisi kohustusi summas 1 326 236,74 eurot, on võlgnikul likviidset vara

kordades vähem kui sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Võlgnik on seega

PankrS § 1 lg 2 tähenduses (likviidsustesti alusel) maksejõuetu. Kuna võlgnik on

kohtu hinnangul maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 alusel, ei hinda kohus, kas võlgnik on

maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses.

28. Võlgniku maksejõuetus on kohtu hinnangul ka püsiv. Maksejõuetuse „ajutisusega“

pankrotiseaduse tähenduses on tegemist juhul, kui lähitulevikus leiavad suure

tõenäosusega aset sündmused, mis taastavad võlgniku maksevõime, ning selle

hindamisel ei saa lähtuda hüpoteetilistest ootustest. Tähtis on, et tulevikus aset leidev

sündmus, mis võlgniku maksevõime taastab, leiab aset ettenähtavas tulevikus ja selle

esinemise tõenäosus on väga suur.2 Võlgniku majandustegevus on ajutise halduri

aruande kohaselt lõppenud ning OÜ Eesti Pelmeenitööstus (pankrotis) pankrotistumise

tõttu ei ole majandustegevuse taaskäivitamine võimalik. Kohtu ette ei ole toodud

ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väitmaks, et lähitulevikus leiavad suure tõenäosusega

aset sündmused, mis võimaldavad võlgnikul saada juurde piisavalt likviidseid

vahendeid, et kõik oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita.

29. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab

võlgniku pankrotihalduriks Mark Uska (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

30. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

31. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS §

33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

32. Ajutise halduri taotluse võlgniku juhatuse liikmetelt vande võtmiseks lahendab kohus

hiljem pankrotimenetluse käigus.

Menetluskulud

2 Vt sellega seoses ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE, seletuskirja lk 33.

33. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda

pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku

varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

Ajutise halduri tasu

34. Pankrotimenetluse kuluks on mh ajutise halduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2).

35. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on

ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

36. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 4360,50 eurot (lisandub käibemaks).

Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt

on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 32,3 tundi. Kohus leiab, et nimetatud

ajakulu on põhjendatud, arvestades ajutise halduri kutseoskusi ning ülesannete mahtu

ja keerukust käesolevas asjas, sh väljaselgitamist vajanud asjaolude, õigussuhete ning

võlgniku praeguste ja endiste juhatuse liikmete poolt edastatud dokumentide mahtu –

mis nähtub ajutise halduri aruandest ja selle lisadest. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 135 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

37. PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.

Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 5407,02

eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt

ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

38. Võlausaldaja tasus 10.12.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot.

Seega makstakse ajutise halduri tasust 3000 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu

deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Võlausaldaja menetluskulud

39. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv,

lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1

mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

40. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg

1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja tasus

pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 420 eurot, mistõttu tuleb see kulu

võlausaldajale hüvitada.

41. Kohtutoimikust ei nähtu, et võlausaldajal oleksid saanud tekkida mingid muud

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mh ei ole võlausaldajal tekkinud hüvitatavaid

õigusabikulusid, sest võlausaldajat esindas menetluses tema seaduslik esindaja.

Vandeadvokaat Andrus Lillo palus küll võlausaldaja lepingulise esindajana tsiviilasja

toimikule ligipääsu (dtl 89), kuid ühtegi toimingut Andrus Lillo võlausaldaja nimel

menetluses ei teinud. Kohus selgitab, et võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ning

pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidid ei ole (võlausaldaja)

menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Võlausaldaja poolt PankrS § 11 või

PankrS § 30 alusel kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena

PankrS § 150 lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas

PankrS § 11 või PankrS § 30 alusel deposiiti makstud summa. Deposiiti kantud

summa suurust ei määrata seetõttu kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus

(vt eelnevaga seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 13).

42. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot.

43. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras,

mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse,

kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p

12).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik