2-22-151844/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-151844

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ hagi A L vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1573,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (registrikood

10332163; asukoht Vesivärava 50, 10152 Tallinn), lepinguline

esindaja advokaat Taavi Hein (e-post xxx)

Kostja: A L (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja

advokaat Kristjan Kers (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A L hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks välja

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt A L’le 22.10.2019.a. osutatud õigusabiteenusest

tulenev põhivõlgnevus 1 152 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 301 eurot.

3. Mõista kostjalt A L hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks välja alates

27.01.2023.a. sissenõutavaks muutuv viivis seadusejärgses määras kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud 3620 eurot, s.o riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20

eurot ning õigusabikulud 3285 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab

ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt osutas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (edaspidi hageja) A Lle

(edaspidi kostja) õigusabiteenust, mida tõendab õigusteenuse osutamise aja seisuga hageja

advokaadi xxx ja kostja vaheline kirjavahetus. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust kaheksa

tunni ulatuses, mille osas hageja esitas kostjale 22.10.2019 arve nr 21910019 summas 1 152

eurot koos käibemaksuga. Arvele on märgitud hageja poolt kostjale osutatud teenuse sisu

selgitav kommentaar. Arve maksetähtpäev oli 29.10.2019.a. Kuivõrd kostja ei ole lepingust

tulenevat kohustust seniajani täitnud ega võlgnevust tasunud, on kostja enda kohustuse täitmist

rikkunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 152 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 301 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

Kostja vastus

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga hageja väidetud lepingut sõlminud, mistõttu

on hageja nõue alusetu. Hageja väitel on pooled sõlminud õigusabiteenuse osutamiseks suulise

käsunduslepingu. Kostja toob välja, et AdvS § 55 lg 4 kohaselt ei või kliendi esindamiseks

kohtus suulist lepingut sõlmida. Hageja peab tõendama poolte vahel sõlmitud kokkuleppe

olemasolu ning selle alusel tehtud töid. Kuna kostja ei ole hageja väidetud käsunduslepingut

sõlminud, siis ei saa kostjal hageja ees võlgnevust olla. Kostja tõi hilisema menetluse kestel

välja, et advokaat xxx osutas kostjale õigusabi. Kostjal oli kohustus tasuda õigusabi eest otse

advokaat xxx, mitte hagejale ning kostja eest täitis kohustuse kostja ema xxx, kes tasus advokaat

xxx 1400 eurot.

Hageja seisukoht

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv leping sõltumata kliendilepingu kirjaliku vorminõude

järgimisest. Hageja esitas tõendina Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2019. a otsuse,

millest nähtub üheselt, et kostjat on esindanud hageja advokaat xx. Xxx. Kuivõrd xxx. Xxx on

esindanud kostjat riigikohtus, siis on ilmne, et kostja esindajal tuli esmalt tutvuda ka Tallinna

Ringkonnakohtu otsusega, selgitada kostjale tema õiguslikku positsiooni ning koostada kostja

esindamiseks kassatsioonkaebus. Xxx Xxx seejuures ei saanud teenust osutada vahetult füüsilise

isikuna, teenuse osutamine saab toimuda üksnes advokaadibüroo kaudu. Hageja ei ole andnud

nõusolekut ega ole kiitnud kostja ema poolt advokaat Xxx Xxxile tehtud tehinguid kui hageja ja

kostja võlasuhtes kohustuse täitmist heaks. Kõnealusel kahel kostja ema poolt tehtud maksel ei

ole mingit seost hageja ja kostja vahelise võlasuhtega ega kostjale osutatud õigusabiteenusega.

Kostja ema poolt tehtud makse(d) ei kattu ka summaarselt hageja nõudega.

Kohtu selgitused

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lõikele 1. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

Hageja on kostja vastu nõuet esitades tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 619 ja 108 lg 1.

Seega tuleb kohtul anda õiguslik hinnang eeltoodud nõude aluseks olevatele asjaoludele, st kas

poolte vahel oli sõlmitud leping ning kas kostja on rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise

kohustust. Käesolevas menetluses puudub kohtul vajadus tuvastada alusetu rikastumise nõude

aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei pea kohus tuvastama kostja ema xxx poolt tehtud

ülekannete aluseks olevate kokkulepete olemasolu või nende puudumist (vt käesolevas asjas

02.09.2025 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrus p 14.1).

Kostja on toonud välja, et AdvS § 55 lg 4 kohaselt peab kohtumenetluses esindamiseks olema

sõlmitud kliendileping kirjalikus vormis ja hageja ei ole taolist lepingut esitanud, sest hageja ja

kostja vahel lihtsalt puudus hageja väidetud käsundusleping.

Kohus leiab, et AdvS § 55 lg 4 puhul vorminõude järgimata jätmine ei muuda võlasuhet

olematuks ega sõlmitud lepingut tühiseks, sellist seisukohta kinnitab ka kõrgema kohtuastme

läbiv praktika. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on võimalik tuvastada, et kostja pidas

30.09.2019.a. kirjavahetust hageja büroos tollel ajahetkel töötanud advokaadiga Xxx Xxx

(hagiavalduse lisa 1). Kirjavahetus on seotud Riigikohtus oleva haldusasjaga 3-17-1268

(hagiavalduse lisa 1,

hageja

09.02.2026.a menetlusdokumendi lisa).

Riigikohtu

halduskolleegiumi 13. detsembri 2019. a otsusest asjas 3-17-1268 nähtub, et kostjat on esindanud

hageja advokaat xxx. Xxx. Advokaadibüroo esitas kostjale 22.10.2019.a. arve nr 21910019

(hagiavalduse lisa 2), millelt nähtub et kostjale on osutatud õigusabiteenust, mille sisuks on:

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine, õigusliku positsiooni selgitamine ja

kassatsioonkaebuse koostamine. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud pooltevahelise

kokkuleppe olemasolu.

Kostja väidab, et ta ei saanud teenust mitte hagejalt, vaid Xxx Xxxilt.

Kohus leiab, et see ei ole võimalik, kuivõrd AdvS § 49 lg 1 kohaselt osutab advokaat

õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Advokaadil ei ole ametiseisundist tulenevalt võimalik

õigusteenust osutada vahetult füüsilise isikuna, teenuse osutamine saab toimuda üksnes

advokaadibüroo kaudu.

Kostja väidab, et õigusabi eest maksis otse Xxx Xxxile kostja ema xxx.

Kohus leiab, et kostja ema tehtud ülekanded ei ühti ei summaarselt ei selgituslikult ega ka

ajaliselt hageja arvel märgitud toimingutega. Seejuures hageja ei ole andnud nõusolekut ega ole

kiitnud kostja ema poolt advokaat Xxx Xxxile tehtud tehinguid kui hageja ja kostja võlasuhtes

kohustuse täitmist heaks. Kohtu hinnangul ei ole seega kostja hagejale 22.10.2019.a. arvet nr

21910019 tasunud.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt A L hageja

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks välja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt

A L’le 22.10.2019.a. osutatud õigusabiteenusest tuleneva põhivõlgnevuse 1 152 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 301 eurot ning alates 27.01.2023.a. sissenõutavaks muutuva

viivise seadusejärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi

kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja

kanda.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, hageja maksekäsu kiirmenetluse

kulud on 20 eurot ning õigusabikulud 3285 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on tutvunud hageja lepingulise esindaja poolt esitatud kulunimekirjadega ja leiab, et mitte

ükski toiming ei ole olnud ebavajalik ega ajaliselt ebamõistlikult suur. Seejuures on need samas

suurusjärgus vastaspoole esindaja kuludega.

Kohtu hinnangul on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

õigusabikulu 3285 eurot põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista

menetluskulud kokku summas 3620 eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind

ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik