2-25-21427/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

13. veebruar 2026. a

Tsiviilasja number

2-25-21427

Tsiviilasi

P.J.-i hagi A.J.-i vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja P.J. (isikukood XXX)

Kostja A.J. (isikukood XXX)

Kohtuistungi

toimumise aeg

12.02.2026

RESOLUTSIOON

Lahutada A.J.-i (isikukood XXX) ja P.J.-i (isikukood XXX) abielu, mis on

registreeritud 16.05.1998 Tartu Maavalitsuses.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. P.J. esitas A.J.-i vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hageja oli

nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16.05.1998. Lahutuse põhjuseks on

kostja kontroll, mineviku meenutamine ja etteheited. Hageja tarvitab abielu

tõttu psühhiaatrilisi ravimeid. Pooled ei ela koos alates juunikuust. Kostja ei ole

läinud perekonnaseisuametisse abielu lahutama.

KOSTJA VÄITED

2. Kostja oli abielulahutusega nõus ning teatas istungil samas, et ei ole nõus.

Kostja väitel on ta lahutusega nõus, kuna hageja ähvardas teda. Hageja

ähvardas lahutuse saamiseks pöörduda kohtu poole, advokaadi tasud jääks

kostja kanda ning kohtutäitur müüb vara enampakkumisel. Poolte ühiseks

varaks on parkimiskoht. Abielu hetkeseisuga ei toimi, kostja kardab hagejat.

Kostja väitel kolis hageja välja 24. oktoobril 2025. Suvel oli ta mujal tööl ja ei

käinud kodus. Kostja ei soovi, et hageja tema perekonnanime edasi kannaks.

KOHTU SEISUKOHAD

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte abielu sõlmiti 16.05.1998. See

nähtub ka rahvastikuregistri kannetest. Pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi.

4. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada,

kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta.

Hageja seletustest nähtuvalt elavad pooled lahus alates eelmise aasta juunist.

Kostja väitel kolis hageja välja 24. oktoobril 2025. Kostja kardab enda selgituste

kohaselt hagejat ja abielu ei toimi. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et

abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks

on täidetud. Ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastaks. Hageja nõue

abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

Kohus selgitab, et abielu ei saa jätta lahutamata ainult selle tõttu, et kostja

elab hagejale kuuluval elamispinnal. Lisaks ei saa kohus kohustada hagejat

vahetama perekonnanime. Hagejal on seadusest tulenev õigus võtta abielu

eelne perekonnanimi, aga seda kohustust tal ei ole.

5. Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik