2-24-14438/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

13.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14438

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäituri Risto Sepa ettepanek I.C

trahvimiseks suhtluskorra rikkumisel.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (sissenõudja, määruskaebuse esitaja) V.O

Puudutatud isik (võlgnik) I.C, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Katrin Paulus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata V.O 22.09. ja 03.10.2025 taotlused täiendavate dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks ja tagastada need elektrooniliselt.

2. Harju Maakohtu 05.09.2025 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta sissenõudja kanda, aga neid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli V.O (sissenõudja, isa) taotlusel põhinev kohtutäituri Risto

Sepa (täitur) ettepanek I.C (võlgnik, ema) trahvimiseks suhtluskorra rikkumisel.

Põhimenetluses jäi avaldus rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda.

2. Võlgniku kulunimekirja kohaselt olid kulud kokku 2324,10 €, mis vastas esindaja

ajakulule 10 t 35 min tunnihinnaga 180 € (lisandub käibemaks). Võlgnik kinnitas, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlgnik palus kohustada sissenõudjat maksma

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist. Esindaja toimingud olid järgmised:

-

24.09.2024 kirjavahetus kliendiga, nõustamine (45 min);

-

09.10.2024 määruse, kliendi kirjade ja psühholoogi arvamusega tutvumine (45 min);

-

14.10.2024 seisukoha koostamine (6 t 30 min);

-

28.01.2025 telefonikõne kliendiga, kirja koostamine (45 min);

-

31.01.2025 teate koostamine kohtutele seonduvalt ärakuulamistega (1 t 30 min);

-

20.05.2025 menetluskulude nimekirja koostamine, suhtlus kliendiga (20 min).

3. Sissenõudja vaidles võlgniku kuludele vastu. Ta tegutses heas usus, lähtudes varasemate

kohtulahendite täitmise soovist ja lapse parimatest huvidest. Suhtluskorda ei õnnestunud täita

ka täituri sekkumisel, sest ema kasutas lapse vastupanu kui vahendit kohtulahendi täitmise

takistamiseks. Taotluse esitamise ajal ei olnud laps kategooriliselt vastu isaga kohtuma.

Menetluse venimine aga võimaldas olukorral süveneda ja lapse suhtumine muutus ema

mõjutuse tõttu. Õigusabi kasutamine oli võlgniku enda valik. Menetluskulude aruanne

koosneb vaid tabelist, aga puuduvad üksikasjalikud tõendid tegelike kulude, töömahu ja

tasumise kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus tegi 05.09.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras võlgnikule

hüvitatavate kulude summaks 1265,75 €, mõistis selle sissenõudjalt välja ja kohustas teda

maksma viivist.

4.1.

Võlgniku esindajakulu on TsMS § 174 lg 8 ja § 175 lg 1 järgi hüvitatav. Sissenõudja

vastuväited käsitlevad peamiselt menetluskulude jaotust, mida sai TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes põhimenetluses.

4.2.

Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole esindaja esitatud arved,

vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seetõttu on asjakohatu kulude tõendamatuse

vastuväide. Võlgniku esindaja on advokaat, kes esitas 15.10.2024 seisukoha ja 31.01.2025

taotluse. Kohus ei kahtle võlgnikul kulude tekkimises ja täiendavate tõendite esitamist ei

nõua.

4.3.

Advokaadist esindaja tunnitasuna on põhjendatud 150 € (lisandub käibemaks).

4.4.

Esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt mahus 6 t 55 min järgmiselt:

-

24.09.2024 ja 09.10.2024 toimingute ajakulu on põhjendatud. Kuigi kohus ei olnud

avaldust 24.09.2024 seisuga veel menetlusse võtnud ega seda võlgnikule edastanud,

oli täitur selle saatnud. Nii on 24.09.2025 nõustamine otseselt seotud käesoleva

asjaga;

-

14.10.2024 menetlusdokumendi (1,5 lk) põhjendatud ajakulu on 5 t;

-

28.01.2025 toiming ei ole põhjendatud, sest 15.10.2024 seisukoha järel kuni kohtu

30.01.2025 kirjani ei esitatud menetluses ühtegi dokumenti ja kohus ei teinud ühtegi

toimingut, mis oleks eeldanud menetlusdokumendi esitamist. Esindaja 31.01.2025

teatest nähtuvalt võib toiming olla seotud teise tsiviilasjaga;

-

31.01.2025 toimingu põhjendatud ja käesoleva asjaga seotud ajakulu on 25 min.

Taotlus esitati kahes asjas ja selle vajalikust osas on pool seotud käesoleva asjaga.

Taotlus koosneb peamiselt toimingute kokkuvõtetest;

2 (4)

-

20.05.2025 toiming ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud

tegevute aruande esitas võlgnik ise. Toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks selle

toiminguga seoses kandnud esindajakulusid.

4.5.

Eelneva põhjal arvutas kohus hüvitatava summa 1265,75 € (= 6 t 55 min × 150 + 22%).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Sissenõudja esitas 22.09.2025 määruskaebuse, mida täpsustas 03.10.2025. Ta palub

vaidlustatud määruse tühistada ja muuta menetluskulude jaotust või teise võimalusena

vähendada hüvitatavaid kulusid miinimumini. Lisaks palub ta märkida, et suhtluskorra püsiva

rikkumise korral kohaldatakse TMS § 179 lg-s 2 ettenähtud sunnivahendeid. Koos kaebuse ja

selle täiendusega esitas sissenõudja dokumentaalseid tõendeid. Kaebuse väited on

kokkuvõtvalt järgmised:

-

sissenõudja käitus heauskselt ja lähtudes lapse huvidest;

-

suhtluskorra rikkumised on püsivad, mistõttu ei tohiks menetluskulud jääda sisse-

nõudja kanda;

-

välja mõistetud kulu kandmine pole piisavalt tõendatud ja kulu on ülemäärane.

6. Võlgnik vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.

8. Määruskaebuse esitamisel on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid (TsMS § 662

lg 3). Siiski peavad ka praeguses menetlusetapis esitatavad tõendid olema asjakohased (TsMS

§ 238 lg 1). Kaebusele ja selle täiendusele lisatud dokumendid (vanemate sõnumid, kiri

kohtutäiturile ja teises asjas tehtud kohtulahend, dtl 781–782, 788–809) nimetatud tingimusele

ei vasta. Hüvitatavate menetluskulude suurus ei olene vanemate hilisemast suhtlemisest ega

ka teises kohtuasjas tehtud lahendist. Neil kaalutlustel jäävad sissenõudja uued tõendid vastu

võtmata ja tagastatakse esitajale elektrooniliselt.

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021,

2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas

võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu.

10. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumist.

Õige on maakohtu põhjendus, et võlgniku kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist

ei ole käesoleval juhul alust nõuda (TsMS § 176 lg 6). Samuti nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et praeguses menetlusetapis ei saa enam hinnata sissenõudja väiteid seoses

menetluskulude jaotusega. Maakohus analüüsis piisvalt võlgniku esindaja toiminguid ja

hindas neile kulunud aja vajalikkust. Sealjuures arvestas maakohus asjakohaselt

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Ühtlasi vastas maakohus piisavalt

sissenõudja vastuväidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid

kordamata (TsMS § 654 lg 6, § 659).

11. Põhjendamatud on sissenõudja väited ja taotlus seoses suhtluskorra ja selle täitmisega.

Praeguses menetlusetapis saab otsustada üksnes selle üle, millised võlgniku menetluskulud

olid vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1). Nagu eespool juba märgitud

kulude jaotuse kohta, ei saanud maakohus vaidlustatud määruses ega saa ringkonnakohus

3 (4)

tänases määruses hinnata lapse või vanemate huve ja õigusi nendevahelistes

perekonnaõiguslikes suhetes. Samuti pole ringkonnakohtul käesolevas asjas võimalik anda

juhiseid ega korraldusi suhtluskorra täitmise kohta.

12. Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel sissenõudja kanda, aga TsMS § 178

lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. Tõendite kohta tehtud otsustus ei ole eraldi

vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)